Hei!
Lubasin kirjutada, kui internetti saan.
Deniss lõpetas tubli 3nda kohaga, Umbid olid 7ndad. Paul Goodison võitis kõik võistluse sõidud litriga!
Mina aga olen nüüdseks juba Rostock-Helsingi laevas, mis kõigutab! Aga meil on isegi aknaga kajut, mis pole üldse halb.
Varsti olengi juba kodus, täpsemalt homme.
Jõudu,
Karla
Thursday, June 25, 2009
Wednesday, June 24, 2009
Ja nii ruttu ta läbi saigi
Hei!
Nüüdseks on Kieli nädal minu jaoks lõppenud. Lõppes ta minu jaoks siis 73nda kohaga, 151st paadist. Ei läinud hästi, seda võib küll julgelt öelda.
Kokku saigi meil peetud kõigest viis võistlussõitu, mida on sellise suure võistluse jaoks alla poole igasugust arvestust. Eile tehti meile üpris vägisi 3 sõitu, viimane neist oli täiesti punnitamine, et saaks 5 sõitu kokku. Eripäraks võib vist selle välja tuua, et 151st paadist 40 said viimases sõidus kirja valestardi:S
Tegelikult polnud see võistlus üldse üdini halb ning täiesti sellise stsenaariumiga, et nüüd tuleks mõelda, kas on mõtet edasi purjetada. Tulin siia puhtalt kogemusi koguma, pundis sõitma ning võib isegi öelda, kvaliteetset treeningut tegema. Tõsi ta on, et selliseid kogemusi otsin ma kodumaal treenides taga vaata, et terve aasta ning siiski ei jõua nendeni. Mingit tulemust ma sellest võistlusest tõtt öelda ei lootnudki.
Tulemus kui selline, kui sellest üldse rääkida, oli loomulikult väga halb, kuid kogemusi sain siit küll. Esimene päev läks täiesti aia taha, see on tõsi. Teises päevas see-eest nägin endas vaimset arengut ning edasiminekut. Suutsin end veidi kokku võtta ning vähemalt enda silmis teha kõvasti paremad sõidud, vaatamata sellele, et kohad polnud just nii märgatavalt paremad.
Kokkuvõttes ei saa ma tegelikult öelda, et ma üdini rahutu olen sellega, kuidas see võistlus läks, sest jah, kogemusi sain, tulemust küll mitte, kuid nagu eelnevalt ütlesin, ei tulnudki seda siit otsima!
Erinevalt minust, sobib teistele eestlastele Kiel nagu rusikas silmaauku. Seda tunnistavad tulemused. Argo lõpetas Kieli regati märkimisväärse 12nda kohaga, mis on kindlasti väga-väga tubli saavutus. Kahjuks jäi ta napilt medal race-st välja, millest on ausalt siiralt kahju. Marjaliisa ja Elise Umb sõitsid samuti eile väga hästi ning lähevad Medal Race-ile vastu 5nda kohaga. Eestlastest parimana võib ilmselt siiski välja tuua Deniss Karpaki, kes on tegemas midagi, mida pole ükski eestlane peale Tõnistete suutnud: Võitmas Kieli Regatti Olümpiaklassis. St, et ta läheb Medal Race-ile vastu ESIMESELT kohalt. Et teada saada, kas nii ka läheb, Stay tuned! Panen kindlasti siia posti, kui kusagil netti saan...
Seniks,
Peace Out, A-Town,
Karla
Nüüdseks on Kieli nädal minu jaoks lõppenud. Lõppes ta minu jaoks siis 73nda kohaga, 151st paadist. Ei läinud hästi, seda võib küll julgelt öelda.
Kokku saigi meil peetud kõigest viis võistlussõitu, mida on sellise suure võistluse jaoks alla poole igasugust arvestust. Eile tehti meile üpris vägisi 3 sõitu, viimane neist oli täiesti punnitamine, et saaks 5 sõitu kokku. Eripäraks võib vist selle välja tuua, et 151st paadist 40 said viimases sõidus kirja valestardi:S
Tegelikult polnud see võistlus üldse üdini halb ning täiesti sellise stsenaariumiga, et nüüd tuleks mõelda, kas on mõtet edasi purjetada. Tulin siia puhtalt kogemusi koguma, pundis sõitma ning võib isegi öelda, kvaliteetset treeningut tegema. Tõsi ta on, et selliseid kogemusi otsin ma kodumaal treenides taga vaata, et terve aasta ning siiski ei jõua nendeni. Mingit tulemust ma sellest võistlusest tõtt öelda ei lootnudki.
Tulemus kui selline, kui sellest üldse rääkida, oli loomulikult väga halb, kuid kogemusi sain siit küll. Esimene päev läks täiesti aia taha, see on tõsi. Teises päevas see-eest nägin endas vaimset arengut ning edasiminekut. Suutsin end veidi kokku võtta ning vähemalt enda silmis teha kõvasti paremad sõidud, vaatamata sellele, et kohad polnud just nii märgatavalt paremad.
Kokkuvõttes ei saa ma tegelikult öelda, et ma üdini rahutu olen sellega, kuidas see võistlus läks, sest jah, kogemusi sain, tulemust küll mitte, kuid nagu eelnevalt ütlesin, ei tulnudki seda siit otsima!
Erinevalt minust, sobib teistele eestlastele Kiel nagu rusikas silmaauku. Seda tunnistavad tulemused. Argo lõpetas Kieli regati märkimisväärse 12nda kohaga, mis on kindlasti väga-väga tubli saavutus. Kahjuks jäi ta napilt medal race-st välja, millest on ausalt siiralt kahju. Marjaliisa ja Elise Umb sõitsid samuti eile väga hästi ning lähevad Medal Race-ile vastu 5nda kohaga. Eestlastest parimana võib ilmselt siiski välja tuua Deniss Karpaki, kes on tegemas midagi, mida pole ükski eestlane peale Tõnistete suutnud: Võitmas Kieli Regatti Olümpiaklassis. St, et ta läheb Medal Race-ile vastu ESIMESELT kohalt. Et teada saada, kas nii ka läheb, Stay tuned! Panen kindlasti siia posti, kui kusagil netti saan...
Seniks,
Peace Out, A-Town,
Karla
Monday, June 22, 2009
Achtung! Zie Alle Klasse, Zie Start Postponed Und Nicht Starten Today!!!
Allo![Aluu]
Zie täna, nagu ka Zie eile, ei zuudetud meil ziin ztarte teha. Zelle põhjuzeks on Zie tuul. Zeda lihtzalt EI OLE!
Eile oli ootamise koha pealt suhteliselt lihtne päev. Algul lükati 2h edasi, seejärel 3h ning pärast seda öeldi, et täna sõite ei tule. Täna seevastu oli palju lootusrikkam päev. Iga kord lükati 1h võrra edasi, st. et kokku oli meil 8 edasilüket, sest oodata saime tubli 10st viieni. Ma väga lootsin, et me saame täna sõita, kuid tuli välja, et kohtunikel oli tuline õigus meid mitte merele saata. Suurest tahtest näidata endale ja teistele, et näe, saab ju küll sõita läksin pärast viimast edasilüket purjetama. Olin merel 1h, kuid tuulest polnud päriselt ka haisugi, seega oli see tegelikult nende poolt õige otsus, nii kahju kui see ka poleks.
Eile käisime linnas festival vaatamas, inimesi oli murdu. Red Bulli see vettehüppamiste võistlus oli ka. Väga palju kenasid vanasid laevasid oli ning üleüldse oli väga mõnus. Jooksmist olen ka viimastel päevadel harrastanud, sest purjetada pole saanud.
Igatahes, üritan mitte olla Peep Vainu Idioodi mõiste seletus, aka teha homme sama asju, mis eelmistes sõitudes, lootes, et ÄKKI läheb paremini, vaid üritan midagi muuta ning eks me näis, mis välja tuleb!
Tsauka,
Zie Kartoffelmeister
Zie täna, nagu ka Zie eile, ei zuudetud meil ziin ztarte teha. Zelle põhjuzeks on Zie tuul. Zeda lihtzalt EI OLE!
Eile oli ootamise koha pealt suhteliselt lihtne päev. Algul lükati 2h edasi, seejärel 3h ning pärast seda öeldi, et täna sõite ei tule. Täna seevastu oli palju lootusrikkam päev. Iga kord lükati 1h võrra edasi, st. et kokku oli meil 8 edasilüket, sest oodata saime tubli 10st viieni. Ma väga lootsin, et me saame täna sõita, kuid tuli välja, et kohtunikel oli tuline õigus meid mitte merele saata. Suurest tahtest näidata endale ja teistele, et näe, saab ju küll sõita läksin pärast viimast edasilüket purjetama. Olin merel 1h, kuid tuulest polnud päriselt ka haisugi, seega oli see tegelikult nende poolt õige otsus, nii kahju kui see ka poleks.
Eile käisime linnas festival vaatamas, inimesi oli murdu. Red Bulli see vettehüppamiste võistlus oli ka. Väga palju kenasid vanasid laevasid oli ning üleüldse oli väga mõnus. Jooksmist olen ka viimastel päevadel harrastanud, sest purjetada pole saanud.
Igatahes, üritan mitte olla Peep Vainu Idioodi mõiste seletus, aka teha homme sama asju, mis eelmistes sõitudes, lootes, et ÄKKI läheb paremini, vaid üritan midagi muuta ning eks me näis, mis välja tuleb!
Tsauka,
Zie Kartoffelmeister
Saturday, June 20, 2009
Esimese võistluspäeva muljed
Hei!
Tänane päev ei kujunenud just selliseks, nagu ma olin oodanud. Tõele näkku vaadates ma tegelikult isegi midagi väga ei oodanud, võtan seda võistlust kui sellist rahulikku vahefinishit selles hooajas, kuid siiski, midagi nii ebameeldivat tõesti ei osanud ette kujutada. Valetan!, oskasin küll ette kujutada, kuid ma ei taha endale midagi sellist kunagi võistluseelselt sisendada, sest ma lihtsalt ei oska endaga mitte midagi peale hakata sellises olukorras.
Lasereid on 153 paati, mina asetsen tugeval 92ndal positsioonil. Täna oli meil 2 sõitu.
Kui tavaliselt on nii, et midagi jääb väga heast tulemusest puudu, siis täna ei olnud ma ausalt öeldes mitte lähedalgi sellele, mida arvan, et oleks suuteline saavutama. Esikümnest polnud isegi mitte haisu, mitte ühegis sõidus.
Esimene sõit olin võtmas ülemist märki, kui selgus tõsiasi, et päris võtta ma seda siiski ei suuda ning seejärel istusingi seal pöördetähise otsas mõned sekundid, hiljem tegin ka karistusringi. Pärast seda seika leidsin end tagant kolmandalt positsioonilt. Sellele vaatamata ei löönud ma siiski käega. Võitlesin läbi sõidu ning uskuge või mitte, aga tõesti, tasa ja targu suutsin end finishisse 25ndaks rebida. Arvasin, et olgu, kuigi tundub, et vorm pole selline nagu ta olla võiks (ma tean jah, et JÄLLE ajan ma kõik selle süüks, kuid tegelikult teile seda teksti siin kirjutades mõtlen endamisi, et miks ma peaksingi praegu tippvormis olema, ma ju ei pidanudki sellele võistlusele algselt tulema, seega, pole tegelikult veel midagi katki?!) suudan ehk end ikka 10 piirile välja sõita, sest tagant suutsin end tänu kiiretele taganttuule otsadele ilusti välja rahmeldada.
Teine sõit, start, nagu esimeseski oli alla poole igasugust arvestust. Isegi sel ajal, kui arvutid olid veel Juku ning 386, polnud kellegil seda moodi halbasid starte. See selleks. Enesekindlus, kus sina oled? Jällegi, olgugi, ei suutnud startida, kuid kahjuks jään pärast seda kuidagi põdema seda, et seda teha ei suutnud ning välja sõitmise asemel kaevan end veel sügavamale. Olgu, mingil hetkel mulle siiski jõudis kohale, et nüüd ma olen küllalt juba rumalaid otsuseid teinud, et nüüd võiks natukene targemalt ka purjetada. Üleval märgis leidsin end kusagil keskel. Taganttuul oli hea, nagu täna kõik korrad, kui nii võib öelda. Alla jõudsin täiesti inimeste seas, mingi 13-16 ma arvan ning seejärel otsustasin, et mingil heal põhjusel on kasulik sõita vasakult. WRONG!!!
Tuul arvas, et oleks õige hetk mulle õpetada, et ei saa sealt poolt võita, kui ka eelmine sõit sealt poolt ei võitnud ning andis ka mulle sellest teada, nii, et ma sellest ka aru saaksin. St, et tuul pööras 30 kraadi paremale ja mina olingi seal, kus ma olin. 33.
Kaldale tulles olin ma väga nördinud, kuid praeguseks olen juba maha rahunenud, võib-olla, et Bratwurst ei luba mul vihane olla?
Igatahes, homme on uus päev, proovin anda endast selle, mis mul parasjagu anda on. Kogemused, need ei jää siiski tulemata. Üritan enda vigu võimalikult hästi analüüsida ning jõuda lõpuks selleni, miks ma ei suuda suures seltskonnas veel eriti sõita.
Olge musid,
Karla
Tänane päev ei kujunenud just selliseks, nagu ma olin oodanud. Tõele näkku vaadates ma tegelikult isegi midagi väga ei oodanud, võtan seda võistlust kui sellist rahulikku vahefinishit selles hooajas, kuid siiski, midagi nii ebameeldivat tõesti ei osanud ette kujutada. Valetan!, oskasin küll ette kujutada, kuid ma ei taha endale midagi sellist kunagi võistluseelselt sisendada, sest ma lihtsalt ei oska endaga mitte midagi peale hakata sellises olukorras.
Lasereid on 153 paati, mina asetsen tugeval 92ndal positsioonil. Täna oli meil 2 sõitu.
Kui tavaliselt on nii, et midagi jääb väga heast tulemusest puudu, siis täna ei olnud ma ausalt öeldes mitte lähedalgi sellele, mida arvan, et oleks suuteline saavutama. Esikümnest polnud isegi mitte haisu, mitte ühegis sõidus.
Esimene sõit olin võtmas ülemist märki, kui selgus tõsiasi, et päris võtta ma seda siiski ei suuda ning seejärel istusingi seal pöördetähise otsas mõned sekundid, hiljem tegin ka karistusringi. Pärast seda seika leidsin end tagant kolmandalt positsioonilt. Sellele vaatamata ei löönud ma siiski käega. Võitlesin läbi sõidu ning uskuge või mitte, aga tõesti, tasa ja targu suutsin end finishisse 25ndaks rebida. Arvasin, et olgu, kuigi tundub, et vorm pole selline nagu ta olla võiks (ma tean jah, et JÄLLE ajan ma kõik selle süüks, kuid tegelikult teile seda teksti siin kirjutades mõtlen endamisi, et miks ma peaksingi praegu tippvormis olema, ma ju ei pidanudki sellele võistlusele algselt tulema, seega, pole tegelikult veel midagi katki?!) suudan ehk end ikka 10 piirile välja sõita, sest tagant suutsin end tänu kiiretele taganttuule otsadele ilusti välja rahmeldada.
Teine sõit, start, nagu esimeseski oli alla poole igasugust arvestust. Isegi sel ajal, kui arvutid olid veel Juku ning 386, polnud kellegil seda moodi halbasid starte. See selleks. Enesekindlus, kus sina oled? Jällegi, olgugi, ei suutnud startida, kuid kahjuks jään pärast seda kuidagi põdema seda, et seda teha ei suutnud ning välja sõitmise asemel kaevan end veel sügavamale. Olgu, mingil hetkel mulle siiski jõudis kohale, et nüüd ma olen küllalt juba rumalaid otsuseid teinud, et nüüd võiks natukene targemalt ka purjetada. Üleval märgis leidsin end kusagil keskel. Taganttuul oli hea, nagu täna kõik korrad, kui nii võib öelda. Alla jõudsin täiesti inimeste seas, mingi 13-16 ma arvan ning seejärel otsustasin, et mingil heal põhjusel on kasulik sõita vasakult. WRONG!!!
Tuul arvas, et oleks õige hetk mulle õpetada, et ei saa sealt poolt võita, kui ka eelmine sõit sealt poolt ei võitnud ning andis ka mulle sellest teada, nii, et ma sellest ka aru saaksin. St, et tuul pööras 30 kraadi paremale ja mina olingi seal, kus ma olin. 33.
Kaldale tulles olin ma väga nördinud, kuid praeguseks olen juba maha rahunenud, võib-olla, et Bratwurst ei luba mul vihane olla?
Igatahes, homme on uus päev, proovin anda endast selle, mis mul parasjagu anda on. Kogemused, need ei jää siiski tulemata. Üritan enda vigu võimalikult hästi analüüsida ning jõuda lõpuks selleni, miks ma ei suuda suures seltskonnas veel eriti sõita.
Olge musid,
Karla
Friday, June 19, 2009
Rahe?!
Hei!
Nüüd on minu jaoks ka juba Kieli nädal avatud!
Täna olid juba kõik putkad ja asjandused avatud, st. et tegin kohe kiire Bratwursti, mis avaski minu jaoks Kieli nädala.
Teise asjana, mis siinsel võistlusel alati olema peab, on vihm! Ka seda oli täna küllaga. Vahelduv pilvisus, ütleks selle peale Eesti ilmateade. Vahepeal tuli sellist padukat, et Aafrika lapse oleks õnnest ogaraks läinud ning joogivett oleks tervele riigile aasta varu jagunud. Vee peale jõudes tuli mõnda aega isegi rahet, minu First vist, ei tea, et oleksin rahega vee peal kunagi olnud.
Trenn oli ülimalt mõnus. Oli suhteliselt nii ebaühtlane tuul kui veel olla sai. Puhus maa pealt. Tegime mina, Matias Del Solar, Van Vianen ja Ashley Brunning ning mingi inglane sõite, või midagi selle sarnast. Uskuge või mitte, aga suutsin mingi 4st sõidust 2 tükki võita. Ei tea, kas see on enne võistlust hea või halb, eks ole näha. Hiljem tulid meile vel RUS, Austria OM hõbe Andreas Geritzer ja veel teised ka kampa, kuid siis läksin mina juba kaldale. Geritzer küsis veel õhtul klubi peal, et kas järgmine aasta on Euroopakad Eestis ja kus ja mis jne.
Täna käisime ka teisel pool lahte, Laboes, sadamas, kus Stina isa aastaid kaatrit hoidis. Seal oli kõik ikka vanaviisi, praekartulid olid restoranis väga head. Linnas käisime samuti, ostsin inglise keelse Da Vinci koodi. Mingi lugemise tugin on peale tulnud.
Ega muud polegi kui, et homme lähebki võistlemiseks. Üles on meid antud tugev 180. Eks ole siis näha, mis homme toimuma hakkab.
Oodates päris suve,
Karla
Nüüd on minu jaoks ka juba Kieli nädal avatud!
Täna olid juba kõik putkad ja asjandused avatud, st. et tegin kohe kiire Bratwursti, mis avaski minu jaoks Kieli nädala.
Teise asjana, mis siinsel võistlusel alati olema peab, on vihm! Ka seda oli täna küllaga. Vahelduv pilvisus, ütleks selle peale Eesti ilmateade. Vahepeal tuli sellist padukat, et Aafrika lapse oleks õnnest ogaraks läinud ning joogivett oleks tervele riigile aasta varu jagunud. Vee peale jõudes tuli mõnda aega isegi rahet, minu First vist, ei tea, et oleksin rahega vee peal kunagi olnud.
Trenn oli ülimalt mõnus. Oli suhteliselt nii ebaühtlane tuul kui veel olla sai. Puhus maa pealt. Tegime mina, Matias Del Solar, Van Vianen ja Ashley Brunning ning mingi inglane sõite, või midagi selle sarnast. Uskuge või mitte, aga suutsin mingi 4st sõidust 2 tükki võita. Ei tea, kas see on enne võistlust hea või halb, eks ole näha. Hiljem tulid meile vel RUS, Austria OM hõbe Andreas Geritzer ja veel teised ka kampa, kuid siis läksin mina juba kaldale. Geritzer küsis veel õhtul klubi peal, et kas järgmine aasta on Euroopakad Eestis ja kus ja mis jne.
