Hei!
Vabandan, kuid eile lihtsalt füüsiliselt ei jõudnud kirjutada siia õhtupoolikul midagi.
Kui tavaliselt on mul nii, et mul läheb mõte krampi, siis eile polnud mu peal väga häda midagi. Seevastu sain tunda, et olen veel ikka poisike, kui võrrelda osade nende vanemate meestega.
Esimene sõit suutsin teha imelise stardi, st. 26ndast reast umbes, kaatri tagant. Õnneks sain tuulest aru ning pärast 1 vahelüket, et leida vaba tuul sõitsingi juba vabana paremat, tõstvat halssi. Suutsin ilusti tuule järgi sõita, jõudes üles u. 20ndana ma arvan, seega olles oma halva stardi juba korvanud. Seejärel ootas mind bakstaak, mis eile minu komistuskiviks oli. Tundsin end selles väga halvasti ning olin ka väga aeglane. Lasin hunniku mehi mööda, mingi 8-10, sest olin pundis. Seejärel kiilus ka mõte tõenäoliselt vähe kinni, sest siis võttis võimust see närvikramp. Taganttuules sõitsin siiski hästi ning all olin tagasi mingi 20-25 peal. Teine krüss läksin mõtetes kuhugi imedemaale, või tegelikult ma ei teagi, mis juhtus. Sõitsin, aga tundus nagu poleks ma tegelt ise seal. Tuulele pihta ei saanud ning mingit kindlat plaani ja eelarvamust tuulte pööramiste suhtes polnud. Seega sõitsin vasakult poolt, kuid mitte äärest. Tuul aga pööras lõpu poole hulga vasakule, lastes kõik, kes olid nurka kütnud, minust mööda. Olgu, taganttuulega suutsin selle jällegi korvata, jõudes alla 22. Bakstaagi pidasin ilusti vastu, kuid finishikrüssus läksin ülbeks. Tahtsin veel ühe koha võtta ning sain sellega hoopis ise vastu hambaid. Finisheerisin 23.
Kahe sõidu vahepeal tuli tuult korralikult juurde, 15st knotsist oli saanud u. 20 knotsi. (7,5 ja 10m/s).
See mind ei morjendanud, tundus isegi hea olevat sel hetkel.
Startisin see kord vasakult poolt. Suutsin enda kohta hoida ja tegin super stardi. Super samas ei kõla nii hästi, kui mu start oli! Tõesti, mu start oli suurepärane. Olin automaatselt tervel grupil ees-all. Seejärel kallutasin kogu jõuga, mis mul mängu panna oli. See tähendas, et ma olin väga kiire. Nii kiire, et täpselt minu pealt startinud tugeva tuule kuningas Tom Slingsby ei sõitnud terve krüssu jooksul minust üle, pigem sõin mina tema välja. Tema peal oli Goodison, ja nii me kolmekesi vasaku nurga suunas astusime. Ütlesin iseendale, et sõidan nendega koos, whatever happens. Oli hea plaan, ütlen ausalt, kuid nende sõidutaktikas pole mitte mingit keerukust!:D
Leidsime kolmekesi ja mõned mehed veel end vasakust nurgast, seega ühe paudiga sõitsime terve krüssu! Väga keeruline, eks ole!
Olin endiselt väga kiire, kuid tuul pööras aina rohkem vasakule, mis tähendas, et minul tekkis vaikselt ülekrüss. See oli väga halb uudis, sest ma pidin veidi alla võtma ning veel rohkem jõudu rakendama ning seda minus enam ei olnud! Seega jõudsin üles märki 5ndana, vallates esimesel 4-l tagant läbi, ütleme nii, et poole meetriga kaotasin esimesele.
Minu õnnetuseks oli aga parema käe biitseps otsustanud krampi minna, mis tähendas et soot järgi ei läinud. Üritasin end koguda, kuid bakstaagi märgiks olin juba langenud 8ndaks. Sama kohta hoidsin all märgis. Krüssuga oma arust tõusin isegi 7ndaks, kuid viimaseks taganttuuleks olin nii surnud, et enam õiget tööd teha ei suutnud, lastes endast 3 venda mööda ning lõpetades ka finishis 10ndana.
Kokku hoian 162-164 paadi arvestuses hetkel 43ndat positsiooni.
Täna on kavas meil 3 sõitu, startidega kell 12. Sama ka homseks. Põhjuseks on see, et pühapäevaks peaks jõudma siia orkaan nimega Bill, mis tähendab, et sõidud jäävad tõenäoliselt ära. Hoidke mulle pöialt ja jagage mulle jõudu!
Karla
Friday, August 21, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment