Sea(Weed)

Hei.
Tänane päev algas äkiliselt. Seda selles mõttes, et läksin välja juba mõttega, et pean starti kiirustama, sest tuult ei olnud ning pidi veel starti krüssama ka. Väljusin sadamast 9.30, mis oli 1.5h enne starti. Jõudes saarte vahelt ning sadama-alast välja, jõudis kohale tõsiasi - nii ma starti küll ei jõua. Olin poole tunniga liikunud umbes 1/5 või 1/6 läbitavast maast. Õnneks leidus üks hea USA onu, kes oli korraldaja ning tema kaatri firma oli Protector, mis oli sama suurelt või veel uhkemalt kirjutatud kui Reinu Tornado. Tema ei arvanud olevat probleem mind starti viia ega mulle suncreami või vett pakkuda.

Kohale jõudes vaatas vastu jube vaatepilt. Umbes 9/11 purjetamise mõistes. Radialidele oli antud start, tuult oli vaevalt pool meetrit. Asi võttis aina tumedama pöörde, kuna kohtunikud ei olnud mitte meelestatud katkestamisele, vastupidi, nad mõõtsid umbes iga 30 sekundi tagant oma uhke masinaga (see pidi olema uus ja huvitav, sest muidu poleks nad seda nii tihti teinud) tuult. Mulle ei tahtnud sugugi kohale jõuda, mida nad sellest plekist ikka mõõdavad, olgu siis 0 või 0.1 m/s.

Veel ei hakka rääkima enda sõidust, jõuan veel sinna. Enne halan natukene veel tüdrukute pärast. Uskuge või mitte, seda sõitu neil ära ei katkestatudki! Finish võeti 4nda otsa lõpuks vastu, terve tund loksumist!

Nii, vahepeal oli meil ka juba paar starti olnud, mitte asjalikku sellegipoolest. Algul polnud isegi ühe minuti reeglit ning liin oli sellise vasaku eelisega, et paremaga oli väga-väga keeruline üle saada. Ka teine start ei arvatud olevat mõistlik panna musta lippu. Mis te arvate, mis sai? ÕIGE, järjekordne üldine valestart. Sellega asi veel ei lõppenud, järgmiseks stardiks suutsid nad välja mõelda, et nende taktika ei vii mitte kuhugi, tõusis must lipp. Siiksi, järjekordne "ÜLDINE!" Rõhutan seda üldist ühel põhjusel, valestartinute tahvlile ilmus 1!!!! purjenumber! Üldine valestart ja 1 inimene sai DSQ!! Merepõhjast kerkis kogu laevastiku seas küsimus: What the Fuck? Nii, naljad naerdud (see ühe valestardi asi) saime siiski minema, 4nda stardiga vist siis jah?!

Olin õigel pool, isegi. Sellegipoolest, Matias Del Solari vend suutis sõita vasaku halsiga mööda liini lootes, et ta ei jää mitte kellegile ette. Sellegi poolest suutis ta seda - jäädes ette mulle ja kõigile teistele, rikkudes seega mu stardi. Nii hull ei tundundki, sest ülejäänud olid suhteliselt rohkem paremal. Sellegipoolest muutus asi hullemaks, sest paremalt saabus üha rohkem mehi minu tuult varjama ning olin sunnitud terve krüssu selles vaikses, pea olematus tuules vabat auku otsima. See tuli mul isegi pole väga viga välja. Üleval olin jällegi mingi 20 arvatavasti. Ka taganttuules ei olnud häda miskit, seevastu teine krüss oli koht, kus hakkasid kummitused mind taga ajama. Umbes poolel maal üles märki, mõeldes, et miks kurat ma ei liigu, avastasin enda rooli tagant terve Tallinna lahe mererohu aastakäibe. Selleks hetkeks oli minust juba 15-20 matsi kui mitte möödund, siis soodsasse positsiooni saanud. Üles märki jõudsin kusagil taga, väga taga. 40 umbes. Allatuultega suutsin mõned kohad tõusta, mis sest, et rohi mind siiski ohjeldamatult taga ajas. See sõit olin vist 36s, mis oli minu halvin sõit siia maani.

Teiseks sõiduks tuli tuul, uskuge või mitte. Sain hakkama oma esimese tõsiselt halva stardiga. Olgu mitte nii halvaga, kui ma tavaliselt teen, kuid vajusin teiste vahelt hoopis kiiresti välja ning olin sunnitud jällegi hakkama otsima vabat tuult. See ei olnud tegelt üldse teema, nii nagu oli kuskil reklaamis või laulus maarjamaal, teema oli endiselt hoopis adru, mis oli vallutanud mere nii, et sinist vaevalt näha oli. Kuulsin arvatavasti selle 20 minuti jooksul kõikide maailma keelte kõiki roppusi, sest nende etteteatamata külalistega rooli ja sverdi taga polnud mitte üks mees rahul. Kõige valjumad olid horvaadid ja inglased. Isegi žürii ei võtnud pumpamist eriti, sest enamus kreenitamine läks "kontrollimise" alla, kas sul rohtu foilide taga on - alati ka oli! Üles jõudsin jällegi normaalselt, 15-20. Taganttuules vaata, et isegi tõusin. Ütleme, et all märgis olin 17? Igatahes suutis mingi Kanada noormees minu ees tekitada Javier Hernandezega mingi tõsisemat sorti kaose, mis tekitas ahelreaktsiooni, mille tulemusena lõpetasin mingi suure paha-paha sees, kui nii võib rääkida. Langesin jällegi mingid kümned kohad, kuid ilm oli sellegipoolest mõnus, nautisin asja. Suutsin üles märki end enam vähem pildile tagasi sõita ning allatuultes veel mõned üksikud kohad tõusta. Finishis 30.

Rohkem sõite ei olnud. Seiklused päevaks ei olnud siiski läbi. Kaldale jõudes ootas mind ees üllatus. Ärge arvake, et ma olin endale teadmata vahepeal mõnes sõidus ees olnud vms, sest see ei olnud üldse õige. Hoopis oli keegi minu käru ära võtnud. Seega ei jäänud mul muud üle kui tõsta paat veest välja muru peale ning asuda oma käru otsima. Umbes tund ma otsisin, ja leidsin ka! Rootslane oli selle ära võtnud, sest keegi oli tema käru võtnud. Lõpuks sain mina oma käru tagasi, kuid ilma jäi hoopis mingi inglise tüdruk, kelle käru ma eelnevalt enda paadi transpordiks erandand olin, selle andsin ma vahetuskaubana rootslasele. Seega, minule lõppes kõik hästi, kuid inglast ootab hommikul ees üllatus.

Vastuseks Laurile, Harles sõitis mingi päev tuule auku ning katkestas. Edasi jäi ta haigeks, palavik.

Käed juba rakkus sellest kirjutamisest...
Homseni!
Karla