Nii küsis üks abivalmis Kanadalasest keskeas olev proua mu käest eile, kui ma olin poes parasjagu valimas kõige kauem säilivat kanafileed: Can you read this? Can you read english? Minu esimene mõte, mis mulle pähe kargas oli, et "What am I, three?" Kuid siis mõistsin, et mul on seljas Sailing Team Estonia polo ning suutsin enda solvund oleku ületada ning hoopis muige näole võluda. Kuigi ma ei saa siiani aru, et kuidas oleks ta mind aidanud kui ma oleksin vastanud NO!, sest minu loogika järgi tähendanuks see seda, et ma ei oska inglise keelt, mitte, et ma olen inglise keele spetsialist juttu rääkides, kuid mul lihtsalt jäi see osa koolis tegemata, kus lugema õpiti?!
Okay, Enough Of That...
Tegelikult on meil olnud siin väga töökad päevad, võib vast nii öelda küll. Olen nüüdseks kaks päeva jutti ärganud 7.56 ilma kellata. See on olnud väga hea, sest olen suutnud kõik oma asjad juba lõunaks valmis saada nii, et on jäänud aega ka igasugusteks turisti asjadeks.
17nda hommikul sain algatuseks paadi. Loosiõnn naeratas mulle umbes esimest korda mu elus ning minu paadi numbriks sai 19, mis tähendas, et minu paat on mitte kaugel munamäe otsas vaid otse vee ääres. Super! Seejärel kontrollisin paati nii, nagu The Great Ben Ainslie seda oma abistavas raamatus kunagi näitas. Vaatasin isegi, et svert ja rool oleks ühel joonel, mida ma pole just tavaliselt eriti palju teinud. Paadiga tundus kõik väga hästi olevat. Panin ta üles ning jäin briisi tugevnemist ootama, käisin kodus lõunal.
Seejärel käisin 2h-se sulpsu merel ja üritasin tekitada olukorda, et tunneksin end siinsetes vetes kui kala vees. Võib vast väita, et see mul ka õnnestus... Kui selleks kalaks on ogalik või keegi taoline. Ei, tegelikult olnud hullu sugugi, lihtsalt kettakaar ei ole veel viimseni lihvitud, on arenguruumi, seda siis miljööga tutvumise vallas. Selleks on mul aga õnneks ka veel homme, treeningsõidu ajal võimalus ning siis on mind ka Rein juba kaatriga merel aitamas. Super!
Täna algas pool 9 mõõtmisjärjekorda võtmisega. Umbes 9.45 oli mu paat mõõdetud. Pärast seda tegelesin veidi paadi tuunimisega ning seejärel suundusime koju. Viitsin aega veidi Californicationit vaadates. Sellest tüdinud, suundusime Shopingule. Saime igast kama, kaasaarvatud 20 liitrise kanistri, et bensiinijaamast kaatrile kütust tuua. Edasi tegime veel veidi turisti, käisime ookeani ääres kohalikku kuulsust, majakat vaatamas. Järjekordne üllatavalt positiivne elamus!
Muidu on meil siin tegelikult kõik hästi ning sujub, kui blogi kirjutamine välja arvata. See ei suju kohe üldse, sest uni tikub juba vägisi peale!
Kasutage kummi(kuid), kuulsin, et teil seal sajab!
Karla
Mina ja mu väike juba poolenisti söödud jäätis
1 comment:
meil saabub tasa, tasa sügis! ole pai!
Post a Comment