Hei!
Nii Rein ütleb, et iga üks peab oma paha asja ära sööma mitu aastat, enne kui midagi head üldse loota võib. Tõsi, nii ta enamasti ka on, väheste eranditega. Võib-olla hoiabki mind vahest tagasi see, et üritan kramplikult see erand olla ning ei suuda kuidagi leppida, et olen siiski tavaline maarjamaa poiss, kes ei suuda üle oma varju hüpata. Seega, nüüdsest üritan võtta merel 1 päev korraga ning anda endast vähemalt igal päeval kõik, mida parasjagu suudan, mitte, et ma muidu seda teinud poleks.
Nendele, kes tulemustega kursis pole, olete ilmselt juba mõistnud, et eriti hästi mul võistluse esimesed kaks päeva sujunud pole. Võiks vist isegi öelda, et sugugi pole sujunud. Aivar Rehemaa Staadium, mõtlen endamisi, sügav mõõn, suur must auk, selline nagu kuivkäimlas. Eelmine aasta olin siin 47, nüüd ei suuda pärast teist päeva paremat kui 83? Milles asi?
Tundub, et pärast sügavat depressiooni, (kogenumad inimesed, kes tööd kõvasti oma elu jooksul rabanud kindlasti ei nõustu minuga, mis depressioon seda 2 päeva on?) jõudsin järeldusele, et asi tundub olevat ühes lihtsas valemis: Siin kohal kahjuks ei saa tänada oma kallist GAG-i matemaatika õpetajat Moorlati, sest temaga pole sellel valemil mitte mingit pistmist. Hoopis selline seis, et eelnevatel aastatel, oma nö. debüteerimisaastatel teadsin, et olen füüsiliselt teistest, "Olümpiameestest" nii palju nõrgem, olen madalam kui muru. Seetõttu ei jäänud mul mitte midagi muud üle, kui neid kavalusega üle trumbata. See mul mõnikord ka väga edukalt õnnestus. Sellest ajast alates olen aga üha enam pannud rõhku füüsilisele, et kord nendele silmapiiril virvendavatele "Kõvadele Meestele" järgi jõuda. Nüüdseks, kus usun, et olen juba üpris heas füüsilises vormis olen aga unarusse jätnud selle noorusliku kavaluse, selle, mis mind edasi viis ning suures seltskonnas mõnikord isegi pildile tõstis. Nüüd tilgungi sealt tagumise otsa pool, oma "Kõva füüsiline" kui viis kopikat taskus - sest kõigele lisaks on veel nõrk tuul...
Üritan homsest selle unarusse jäänud tagatasku nipi taaselustada ning vaadata, mis kasu või kahju see mulle toob. Tõsi, olen leppinud, et ega seegi tõenäoliselt kohest efekti ei anna, no ja siis? oma äge füüsiline on mul ju ikkagi tagataskust võtta? On ju NII!!
Olge musid
CHILLAX, muud ma teile headele inimestele öelda ei oska....
Karla
Monday, April 6, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Ma ütlen sulle ainult üht asja - naudi mida sa teed :)
naudi jah.
ja mina armastan sind niikuinii.
Post a Comment