Eesti Meister!!!

http://sport.err.ee/index.php?0598948

Hei!

Hooajale sai eile ilus kriips alla tõmmatud kui ma tulin nii täiskasvanutes kui juuniorides Eesti meistriks. Kui päris aus olla, siis ega see väga väärt purjesport ei olnud millega me sel nädalavahetusel tegelesime, pigem närvikõdi pakkuv üksteise üle kavaldamine. Minu jaoks muutus asi rahulikuks kui Vooremaal teise päeva keskel mast maha tuli, mis tähendas, et tema on esikoha konkurentsist väljas. Kuna meil oli selle regati vältel üksteist võimalikult palju protestida, siis oli mul viimaseks päevaks ainult 1 ülesanne - hoia Vooremaast nii kaugele eemale kui veel võimalik!

See mul ka õnnestus, tuues viimaselt päevalt ilusti kolm teist kohta, millest oli küll ja veel, et võtta kokkuvõttes tiitel endale. Eks ta vähe kummaline oli, et ei pea pingutama esikoha nimel vaid pigem sellest hoiduma, et kokkuvõttes võita, kuid ju see purjesport juba selline on...

Nüüdseks olen oma senise karjääri jooksul tulnud Eesti meistriks juba 7 korda, seda loomulikult erinevates klassides. Arvan, et see on täiesti märkimisväärne tulemus.

Edasi naudin ma umbes pool kuud tõelist puhkust ning üliõpilase elu, misjärel hakkan vaikselt peale ka juba füüsiliste treeningutega, et valmistuda järgmiseks, väga põnevaks hooajaks.

Hooaja kokkuvõtte teen siia hiljem, praeguseks kõik.

Hoidke end sügise eest!
Karla

New Rankings

Hei!

Eile õhtul tulid välja ISAF-i uued ränkingud, mille põhjal asetun ma täpselt 100ndal kohal.

Tõsi, et visuaalselt see number näib selline, mis tekitab küsimuse: mis profisportlane sa oled? Kuid tegelikult on selle numbri taga veidi rohkem kui pinnapealselt näha.

Nimelt, selles tabelis tippu jõudmiseks on vajalik teha kaasa vähemalt 7 kõrge reitinguga välisregatti, MM, EM, MK etapid ning jõuda neil kõigil ka väga heale positsioonile. Mina seevastu võtsin EM-il osa hoopis Juunioride võistlusest, mis tähendas, et punkte ma üldse iseendale ei toonud.

Samuti näitab, et ma olen tublisti arenenud see, et MM-ilt sain ma siiski 700 ränkingu punkti, kokku on mul NÜÜD neid 2200, mis tähendab, et ligi 1/3 oma kogusummast sain selle aasta MM-ilt. See näitab veel kord, kui tubli tulemuse ma seal siiski välja sõitsin. Samuti tegin ma suhteliselt tubli hüppe, eelnevalt olles alles 141-l astmepulgal.

Vooremaa tõusis samuti, asudes nüüd 82l kohal, saades MM-ilt vaid 370 punkti, mis siiski oli piisav, et tema 93s positsioon veidi kõrgema vastu vahetada.

Usun, et see hooaeg on kulgenud väga viisakalt, arenguhüpe paremuse suunas võib-olla pole kõigi jaoks olnud nii selgete tumedate piiridega, kuid ise märkan seda küll, mis annab enesekindlust ning motivatsiooni aina juurde. Arvan, et olen tipule üpris lähedal, tuleb vaid järjekindlat läbimõeldud tööd teha.

Endiselt juhib edetabelit OM-i võitja, MM-i võitja ja EM-i võitja, Paul Goodison!

Tasa ja targu tähtede poole,

Karla

Mina MM-i rägastikus

Kuulus!

Hei!

Nüüd ma olen juba paar päeva kodus olnud.
Inglismaal lõpetasin ma 35nda kohaga, 108st paadist või nii. See polnud üldse paha arvestades kõiki aspekte, haigust jne. Samuti meeldib mulle, et sain parima tulemuse just viimasel päeval.

Aga!
Ma olen vahepeal kuulsaks saanud...Googeldades, kui oled kirjutanud ära Karl-Mart....pakub juba minu nime sulle!:D

Nüüd veel Eestikad ning ongi hooaeg läbi ja saab puhata ning keskenduda järgmisele hooajale.

Stay tuned,
karla

Purjetamine

Hei!

Täna oli meil kullas esimene sõitude päev, saime täitsa ehtsalt purjetada. Tuul oli viimaste päevade vaikseim ning viimane sõit oli kohe täitsa mõnus, vahepeal sai lihtsalt poorti pealgi istuda.

Esimene sõit startisin Goodisoni pealt, sõitsin esimese poole krüssust väga hästi, kuid lõpus väsisin ning jõudsin üles mingi 25. Bakstaagiga üllatuslikult tõusin 5 kohta, mis näitab, et olen seda siin endal paremaks saanud kenasti!:) Taganttuules seevastu sõitsin valelt poolt alla ning kaotasin loetud minutitega 20 kohta. All olin mingi 40 vms. Krüssus olin üpris hoolimatu, tiksusin kuidagi lihtsalt ning see maksis ka valusalt kätte. Olin üleval tagant 3s, kuid seejärel leidsin end. Viimase ringi ja poolega suutsin end sõita 38ndale kohale, mis tekitas minus positiivseid emotsioone.

Teine sõit tegin võimatult halva stardi. Üritasin Karpakikat, kuid olin 5st üritajast viimane. Saingi viimasena minema, kuid pautida sain kohe. See aga ei olnud just kõige päästvam operatsioon kokkuvõttes, sest olgugi, et ma olin plaaninud minna paremale, siis ei löönud lõppkokkuvõttes meretuul läbi, nii, nagu ma ootasin seda tegevat. See tähendas mulle üleval pikalt maas 45ndat kohta. Ei olnud kaotanud lootust ning andsin endast kõik, õigustatult. Finishis olin peale keeruliste oludega võisteldud sõitu 30. Väga hea!

Olen tänasega rahul, sest suutsin 2 korda end sügavalt tagumikust välja sõita. Samuti olen rahul, sest tundsin rõõmu merel viibimisest, mis ongi kõige tähtsam. Lained olid nii suured, et nende peal glisseerimine ajas näo kõrvadeni ning pani mind isegi karjuma: Wiiiiiii!!!:D

Kõike paremat,
Karla

Tormipühad

Täna me sõita ei saanud, vaatamata minu optimistlikkusele. Tulin klubisse, vaatasin, et no väga väga väga hull ei ole, et ju onu Jeff meid ikka merele kupatab, panin riidesse, täna juba pikad Zhikid, et oleks parem kallutada ja olin valmis minema.

Siis aga kõndisin Goodisonist mööda, kes ütles: "Its a bit too windy to be changed already, don´t you think?"

Nii läkski, Paul oli jälle targem kui mina. Möödus veel üks 10 minutit ning tõmmatigi üles AP, eesti keeli porgant, edasilüke. Seda kõikidele klassidele. Tuul ülatus pagidega 21 m/s, keskmine püsis 16 m/s juures. Päris hea, kas pole?

Meie ootamine oli piinarikas, sest istuda polnud tihti mitte kusagil. Sellegipoolest, tegin ära paar oma koolitükki ning seejärel kella 2st saadeti RS:X-id merele, mis tõi kaasa veidi vastukaja ning kõikvõimalikku muudsugust kaja. Kõik muutus elavamaks.

Läks veel veidi mööda, tõmmati alla ka meie lipud, kuid see mind eriti ei liigutanud. Mul oli kindel arvamus, et kõiki, kellel on 4 sõitu peetud merele ei saadeta ning minnakse hoopis üritama klassidega, kes pole sõita saanud. Siia sadam territooriumile loomulikult, kuid seegi on u. sama suur kui Tallinna laht:D.

Nii juhtuski!
Meile tõmmati üles päeva lõpetav lipp ning merele saadeti kõigi suureks üllatuseks, väljaarvatud minu, 49er-id! Ei teagi, mis sellest sai, sest meil olid juba selleks ajaks uued plaanid.

Päev viis meid edasi Inglise ühe kuulsama ja nende endi mõistes uhkema vaatamisväärsuse juurde. Umbes 1.5h autosõidu kaugusel ootas meid 5000 aasta vanune Stonehenge, mis oli küll huvitav ja elevust tekitav, kuid vaid selletõttu, et tegemist on nii vana ehitisega. Mingit ohhoo momenti ma küll ei tundnud. Pilte tegin sellegipoolest hulgaga ja eks võib-olla kodus panen kokkuvõttena neid siiagi.

Homme ootab meil ilmselt vaiksem ilm, kuigi windguru professionaalid, kes lubasid tänaseks 17 knotsi, (oli 37), lubavad homseks 18 knotsi, seega ei ole õrna aimugi, mis juhtuma hakkab:D.
Igatahes olen ma järjekordselt Gold Fleet-is, vaatamata oma haigusele ning sobimatule füüsilisele konditsioonile tormiga sõitmiseks. Kõik on kõige paremas korras, on aeg nühkida end pingereas kõrgematele positsioonidele!

