Hei!
Vabandan, et pole kirjutanud, kuid pole lihtsalt aega olnud.
Täna olid juba grupisõidud, jäin järjekordselt napilt kullast välja, see kord 2 punktiga.
Võistlus on samas pakkunud mulle igasugust positiivset emotsiooni ka. 6-st eelsõidust viies olin üleval märgis esikümnes, kuid noorusevead, nagu Rein neid tõlgendab, ei osanud ma nendest kohtadest (7, 8, 7, 9, 4) kinni pidada ning kohad olid finishis vastavalt 10, 22, 10, 34, 16.
Sellegipoolest, täna oli väga masendav päev, välja väga ei tulnud.
Enne tänast juhtisin vähemalt 2kordse ning valitseva Maailma meistri ees, asi seegi.
Enne tänast olin ka eestlastest esimene, kuid Argo sõitis täna paremini kui mina ning möödus minust.
Andke mulle jõudu viimaseks päevaks ning koju sõiduks!
Karla
Wednesday, April 22, 2009
Thursday, April 16, 2009
Trennidega ühel pool
Hei!
Välismaiste treeningutega on selleks reisiks ühel pool. Täna tegime viimase raksu merele ning homme on puhkepäev, läheme Saint Tropez-i. Seejärel on veel üks kontrollsuts vee peale 1.5h vms, et varustus üle kontrollida ja pärast seda lähebki juba jälle võistlemiseks. Registreeritud ja mõõdetud ma täna igatahes sain. Siin on korraldus võrreldes mõnede kohtadega ikka A ja O. Igast kraami saime, mis väikse lapse tuju alati heaks teeb.
Harles jõudis ka täna siia, Heiko ja Lauri läksid temaga õhtustama. Mina aga tegin oma söögi juba ära ja nüüd tulin netti.
Finni meeste seas levib jutt, et üks Tšehh, Mayer...Oli Barcelonast teel siia vahepeal tukkuma jäänud maantee äärde. Selle peale olevat üks mees, kes oli must nagu öö, tema arvutit ja muud kama tahtnud autost varastama tulla. Mayer ärganud seepeale üles ning haaranud esimese reaktsioonina roolipinni või ma ei teagi mis jupi, millega ta igatahes noaga vehkiva öö omale kohale pani. Seejärel pani ta öö omale auto pagassi, sõitis 60km mööda kiirteed ning mõtles, mis selle mehega peale hakata. Loo lõppu ei tea ka mina...
Muidu on ilmad meil veidi maha rahunenud, eile ei näinudki vist eriti päikest ning ka täna tuli vahelduvalt vihmaga see päike.
Mis veel?
Vaadake Youtube-ist Susan Boyle-i esinemist...2009 aasta British Idoli variant....
Ah jaa....Uued ränkingud on kaa!! Nüüd olen 141, mis on siiani mu parim koht. Üritan seda ikka jõudsalt parandada.
Eks ma üritan ikka kirjutada.
Karla
Välismaiste treeningutega on selleks reisiks ühel pool. Täna tegime viimase raksu merele ning homme on puhkepäev, läheme Saint Tropez-i. Seejärel on veel üks kontrollsuts vee peale 1.5h vms, et varustus üle kontrollida ja pärast seda lähebki juba jälle võistlemiseks. Registreeritud ja mõõdetud ma täna igatahes sain. Siin on korraldus võrreldes mõnede kohtadega ikka A ja O. Igast kraami saime, mis väikse lapse tuju alati heaks teeb.
Harles jõudis ka täna siia, Heiko ja Lauri läksid temaga õhtustama. Mina aga tegin oma söögi juba ära ja nüüd tulin netti.
Finni meeste seas levib jutt, et üks Tšehh, Mayer...Oli Barcelonast teel siia vahepeal tukkuma jäänud maantee äärde. Selle peale olevat üks mees, kes oli must nagu öö, tema arvutit ja muud kama tahtnud autost varastama tulla. Mayer ärganud seepeale üles ning haaranud esimese reaktsioonina roolipinni või ma ei teagi mis jupi, millega ta igatahes noaga vehkiva öö omale kohale pani. Seejärel pani ta öö omale auto pagassi, sõitis 60km mööda kiirteed ning mõtles, mis selle mehega peale hakata. Loo lõppu ei tea ka mina...
Muidu on ilmad meil veidi maha rahunenud, eile ei näinudki vist eriti päikest ning ka täna tuli vahelduvalt vihmaga see päike.
Mis veel?
Vaadake Youtube-ist Susan Boyle-i esinemist...2009 aasta British Idoli variant....
Ah jaa....Uued ränkingud on kaa!! Nüüd olen 141, mis on siiani mu parim koht. Üritan seda ikka jõudsalt parandada.
Eks ma üritan ikka kirjutada.
Karla
Tuesday, April 14, 2009
Nii on parem
Hei!
Nüüdseks oleme juba mõned päevad Hyeres-is olnud. Kirjutada pole ausalt aega olnud, sest olen pidanud veidi koolitöid ka tegema, et oleks kuhu tagasi tulla ning ei peaks naastes kuu aega ainult pea laiali otsas ringi jooksma.
Ilmad on meil viimased kaks päeva super head olnud, soe, mõnus tuul ning veel kord soe!
Merel käisin purupaljalt, purjetamise seisukohalt, seega ujumispükste, käisteta kalipsotopi ja päästevestiga. Juba mõnus on sõita nii, täitsa nagu kusagil soojal maal. Hästi tuleb hetkel välja ka.
Eile käisime ja sõitsime Lauri ja Heikoga lihtsalt autoga ringi. Olen siin neljandat korda, kuid pole kunagi kuhugi lähedalegi siin jõudnud vaatama, et mis ümber ringi toimub?!
Tuleb välja, et ligi 2km meie kodust on pesuehtne surfamise rand, kus isegi laenutatakse surfilaudu. Ainukeseks probleemiks on see, et vesi on nii külm, et surfama mind küll ei kutsu.
Tegelikult ei olegi siin maal meil suurt midagi peale purjetamise ning enda füüsiliselt vormis hoidmise suurt midagi enam teha, sest meie väike kuubik elamine ei anna meile just erilist võimalust midagi kodus tegemiseks. Väljas pole ka just päris Vegas, et lähed ja teed, mis tahad.
Paate on siin juba päris palju, teeme rahulikult trenni ning meretunnid kogunevad.
Jutt hakkab juba uitama ning tegelikult on selle posti mõte see, et teile edasi öelda, et siin on meil viimased kaks päeva olnud SIGAMÕNUS!
Võtke rahulikult,
Karla
Saturday, April 11, 2009
LÕPUKS!
Hei!
Tundub nagu terve igavik ajast, mil viimati siia midagi toksisin. Vist on isegi üht-teist juhtunud ka.
Sõidud said Palmal otsa, samuti võistlus ning nüüdseks oleme juba Hyeres-is...Üle kivide ja kändude, kuid siiski.
Võistlusest ma teile siia suurt pikka analüüsi kirjutama ei hakka, sest puht füüsiliselt pole see võimalik, sest minu Fujitsu Siemensi aku ei kesta nii kaua. Usun, et õppisin end selle mõõduvõtu jooksul päris palju paremini tundma, sest võistluspaus on pikk olnud ja kuidagi selline tunne oli, et ise ka ei tea, mis või kuidas ma käituma peaksin. Lõpuks, pärast Hõbegruppi langemist tekkis ka üks teine langus, pingelangus. See oli ilmselt ainult hea, sest ilma selle lisapingeta sõitsin palju paremini.
Suutsin isegi esimest Silveri sõitu suurem osa sõidust juhtida, kuid lollusest loomulikult suutsin juhtpositsioonilt ümber käia. See selleks. Ka viimane päev oli vahva, rada oli nii kalda all, et paremast nurgast sai mööda randa joosta, sõna otseses mõttes.
