Puta De Madre

Nii palju õppisin täna merel tuult oodates hispaania keelt. Seda kõlas päris palju.
Kokku olin merel 6h, sõite tegime ühe.

Tuul oli vaikne, väga vaikne. mingi 3m/s.
Tuleb välja, et nõrga tuulega oskan ma siiski veel sõita.
Start oli hea, esimene krüss oli samuti täitsa tip-top. Ülemise märgi võtsin 8ndana, kuid seejärel vaikis tuul täiesti ära. Alla märki täiesti loksusime. Seejärel loksusime veel natukene ülemise märgi poole ka veel. Sel hetkel kui oli näha, et kohe jõuab tuul kohale, otsustati, et nüüd on õige hetk ära katkestada. Ei süüdistagi nii väga neid, kuid hoopis, et see on ikka nii Murphy, et täpselt siis vaikib ära kui mina ees olen.
Igatahes tundsin end väga mugavalt seal ees pool, polnud mingit pinget.

Pärast pikka ootamist tehti uuesti start.
Vallasin lolli peaga peale kahele vennale, tunnistan üles, olin süüdi. Tegin ringe ka. Teate ju küll kuidas lõppeb kohe peale starti ringide tegemine - Pole enam kuhugi minna. Sõitsin seega ühe hurraaga vasakusse nurka, üles tulin tagant 3ndana. Suutsin oma peaga, mis mulle antud on siiski midagi ette võtta ning finishisse, mis võeti vastu jällegi juba täielikus vaikuses, 34ndana.

Rohkem sõite ei toimund, seevastu ootamist toimus merel veel kõvasti! Kaldale sain Heidi Tenkaneni treeneri järel lohisedes.

Ma tean, nüüd oleks vaja paari head sõitu. Üritan homme end parandada ning tõesti, tulemustes see ei kajastu, kuid see, mis ma teen, tundub endale vähemalt aina rohkem ja rohkem purjeatamine olevat ning olen õnnelik, et saan teha seda, mis ma praegu teen. Väga mõnus on ning hea ettevalmistus eesootavaks hooajaks.

Homseks ei ole meil starti ette poole tõstetud ning seega on hommikul jällegi 11ks merele minek. Ei oska öelda, kas siis sõite ei plaanitagi järgi teha või mis, kuid jah, on nagu on.

Homseni.
Karla!