Puhkepäev kulus jalgadele ära küll!
Karla

Laser Sailing At Jeff Martin´s Best

Täna klubisse tulles ei olnud kahtlustki, kas me, laserid veele lähme või mitte. Kõigil peale Finni, Laseri ja 470 oli edasilüke, sest tuul oli liiga tugev. Mina seevastu ei vaadanud lipumasti poolegi, sest teadsin, et meie raja peakohtunik on Laserliidu president Jeff Martin, kelle arust 19m/s on hea purjetuul.

Tegin seda, mida eile siin teile lubasin. SÕITSIN PAREMINI!:D

Tunne oli kordades parem kui eile, starti jõudsin samuti varem ja kõik oli seetõttu ka parem, sain teha oma plaanid ja nendest ka enamvähem kinni pidada. Täna oli juba parem võistlemistunne ning see väljendus ka minu tulemustes. Esimene sõit olin üleval märgis 7, kuid seal oli mul ka suhteliselt võimetepiir ees, selles suhtes, et ei jaksand nende ees otsa vendadega päris ikka veel sammu pidada ja pidin paar kohta loovutama. Täna oli meil O2, mis tähendas, et oli 2 ringi, 1 asemel. Sõidu pikkuseks venis siis 1h10min, mis ei olnud pagidega kuni 19m/s puhuvas tuules sugugi hea. Finisheerisin siiski omaarust väga tubli 14ndana.

Teine sõit oli jõuvarude koha pealt suhteliselt sarnane seis, mis eile. Väga keeruline oli. Esimese krüssu esimene pool siiski leidsin endas jõudu, et jõuda üles mingi 17 vms. Sinna ma umbes püsima jäingi, paar kohta andsin veel ära, sest jõudu lihtsalt ei olnud. Finishis 20.

Kokku paiknen praegu 39ndal kohal, mis on sellise füüsilise seisuga nagu praegu, arvestades tuuli, väga hea.

Homme loodan, et on vähe vaiksem ja üritan pürgida edasi ette poole..

Kõike paremat,
Karla

Esimesed sõidud peetud

Ega see väga meeldiv ei olnud minu jaoks. Ütlen alguses kohe ära juba.

Esimene sõit oli enam-vähem olla, kahe sõidu vahel tekkisid külmavärinad ja hakkas järsku väga halb. Teise sõidu teine krüss ma ka lõplikult kustusin, ei jaksanud enam lihtsalt kallutada.

Tegelikult läksin ma merele juba mingi 9.45, et jõuda 11ks starti. See oli kokkuvõttes keerulisem kui ma arvasin, sest Toomasel läks kaldal veel aega ning seejärel ta ei leidnud mind merelt üles, mistõttu läksin puksiiri asemel enamus maast ise. See aga tähendas, et jõudsin starti liiga hilja. Mingi 7min enne starti ma arvan. Jõudsin vaevu kontrollida märkide täpsust ning siis oligi juba start.

Tegin pesuehtsa Karpakika, mis õnnestus 100%. Olin Alsogaraydel ja muudel loomadel ees-all. Läksin veidi rohkem paremale kui teised ja tuule pöörates otsustasin, et on õige aeg pautida. Kõik nägi välja lilleline, olin enda silmade läbi teisel kohal, sest tuul oli päris korralikult paremale shiftind. Kallutasime ühe GBR-iga koos seal silmad peast välja ning isegi ülemise märgi lähistel nägi kõik veel suurepärane välja. See aga kõik oli mööduv, sest u. 300m enne märki pööras tuul umbes 30 kraadi tagasi vasakule, lastes terve pundi sealt poolt tulevaid meil eest läbi. Ei läinud kõige paremini. Bakstaagis olin jällegi aeglane, taganttuules tegin vahe tasa. Teine krüss oli suurepärane. Algus vähemalt. Sõitsin tuule järgi, oli väga hea fiiling ja kõik liikus paremuse poole. Seda vaid selleks, et saaksin enne ülemist märki samal moel nagu eelmine krüss kõik ära anda. Ära andjate seas oli ka nt. OM kuld Goodison, seega see ei olnud mingi minu luulu, et sealt võidab, vaid lihtsalt ei jopanud 2x järjest. Taganttuulega sain veel paarist mööda ja finishi kohaks oli 22.

Teine sõit oli hullem kui esimene, kõvasti. Tuul oli just vasakus faasis, seega otsustasin paremalt startida, et saaks kohe pautida ja tõusvat sõita. See ei õnnestunud mul, ütles selle peale see mees, kes isa soovitusel kellelegi haamriga pähe lõi. Start läks mul natukene sinna pimeda koha poole, kuid pautida ma suutsin ja vaba tuule leidsin ka. Sellest aga ei olnud suurt kasu, sest see kord tuul enam tagasi pöörata ei tahtnud, vaid jäigi vasakule, hoopis pööras veel juurde. See tähendas, et pealt vaates nägi minu krüss välja lihtsalt ümber raja sõiduna, u. nii, nagu vaataks kuidas teised sõidavad. Ei olnud hea tunne. Tunnistan, et vahepeal oli käega löömise tunne, kuid mingil moel ma sinna üles märki siiski jõudsin ja bakstaagis olin juba pingutusvõimet täis ja olin seal ka kiire. Püüdsin pundi kiiresti kinni ja taganttuulega tegin veel kohti. All olin miski 20, mis ei oleks üldse halb olnud. AGA....Teiseks krüssuks mind enam lihtsalt ei jätkunud. Ei jaksanud kallutada ja kaotasin kõvasti kohti. Üritasin ka lõpuks vasakult, kuid just see krüss võitis metsikult paremalt. Mis siis ikka? Taganttuulega tõusin mingi hunniku kohti, finishis 30.

Siinsete purjetamistingimuste peale ütleks ma, et siin ei ole lihtsalt võimalik sõita uimasena, tuimana, nii nagu ma praegu selle haiguse tõttu olen. Tuul on nii keerutav, pagiline, et lihtsalt ei ole võimalik sõita siis. Sellegipoolest on igas halvas ka natukene head, sest tembeldan selle päeva täiesti ebaõnnestunuks, kuid olen ilusti siiski kuldgrupi graafikus, mis tähendab, ma vähemalt loodan, et tähendab, et ma olen võib-olla, et veidi stabiilsemaks muutunud ja sõidan isegi alavormis olles enam-vähem.

Alavormi kohta aga ma veel midagi ei räägi. Eks homme näeb, olen nüüd tahtmist täis. Kui ma täna ebaõnnestusin ja olen hetkel 48ndal kohal, siis ma tahan näha milleks ma olen suuteline kui mul sõidud välja tulevad. Vormis olles on see koht muidugi ideaalne purjetamiseks. Väga mõnus.

Olen positiivne, loodan, et te olete ka!
Homme tähtede poole
Karla

Sõitude ootel

Hei!

Homme algavad meil sõidud, inimsed on kõik kohal. See tähendab omakorda, et nett on klubis aeglane ja ma ei saa siin nii ilusti käituda, kui sooviksin. Sellegipoolest üritan siia nüüd sissekande teha.

Tervis on mul juba veidi parem, kuid tundub siiski, et mingi imeravitseja ma pole. Tundub, et haigus peab lihtsalt mingi aja sees olema, sest ravimise seisukohast olen omaarust teinud kõik, mis võimalik, kuid ära ta minna ei taha.

Eile käisin ma siin ka juba vee peal. Sõitsin keskmise tuulega umbes meie rajale ja tagasi. See võttis 2.5h. Üpris nukker. Meri oli väga keeruline, tuul keerutas, oli pagiline, ja kõige tagatipuks tulid lained nii merelt, kui ka tuule suunast, maalt. Väga palju mõtlemisainet ning analüüsimist, et muuta oma elu siin, OM miljöös paremaks..

Rohkem ei oskagi väga midagi kirjutada,
Aku saab ka tühjaks
Karla

Kõik on sassis

Hei!

Pikka aega ei ole ma siia kirjutama jõudnud.

Ausalt ka, sellel on tegelikult põhjus ka! Nimelt natukene aega tagasi algas kool, mis tähendas, et majad olid suuremad ja ajad olid kiiremad. Jooksin mööda loenguid üritades aru saada, mida valida, mida mitte. Samuti üritasin endale koolis mingisugusegi spordiprogrammi koostada, et oleks, mida teha ja end mitmekülgselt edasi arendada. See mul vist tegelikult üpris hästi õnnestus, igatahes koolist juba kolmandal päeval ära tulla ei olnudki nii piinarikas kui oleks arvanud. Mingisuguseid süümepiinu see ei valmistanud.

Nimelt, nüüdseks kirjutan ma juba Inglismaalt, Weymouthist. Kohast, kus toimub 2012 aasta Olümpia purjeregatt. St, et see miljöö on minu jaoks kulla hinnaga, iga siin veedetud ning harjutud hetk ning treeningul viibitud moment võib tuua edu just siis, 2012. Peale selle on meil siin veel tegelikult ka selle aasta MK sarja viimane etapp, mis alustab sõitudega esmaspäeval.

Alustan siia tulekust.

Kõik algas väga ilusti, sõitsime läbi Läti, Leedu, Poola. Poolas muide leidsime juba enne Warsawat mingisuguse kiirtee, mis oli väga positiivseks üllatuseks. Kõik meie positiivsus kadus aga saksamaal eile hommikul, kui POLIZEI mind umbes 100ga sõites maha võttis. Esimese sõnana röögatas POLIZEI mulle "Who do you think you are?", Ta oli muide VÄGA vihane. Üritas mulle selgeks teha, et sõitsin 140 km/h, kuid sellega ma sugugi ei nõustunud. Endiselt oli ta väga vihane ning üldse ei tahtnud järeleandmisi teha. Seejärel kutsus mind autost välja ja hakkas dokumente uurima. Tuli välja, et meil on käru ja auto kaal 100kg üle 3500kg, mis on maksimaalne kaal, millega tohib tavalise B-kat loaga sõita. St. et minu puhul oli tegemist lubadeta sõiduga, mis ei teinud olukorda sugugi paremaks. Tõtt-öelda oli mul ikka väga väga väga halb ja hirmund olla. POLIZEI sõnul oli tema ainus võimalus meilt käru ära võtta ja politsei konfiskeeritud asjade platsile panna. Sellele järgnes trahv. Nii ka läks. 350 Euri trahvi ja käru meilt ära võeti. Sõitsime siis oma käru järel parklasse, kus ootas meid parkla peremees, kes väitis, et ärge kartke, et saate kohe ära sõita. Ei saanud aru, sest lube meil siiani ei olnud. Viis minutit möödus ning majast tuli välja asjapulk, kes ütles, et näe, käru on siin ja trahv kantakse teie pangaarvele tagasi. EI SAANUD ÜLDSE ARU, mis juhtunud oli, ausalt öeldes ei saa siiani aru, mis juhtus, kuid nii meie teekond jätku sai ning eks Tallinnas ole näha, kas trahv kanti tagasi või mitte. POLIZEI ütles mulle veel muide rahustuseks vahepeal kui ma pabinas olin, et "don´t worry, you´re not going to jail, but You are in a lot of trouble", mis ei teind mind üldse õnnelikumaks, kuid asi sai hoopis huvitava lahenduse, sest siin ma nüüd olen, käru ka.

Seejärel sõitsime edasi Saksamaal 80km/h, mis jutu järgi on käruga max lubatud kiirus. Hollandi, Belgia samuti, prantsusmaal olime juba julgemad ja sõitsime 100ga. Calaisist läksime praami peale, et sõita Doverisse, Inglismaale. Sadamas oli Tallinna sadama 10-15 auto rea asemel, kus oodata, et laevale saada 900!!!!! rida... päris huvitav.

Laeva sõit oli mõnus, pingelangus ja tormine loks, meeldis väga. Mängisin seda Arcade-i mängu ka, kus hüppad noolte peal ja siis jutu järgi peaks nagu tantsima:D:D

Laevast maha saades ootas meid huvitav asi, roolimine valel pool teed. See oli, või õigemini on siiani väga väga imelik. Igatahes, jõudsime õhtupimeduses Weymouthisse, otsisime üheks ööks hotelli ja läksime oma peldikusse magama.

Täna ärkasime, tulime klubisse, võtsime paadid maha. Siinne miljöö on midagi erilist. Mina pole oma elus veel näinud klubi, mis oleks mõeldud ainult svertpaatidele. Pole ühtegi jahti, ühtegi kaatrit peale treenerite omade, ja klubi on hiiglaslik! Ja see süsteem töötab! See on väga imelik. Samuti tekitab mulle "butterflies in my stomach" tunde see, et siin ehitatakse juba OM hooneid, osad on ka juba valmis, nt. Hotell nimega "The Heights". Seejärel regasime ja läksime oma uude koju, nüüdseks juba korralikku, suurde korterisse, kus ainult et ei ole netti. Meie korter on täpselt kesklinnas, mis on selline Prantsuse romaanilinna moodi, minu arust. Väiksed kohvikud, väga vanaaegne ja armas. Üritame varsti saada ka koju kusagilt kohvikust endale netikoodid.

Kodus tegelesime ravimisega. Seda sellepärast, et autosõit Land Cruiseriga ja selle konditsioneeriga on mind ja Laurit jalust niitnud ja me oleme suht haiged. Tema vist vähe rohkem. Nüüdseks oleme tagasi klubis, paadid mõõdetud, kleepsud peal ja internetis käidud, vähem või rohkem.

Loodan, et sain enam-vähem räägitud, mis meil siin juhtunud on, üritan edaspidi tihedamini käia,

Olge musid!
Karla