Viimased silveri sõidud mul enam nii väga ei läinud, kuid tundsin sellest purjetamise värgist suurt rõõmu ning andis hea tõuke edasiseks trennitahteks ning jõudu ka Hyeres-is uuesti alustada ning üritada kõike uuesti ning palju paremini teha.
Hyeres-i sõit läks selles suhtes hästi, et kohal me oleme, küll aga intriigidest puudust ei tulnud. Sellega ma teid piinama ei hakka, kõik on lihtsalt juba veidi väsinud ning vajaks võib-olla veidi aega omaette. Bussi kummi ventiil laseb ka läbi, see on ka problemaatiline.
Nüüdsest üritan siia tihedamini jõuda, sest FRA on vist veits asjalikum riik selle koha pealt
Olge muskad!
Karla
Tundub nagu terve igavik ajast, mil viimati siia midagi toksisin. Vist on isegi üht-teist juhtunud ka.
Sõidud said Palmal otsa, samuti võistlus ning nüüdseks oleme juba Hyeres-is...Üle kivide ja kändude, kuid siiski.
Võistlusest ma teile siia suurt pikka analüüsi kirjutama ei hakka, sest puht füüsiliselt pole see võimalik, sest minu Fujitsu Siemensi aku ei kesta nii kaua. Usun, et õppisin end selle mõõduvõtu jooksul päris palju paremini tundma, sest võistluspaus on pikk olnud ja kuidagi selline tunne oli, et ise ka ei tea, mis või kuidas ma käituma peaksin. Lõpuks, pärast Hõbegruppi langemist tekkis ka üks teine langus, pingelangus. See oli ilmselt ainult hea, sest ilma selle lisapingeta sõitsin palju paremini.
Suutsin isegi esimest Silveri sõitu suurem osa sõidust juhtida, kuid lollusest loomulikult suutsin juhtpositsioonilt ümber käia. See selleks. Ka viimane päev oli vahva, rada oli nii kalda all, et paremast nurgast sai mööda randa joosta, sõna otseses mõttes.
Viimased silveri sõidud mul enam nii väga ei läinud, kuid tundsin sellest purjetamise värgist suurt rõõmu ning andis hea tõuke edasiseks trennitahteks ning jõudu ka Hyeres-is uuesti alustada ning üritada kõike uuesti ning palju paremini teha.
Hyeres-i sõit läks selles suhtes hästi, et kohal me oleme, küll aga intriigidest puudust ei tulnud. Sellega ma teid piinama ei hakka, kõik on lihtsalt juba veidi väsinud ning vajaks võib-olla veidi aega omaette. Bussi kummi ventiil laseb ka läbi, see on ka problemaatiline.
Nüüdsest üritan siia tihedamini jõuda, sest FRA on vist veits asjalikum riik selle koha pealt
Olge muskad!
Karla
Tuesday, April 7, 2009
Ziltch, Nada, Noll, Zero
Või midagi sellist....
Oli seis täna tuulega põhimõtteliselt selline. Tegelikult ma natukene valetan ka, sest tuult nagu vahepeal isegi oli, kuid ilmakaartest üks kuni mitu, või nii.
Sõite seega ei toimunud ning mind ootab ees turistigrupp ehk hõbefliit.
Muust rääkides, oli meil täna selline äiksepagi, et hea et mürinaga klaasid terveks jäid. Tänaval oli keskmiselt u. auto kummi keskpunktini vett ning kanalisatsioonid ajasid üle, kaaned maha tulnud.
Olge muskad!
Tsau
Oli seis täna tuulega põhimõtteliselt selline. Tegelikult ma natukene valetan ka, sest tuult nagu vahepeal isegi oli, kuid ilmakaartest üks kuni mitu, või nii.
Sõite seega ei toimunud ning mind ootab ees turistigrupp ehk hõbefliit.
Muust rääkides, oli meil täna selline äiksepagi, et hea et mürinaga klaasid terveks jäid. Tänaval oli keskmiselt u. auto kummi keskpunktini vett ning kanalisatsioonid ajasid üle, kaaned maha tulnud.
Olge muskad!
Tsau
Monday, April 6, 2009
[Söö oma S*** sa ise!] (A-rühm-popmuusik)
Hei!
Nii Rein ütleb, et iga üks peab oma paha asja ära sööma mitu aastat, enne kui midagi head üldse loota võib. Tõsi, nii ta enamasti ka on, väheste eranditega. Võib-olla hoiabki mind vahest tagasi see, et üritan kramplikult see erand olla ning ei suuda kuidagi leppida, et olen siiski tavaline maarjamaa poiss, kes ei suuda üle oma varju hüpata. Seega, nüüdsest üritan võtta merel 1 päev korraga ning anda endast vähemalt igal päeval kõik, mida parasjagu suudan, mitte, et ma muidu seda teinud poleks.
Nendele, kes tulemustega kursis pole, olete ilmselt juba mõistnud, et eriti hästi mul võistluse esimesed kaks päeva sujunud pole. Võiks vist isegi öelda, et sugugi pole sujunud. Aivar Rehemaa Staadium, mõtlen endamisi, sügav mõõn, suur must auk, selline nagu kuivkäimlas. Eelmine aasta olin siin 47, nüüd ei suuda pärast teist päeva paremat kui 83? Milles asi?
Tundub, et pärast sügavat depressiooni, (kogenumad inimesed, kes tööd kõvasti oma elu jooksul rabanud kindlasti ei nõustu minuga, mis depressioon seda 2 päeva on?) jõudsin järeldusele, et asi tundub olevat ühes lihtsas valemis: Siin kohal kahjuks ei saa tänada oma kallist GAG-i matemaatika õpetajat Moorlati, sest temaga pole sellel valemil mitte mingit pistmist. Hoopis selline seis, et eelnevatel aastatel, oma nö. debüteerimisaastatel teadsin, et olen füüsiliselt teistest, "Olümpiameestest" nii palju nõrgem, olen madalam kui muru. Seetõttu ei jäänud mul mitte midagi muud üle, kui neid kavalusega üle trumbata. See mul mõnikord ka väga edukalt õnnestus. Sellest ajast alates olen aga üha enam pannud rõhku füüsilisele, et kord nendele silmapiiril virvendavatele "Kõvadele Meestele" järgi jõuda. Nüüdseks, kus usun, et olen juba üpris heas füüsilises vormis olen aga unarusse jätnud selle noorusliku kavaluse, selle, mis mind edasi viis ning suures seltskonnas mõnikord isegi pildile tõstis. Nüüd tilgungi sealt tagumise otsa pool, oma "Kõva füüsiline" kui viis kopikat taskus - sest kõigele lisaks on veel nõrk tuul...
Üritan homsest selle unarusse jäänud tagatasku nipi taaselustada ning vaadata, mis kasu või kahju see mulle toob. Tõsi, olen leppinud, et ega seegi tõenäoliselt kohest efekti ei anna, no ja siis? oma äge füüsiline on mul ju ikkagi tagataskust võtta? On ju NII!!
Olge musid
CHILLAX, muud ma teile headele inimestele öelda ei oska....
Karla
Nii Rein ütleb, et iga üks peab oma paha asja ära sööma mitu aastat, enne kui midagi head üldse loota võib. Tõsi, nii ta enamasti ka on, väheste eranditega. Võib-olla hoiabki mind vahest tagasi see, et üritan kramplikult see erand olla ning ei suuda kuidagi leppida, et olen siiski tavaline maarjamaa poiss, kes ei suuda üle oma varju hüpata. Seega, nüüdsest üritan võtta merel 1 päev korraga ning anda endast vähemalt igal päeval kõik, mida parasjagu suudan, mitte, et ma muidu seda teinud poleks.
Nendele, kes tulemustega kursis pole, olete ilmselt juba mõistnud, et eriti hästi mul võistluse esimesed kaks päeva sujunud pole. Võiks vist isegi öelda, et sugugi pole sujunud. Aivar Rehemaa Staadium, mõtlen endamisi, sügav mõõn, suur must auk, selline nagu kuivkäimlas. Eelmine aasta olin siin 47, nüüd ei suuda pärast teist päeva paremat kui 83? Milles asi?
Tundub, et pärast sügavat depressiooni, (kogenumad inimesed, kes tööd kõvasti oma elu jooksul rabanud kindlasti ei nõustu minuga, mis depressioon seda 2 päeva on?) jõudsin järeldusele, et asi tundub olevat ühes lihtsas valemis: Siin kohal kahjuks ei saa tänada oma kallist GAG-i matemaatika õpetajat Moorlati, sest temaga pole sellel valemil mitte mingit pistmist. Hoopis selline seis, et eelnevatel aastatel, oma nö. debüteerimisaastatel teadsin, et olen füüsiliselt teistest, "Olümpiameestest" nii palju nõrgem, olen madalam kui muru. Seetõttu ei jäänud mul mitte midagi muud üle, kui neid kavalusega üle trumbata. See mul mõnikord ka väga edukalt õnnestus. Sellest ajast alates olen aga üha enam pannud rõhku füüsilisele, et kord nendele silmapiiril virvendavatele "Kõvadele Meestele" järgi jõuda. Nüüdseks, kus usun, et olen juba üpris heas füüsilises vormis olen aga unarusse jätnud selle noorusliku kavaluse, selle, mis mind edasi viis ning suures seltskonnas mõnikord isegi pildile tõstis. Nüüd tilgungi sealt tagumise otsa pool, oma "Kõva füüsiline" kui viis kopikat taskus - sest kõigele lisaks on veel nõrk tuul...
Üritan homsest selle unarusse jäänud tagatasku nipi taaselustada ning vaadata, mis kasu või kahju see mulle toob. Tõsi, olen leppinud, et ega seegi tõenäoliselt kohest efekti ei anna, no ja siis? oma äge füüsiline on mul ju ikkagi tagataskust võtta? On ju NII!!
Olge musid
CHILLAX, muud ma teile headele inimestele öelda ei oska....
Karla
Saturday, April 4, 2009
Princess Sofia Trophy
Hei!
Paar päeva ei ole nüüd netti jõudnud, kuid ütlen ausalt, te pole millegist ilma jäänd, vist...
Täna oli samas täitsa tip-top päev, esimene täielik päikese päev, st. et veits käisid vahepeal pilved üle, kuid üldiselt saime isegi kodus aknad lahti ning tekid ning asjad kuivama. Isegi kuivaks saime elamise endal.
Edasi läksin ma mõõtma, sest täna on ju siiski võistluse esimene ametlik päev, st. et varustuse kontroll, registreerimine jne jne. Mõõtmise järjekorras seisin vist ligi 2.5h, kuid I did not mind, sest ilm oli ilus ning suuri plaane mul tänaseks nii kui nii polnud.
Vee pealt oli meil täna puhkepäev, kuid meri nägi kaldalt vaadates väga ahvatlev välja, päike tegi temast helesinise unistuse, nagu vanakooli bubble gum, kus auto kleeps sees on. Tuul oli samas vaikne.
Pärast registreerimist tegin oma esimese selle aastase Mallorca väljas söömise. Täitsa okei oli. Seejärel läksin tagasi klubisse, pesin paadi ja nokitsesin natukene veel, et enda mõistus lainele saada ning ka paat korras oleks.
Selle koha pealt, et meid vist 140 üles on antud, ei oska ma midagi öelda, sest ausalt öeldes nii palju meid siin küll ei tundu olevat, aga seda näeme juba homme.
Rohkem ei oskagi hetkel midagi huvitavat teile öelda, hoidke ikka mulle siis pöialt, homme hakkan paugutama!
Musid, kallid!
Karla
Paar päeva ei ole nüüd netti jõudnud, kuid ütlen ausalt, te pole millegist ilma jäänd, vist...
Täna oli samas täitsa tip-top päev, esimene täielik päikese päev, st. et veits käisid vahepeal pilved üle, kuid üldiselt saime isegi kodus aknad lahti ning tekid ning asjad kuivama. Isegi kuivaks saime elamise endal.
Edasi läksin ma mõõtma, sest täna on ju siiski võistluse esimene ametlik päev, st. et varustuse kontroll, registreerimine jne jne. Mõõtmise järjekorras seisin vist ligi 2.5h, kuid I did not mind, sest ilm oli ilus ning suuri plaane mul tänaseks nii kui nii polnud.
Vee pealt oli meil täna puhkepäev, kuid meri nägi kaldalt vaadates väga ahvatlev välja, päike tegi temast helesinise unistuse, nagu vanakooli bubble gum, kus auto kleeps sees on. Tuul oli samas vaikne.
Pärast registreerimist tegin oma esimese selle aastase Mallorca väljas söömise. Täitsa okei oli. Seejärel läksin tagasi klubisse, pesin paadi ja nokitsesin natukene veel, et enda mõistus lainele saada ning ka paat korras oleks.
Selle koha pealt, et meid vist 140 üles on antud, ei oska ma midagi öelda, sest ausalt öeldes nii palju meid siin küll ei tundu olevat, aga seda näeme juba homme.
Rohkem ei oskagi hetkel midagi huvitavat teile öelda, hoidke ikka mulle siis pöialt, homme hakkan paugutama!
Musid, kallid!
Karla
Wednesday, April 1, 2009
[ Its reining, uuu beibi its reining]
Hei!
Kurat, hakkab juba küllalt saama! Vihmast, ma mõtlesin. Iga päev, absoluutselt iga päev on sadanud, päikest olen nüüdseks näinud 5 min. Sellegipoolest, on siin mõnus. Isegi hoolimata faktist, et meie rõske tuba, milles pole ma ei tea mis ajast keegi elanud, mu voodi kogu aeg niiskeks ajab ning magades on tunne nagu mu põis üldse ei peaks. (peab küll, ausalt kaa!)
Tegelikult oli täna igati mõnus päev, meie trenn oli eriline. Tuul oli kaldalt, kuid laine oli tõsine ookeanikas ja merelt. Seega oli vaikse tuulega sõites tõsine pull see. Liikusin suurepäraselt, kuid ma kardan, et see on kergelt liialt positiivne ning võistluse ajal saan negatiivse üllatuse osaliseks, kuid loodetavasti mitte!
Päeva peale pööras tuul merele ning natukene paistis kaugemal isegi päike, tundus juba nagu oleks kusagil soojemal maal, vesi oli helesinine. Mööda promenaadi oli mõnus joosta.
Windguru räägib, et ainult 2 päeva on veel vihma, ta räägib ka veel, et 5ndal, kui on esimene sõit, selleks lubab 1 knot tuult....TÜÜPILINE! Kuid eks näis, mis saama hakkab.
Mis veel?
Kui ma ei teaks, et Anna Tunnicliffe, kes on Laser Radiali OM-i kuld pekingist, oli kuni ülikooli lõpuni ka jooksja, siis hakkaks ma nutma ning jätaks purjetamise maha.
Täna jooksis ta minust u. 15-16km/h mööda nii, et tema abikaasast laser purjetaja, kes on minu konkurent, sõitis maantee rattaga kõrval ning tegi ka omaarust trenni. Sellised naised on need purjetajad!:S
Kuna ma lubasin pilte Val d´Isere-st, siis panen vähemalt ühe pildi, mis on minu arust eriti hästi õnnestunud...
Seniks,
Nautige seda ilusat ilma, mis teil seal kodus on
Karla
Subscribe to:
Posts (Atom)