Täna käisime ka teisel pool lahte, Laboes, sadamas, kus Stina isa aastaid kaatrit hoidis. Seal oli kõik ikka vanaviisi, praekartulid olid restoranis väga head. Linnas käisime samuti, ostsin inglise keelse Da Vinci koodi. Mingi lugemise tugin on peale tulnud.
Ega muud polegi kui, et homme lähebki võistlemiseks. Üles on meid antud tugev 180. Eks ole siis näha, mis homme toimuma hakkab.
Oodates päris suve,
Karla
Thursday, June 18, 2009
Kieler Woche
Tere!
Nüüdseks olen juba Saksamaal linnas nimega Kiel.
See on mõnus linnake, kus peeti Berliini OM-i raames purjespordiregatt. Olümpia Jahtklubi näeb umbes täpselt selline välja nagu Pirita TOP, ainult, et natukene on elu ka!
Sõit siia oli väga mõnus, istusin Tallinnast laeva peale ning Helsingi kaudu Rostocki. Viimane ots võttis aega 26h, mis oli mõnus aeg aja maha võtmiseks ning lihtsalt lõõgastumiseks. Jõudsin isegi ühe raamatu läbi lugeda! Uskuge või mitte, aga see 26h läks üllatavalt kiiresti! Pärast seda oli vaja ainult mingi 250km autoga sõita ja olimegi kohal, u. kell 02.00 eile, või siis täna.
Hommikul ärkasin, märkasin, et hotell asub vaid mingi 200m kaugusel sadamast ning seadsin sammud klubi poole. Panin paadi üles ning läksin Lindforsiga koos vee peale. Tegime mõnusa 2h-se treeningu tugevas maatuules, mis keerutas päris korralikult. Seejärel tulin kaldale, registreerisin, "mõõtsin" ja sõin.
Siin on ääretult mõnus, täitsa soe, mingi 20 kraadi. Ene suutis juba ära põleda:P Ei tea kuidas see võimalik on, kuid tundub, et on.
Nüüd vaatame, mida õhtu toob. Minu avastuseks polegi homme veel sõitu, vaid hoopis proovisõit. Saan veel rahulikult treenida 1 päeva.
Olge muskad!
Karla
Monday, June 15, 2009
Lugusid Saarest
Hei!
Nüüdseks olen ma taas mandril. Tegelikult olen siin juba täispika päeva ka olnud, kuid siiski.
Nimelt, toimus Saaremaal meil Eesti KV esimene etapp, mis osutus tegelikult selles suhtes üsna edukaks, et saime kõik sõidud ilusti peetud ning tuuleolud olid väga korralikud, vihmast ning temperatuurist ma siinkohal rääkida ei soovi! Täielik koerakas, toon vihjeks välja!:S
Võistlus ise kulges tõusude ja mõõnadega, neid teisi oli see kord vast veidi rohkem kui neid esimesi, sest lõpetasin ma rahuldava teise kohaga. Seitsmest sõidust suutsin siiski välja noppida ka kaks sõiduvõitu, millest üks oli väga pikalt. Kokkuvõtlikult ei saa ma öelda, et mul oleks sellest etapist siiski jäänud positiivsed emotsioonid, sest leian, et seal võis kohata nn. "külavõistluse poliitikat", eks igaüks mõelgu ise, mis see tähendada võiks. Mina nii avalikult siin kedagi salvama ei hakka. Juunioride arvestuses suutsin loomulikult võidu noppida, seda siis vist 16 punktilise vahega, öö ja päev.
Kõige meeldejäävamaks selle reisi juures jääb tõenäoliselt tagasisõit, või õigemini tagasisõidu ootamine. St, et praami järjekord oli seekord tõeliselt pikk! Samuti oli tegemist kohati 28m/s tuulega, mis tähendas, et vahepeal käis ainult üks praam. Oleks me jäänud sinna kohta seisma, kus meie järjekord lõppes, saanuks me tõenäoliselt kella 23-sele praamile, sadamasse jõudsime kell 4. Õnneks on meil aga väärt sõbrad, kes meile ilusti "kohta hoiavad" ning see vähendas meie ootamist u. 2h jagu. Tänud Patrickule!!:D
Edasine tee viib mind nüüd Kieli, Saksamaale, järjekordsele MK-etapile. Sel korral saan ma nautida suurimat luksust, mida üks purjesportlane endale lubada saab. St, et selle asemel, et sõita autoga u. 24h järjest ning ollagi väsinuna ilusti Kielis kohal, sõidan ma oma kauni BMW-ga täna kell 2 Tallinnast laeva peale, mis viib mind Helsingisse. Sealt edasi istun Tallinki Superfasti peale ning saangi tugevad 26h laeval puhkamist harjutada. Usun, et tuleb mõnus reis.
Kieli etapist veel nii palju, et seda tuntakse kui põhjapoolse euroopa suurimat vabaõhu festivali. Sellest tulenevalt või mitte, ei lähe ma sinna tavapäraste MK-etapi mõtetega. Võtan seda võistlust kui vahepealse etapina millegi järgmise suunas, võib-olla oleks isegi õige öelda, et võtan asja rahulikult ning mõnuga. Eks näis, mis sellest ka välja tuleb. Üritan teid sealt poolt ka kursis hoida.
Seniks,
Ilusaid ilmasid ja sooja naha vahele,
Karla
Nüüdseks olen ma taas mandril. Tegelikult olen siin juba täispika päeva ka olnud, kuid siiski.
Nimelt, toimus Saaremaal meil Eesti KV esimene etapp, mis osutus tegelikult selles suhtes üsna edukaks, et saime kõik sõidud ilusti peetud ning tuuleolud olid väga korralikud, vihmast ning temperatuurist ma siinkohal rääkida ei soovi! Täielik koerakas, toon vihjeks välja!:S
Võistlus ise kulges tõusude ja mõõnadega, neid teisi oli see kord vast veidi rohkem kui neid esimesi, sest lõpetasin ma rahuldava teise kohaga. Seitsmest sõidust suutsin siiski välja noppida ka kaks sõiduvõitu, millest üks oli väga pikalt. Kokkuvõtlikult ei saa ma öelda, et mul oleks sellest etapist siiski jäänud positiivsed emotsioonid, sest leian, et seal võis kohata nn. "külavõistluse poliitikat", eks igaüks mõelgu ise, mis see tähendada võiks. Mina nii avalikult siin kedagi salvama ei hakka. Juunioride arvestuses suutsin loomulikult võidu noppida, seda siis vist 16 punktilise vahega, öö ja päev.
Kõige meeldejäävamaks selle reisi juures jääb tõenäoliselt tagasisõit, või õigemini tagasisõidu ootamine. St, et praami järjekord oli seekord tõeliselt pikk! Samuti oli tegemist kohati 28m/s tuulega, mis tähendas, et vahepeal käis ainult üks praam. Oleks me jäänud sinna kohta seisma, kus meie järjekord lõppes, saanuks me tõenäoliselt kella 23-sele praamile, sadamasse jõudsime kell 4. Õnneks on meil aga väärt sõbrad, kes meile ilusti "kohta hoiavad" ning see vähendas meie ootamist u. 2h jagu. Tänud Patrickule!!:D
Edasine tee viib mind nüüd Kieli, Saksamaale, järjekordsele MK-etapile. Sel korral saan ma nautida suurimat luksust, mida üks purjesportlane endale lubada saab. St, et selle asemel, et sõita autoga u. 24h järjest ning ollagi väsinuna ilusti Kielis kohal, sõidan ma oma kauni BMW-ga täna kell 2 Tallinnast laeva peale, mis viib mind Helsingisse. Sealt edasi istun Tallinki Superfasti peale ning saangi tugevad 26h laeval puhkamist harjutada. Usun, et tuleb mõnus reis.
Kieli etapist veel nii palju, et seda tuntakse kui põhjapoolse euroopa suurimat vabaõhu festivali. Sellest tulenevalt või mitte, ei lähe ma sinna tavapäraste MK-etapi mõtetega. Võtan seda võistlust kui vahepealse etapina millegi järgmise suunas, võib-olla oleks isegi õige öelda, et võtan asja rahulikult ning mõnuga. Eks näis, mis sellest ka välja tuleb. Üritan teid sealt poolt ka kursis hoida.
