Yes We Can!

See on vist tänane märksõna tõesti.
Alates tänasest päevast, 20ndast jaanuarist 2009 on USA-s ametis uus president, Barack Hussein Obama.

Tänane päev koosneski suuresti just sellest, et temast sai president. Ka minu Miami elu sai sellest paljuski mõjutatud. Algatuseks käisime hommikul kusagil linnahalli taolises kohas vaatamas suure ekraani pealt Obama inauguratsiooni. Rahvast oli murdu ning tujud olid laes.

President Obama kõne kuulatud, tegime väiksese pausi poliitikast ning tegime kerge 5h-se shopingu usun, et minu elu suurimas shopingmallis. Tegime autoga ringi ümber poe, see oli vist mingi 1.5 miili, 250 poodi.

Seejärel tulime koju ning vaatasime telekast edasi ametisse pühitsemise pidustusi. Uuel presidendil on päris raske päev selja taha saamas, 10 balli, millelt ta läbi peab käima!

Sellegipoolest, päris ameeriklast minust veel saanud pole. Õhtu pimeduses tõmbasin selga enda Batmanilikult (seda sellepärast, et olen praeug batmani lainel ning vaatan järjest neid filme) liibuvad jooksupüksid, tõmbasin vestiluku, millele suurelt peale kirjutatud Estonia, eest kinni ning läksin enda igapäevasele jooksuringile, mis täna oli juba veidi pikem.

Nüüd aga ongi minu väsitav päev õhtus ning sätin magama, et juba uueks päevaks siin nö. imedemaal välja puhanud olla.

Homne toob kaasa meil national pargi külastuse, näen vast ära oma Florida Gatorid, ehk siis kohalikud krokodillid ning õhtu kulmineerub Miami Heati-Boston Celticsi vahelise mõõduvõtuga.

Homseni,
Karla