Wake-ikas

Eile õhtul ma tegelt ka ei viitsinud/jaksanud kirjutada.

Täna plaanisin hommikul kirjutada, kuid arvuti oli nii aeglane, et pilte ei saanud õigeks hetkeks sisse tõmmatud.

No pole hullu.

Täna igatahes tegime kõigest 1,5h meretreeninguid, sest tuul oli umbes miinus meetrit sekundis, täpselt nii nagu eilegi. Perfektne peegel. Tegelikult olid mõlemad päevad täiesti super treenimiseks. Täna küll natukene juba tundsin tüdimust selles plekis istudes, kuid üldjoontes püsisin enamus aja keskendununa ja usun, et ka sellest on kindlasti kordades rohkem abi kui külmas Eesti talves istudes.

Ma eile rattaga sõitma minnes mõtlesin, et öeldakse vist, et iga inimene on oma õnne sepp. No "Saaremaa sepad", oli vist selline firma, peavad sel juhul veel harjutama, et minu tasemele jõuda. See, et ma olen Jaanuaris ja veebruaris üheks ja pooleks kuuks sõitnud sooja Miamisse, saan siin oma sõprade ja treeningkaaslaste seltsis end arendada, pärast seda sõita maanteeratast soojas, lühikeste pükstega, nägu naerul on midagi suurepärast. Kõik see organiseerimise närvikulu, mida siia tulemise tõttu läbi elasin on end kuidagi mitmekordselt tasunud ja võimendanud. Kuidagi väärtustan kõike rohkem. Kui ikka kõik ette-taha ära tehakse, ei märkagi võib-olla, et kui hea kõik tegelikult on. Seega ütlen, olen väga hea sepakäega.

Isegi see ei suutnud mind eile morjendada, et jäin eile suisa oma tagakummi pärast Key Biscaine-is tee äärde ja pidin paluma Lauri abi, et too mulle järgi tuleks. See on kõigest väike takistus tee peal, pisiprobleem... Ja nii nagu kunagi abitreener Raivo ütles: "Pisiprobleemidele me tähelepanu ei pööra."

Eile jõudsin siin maal ka esmakordselt jõusaali. Täitsa hea oli. Neil on ju eriti kerge "suuri" raskusi tõsta. St. suurte numbritega. 1 Pound on ju Kg-st 2x raskem. Mis nii viga?

Õhtu tõi endaga kaasa midagi erilist ja uut. Käisime KÕIK koos söömas. 8-kesi. Stina vanemad ja Grand Avenue punt: Mina, Mehu-Mati, Stina, Lauri, Anne, Rein.

Kui üldisest elust veel rääkida, siis eile sai selgeks, et ma lähen sügisel, täpsemalt oktoobris sõjaväkke. Seda 3ks kuuks ja sidepataljoni. Marko ja Tauts tulevad ka, Paul Põhi samuti. Peaksin ütlema, et hea, et kaelast ära saab. Siis on jälle üks asi vähem, mille pärast muretseda!

Õhtul kirjutan juba uue posti ilmselt võib-olla, et te hommikused tööle minejad seda kohe esimese asjana lugeda saaksite.

Pilte panin ka!