Seniks,
Ilusaid ilmasid ja sooja naha vahele,
Karla
Monday, June 8, 2009
Tilgu Sadam
Hei!
Eile avati pidulikult Rannamõisas asuv Tilgu sadam.
Sellest saime osa ka mina ja Lauri, kes aitasid kommodoor Rasmus Hirtentreul lippu heisata ning seejäral olime esimesed inimesed, kes pärast 1930ndaid, mil seal asetses paekivi kaubasadam, sealt purjelaevaga väljund on.
Koht iseenesest on idülliline. Suured lained, otse, ilma mingi takistuseta puhuv põhjakaarde tuul ning igapäevaselt valitsev vaikus on kolm ilmselt kõige mõnusamat asja, mis panevad mind tahtma seal trenni teha. Samas võtab natuke aktsia väärtust madalamaks kauge sõit. Siiski, Tilgu sadamas asuv Otemarina YC on ülimalt vaikne ning hingerahu pakkuv koht, kus on võimalik ilma mingisuguse kõrvalise segava faktorita treenida ning end ikka ja jälle paremuse poole tüürida.
Eilsest trennist Tilgus veel nii palju, et lained olid tõesti muinasjutust. Suured, pikad, sujuvad. Glisseerimine nendel oli nagu üks hea ameerika mägi. Ei ajanud südant pahaks ning terve aja oli lõbus. Sellise tuulega oleks tõenäoliselt enam kui lõbus sõita Piritalt Tilgusse, saades ligi 2-3h pikkune taganttuule trenn, täis puhast funni!
Täna oli seal aga hoopis tükk maad vaiksem. Eripäradeks olid endiselt suur laine, mida Pirital nõrga tuulega harva kohtab. Just see on läbi ajaloo olnud paljudele Eesti tipp-purjetajatele komistuskiviks. Ka seda on seal ideaalne treenida. Samuti kogesime tõenäoliselt tugevaimat hoovust, mida Maarjamaa vetes veel näinud oleme.
Üldiselt, emotsoonid väga positiivsed!
Järgmiseks Saaremaa KV etapp!
Karla
Eile avati pidulikult Rannamõisas asuv Tilgu sadam.
Sellest saime osa ka mina ja Lauri, kes aitasid kommodoor Rasmus Hirtentreul lippu heisata ning seejäral olime esimesed inimesed, kes pärast 1930ndaid, mil seal asetses paekivi kaubasadam, sealt purjelaevaga väljund on.
Koht iseenesest on idülliline. Suured lained, otse, ilma mingi takistuseta puhuv põhjakaarde tuul ning igapäevaselt valitsev vaikus on kolm ilmselt kõige mõnusamat asja, mis panevad mind tahtma seal trenni teha. Samas võtab natuke aktsia väärtust madalamaks kauge sõit. Siiski, Tilgu sadamas asuv Otemarina YC on ülimalt vaikne ning hingerahu pakkuv koht, kus on võimalik ilma mingisuguse kõrvalise segava faktorita treenida ning end ikka ja jälle paremuse poole tüürida.
Eilsest trennist Tilgus veel nii palju, et lained olid tõesti muinasjutust. Suured, pikad, sujuvad. Glisseerimine nendel oli nagu üks hea ameerika mägi. Ei ajanud südant pahaks ning terve aja oli lõbus. Sellise tuulega oleks tõenäoliselt enam kui lõbus sõita Piritalt Tilgusse, saades ligi 2-3h pikkune taganttuule trenn, täis puhast funni!
Täna oli seal aga hoopis tükk maad vaiksem. Eripäradeks olid endiselt suur laine, mida Pirital nõrga tuulega harva kohtab. Just see on läbi ajaloo olnud paljudele Eesti tipp-purjetajatele komistuskiviks. Ka seda on seal ideaalne treenida. Samuti kogesime tõenäoliselt tugevaimat hoovust, mida Maarjamaa vetes veel näinud oleme.
Üldiselt, emotsoonid väga positiivsed!
Järgmiseks Saaremaa KV etapp!
Karla
Subscribe to:
Posts (Atom)
