Täpselt nii kindlalt end täna tundsingi. Lõpuks vähemalt. Enesekindlus koguneb, kõik on suurepärane.
Üldiselt.. Copy-Paste Anne-Mari blogist:
"Ilmselgelt hakkab välja kujunema sportlik ning igapäevane režiim: ärkame ilma kellata umbes 08:30. Peseme, kuseme, kammime. Sööme. Väntame sadamasse. Kell 11 algab veetreening merel. Koju sööma. Puhkus. Füüsiline treening. Koju, kerge söök. Magama."
Mis ma ikka ise kirjutama hakkan kui mu päev täpselt samasugune on. Mina aint ärkan kellaga, nii hästi olen juba ära kohanenud.
Aga jah. Merel olime 3,5h suurepärast tundi. Olgugi, et meid painas paduvihm oli tunne selline nagu oleks kesksuvi. Mitte, et kõik oleks täiesti laitmatult välja tulnud, kuid tundsin, kuidas kõik hakkab nagu paika loksuma. Sellest Relaxist ja fiilingust oli küllaga kasu. Algul üritasin veel vägisi, kuid see tõi sellise pussnugade rahe mu aiale, et lihtsalt pidin hakkama asja loomingulisemalt võtma. Töötas, ja kuidas veel! Tuju on põhjas, ootan homset, et saaks uue hurraaga merele minna ja areneda!
Pärast vihmast märjal asfaldil rattasõitu, mis polnud üldse nii mõnus kui arvata võiks puhastasin oma ilusat võidukat ning kuulen, et midagi susiseb. Näed siis! Esimene kumm ongi juba õhtus. Õnneks on meil literally kõrval majas rattapood, seega ei hakka ise näppe määrima ja viin oma kummi sinna. :)
Tasa ja targu,
Karla
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment