Serfaus

Hei!

Lubasin kirjutada, mis ma sellest Eesti talvest arvan.

Ütleme nii, et väga ei arva!

Algatuseks oli keeruline selle külmaga harjuda. Käisin esmaspäeval kohe suusatamas ja tegin endale natukene karuteene sellega, et nii kõvasti kohe tempo peale panin. Kurk ei tahtnud mitte harjuda selle külmaga ning õhtul pidin rakendama natukene ravimismeetmeid, et järgmine päev jälle ilusti alguse saaks - Töötas!

Lõpuks ma selle eluga siiski ära harjusin, kuid ega mulle väga see nädala lõpu poole meid tervitanud sõna otseses mõttes teedel olev sitt ei istu. Igatsen tagasi soojale maale, purjetama, tegema seda, milleks ma siia ilma loodud olen.

Olümpia vaatamisega olen samuti palju tegelenud. Motivatsiooniks enam kui super! Eestlased muidugi näitavad selgelt "klassi" sel OM-il, hakkab vist tekkima see korvpallurite sündroom, et ei taheta kuhugile jõuda, osad on loomulikult kõvasti üle treeninud ja kolmandad hakkavad lihtsalt liiga vanaks jääma. See on kõigest minu arvamus ja ei ütle, et tegelikult asi nii on.

Nüüdseks on minu tee jõudnud juba Austriasse, alpilinnakesse, Serfausi, kuhu ma u. 1h tagasi jõudsin. Kavatsen siin veeta mõnusa nädala, natukene lõõgastuda ja nautida loodust ja suusamõnusid. Loomulikult on see ka heaks põrkelauaks koju tagasi minnes, sest alpimaja efekt teeb kodumaal kõvasti treenimise alustamise palju lihtsamaks.

Hetkeks kõik..

Karla

Kodu!

Umbes nii...

Oleme nüüd Miamist kodus, juba 24h. Lõpp läks rahulikult, lend oli nagu ta oli, kuid ega midagi väga hullu ka polnud.

Kodust on asi tegelikult kaugel. Olen nüüdseks juba Otepääl, et Stinale maratonil toeks olla ja isegi natukene suusaga uuesti sõbruneda. On ju eelmisest korrast ligi 2 kuud möödas varsti. Tallinna rajad on nii puu püsti rahvast täis, et seal sõitmist väldin nii kaua kui veel saab.

Kõige keerulisem tegevus, millega siin kodumaal siiani tegelenud olen on õues olemine. See, mis teil siin toimub on jube! Nina tahab kangesti otsast ära kukkuda. Võib-olla, et kõlab imelikult, kuid aitab siin kodus olemisest nüüd küll, tahaks juba järgmisesse laagrisse minna! Sain selle laagriga selgeks, et talv pole ikka minu teema. Suusatamine on küll väga mõnus, kuid soojas purjetamine on something else ikka!

Nüüd olen kodumaal tervelt 6 päeva veel, laupäeval lahkun Austriasse alpilaagrisse, et natukene hemoglobiini taset kõrgemaks saada, see toob super hea vormi kõvaks lõpuspurdi treeninguks füüsilises valdkonnas, enne järgmisesse purjetamislaagrisse minekut. See oli suhteliselt väga professionaalselt kirjeldatud lause. Ütlen ausalt, et tegelikult lähen sinna ka väga aega maha võtma, perega aega veetma ja nautima puuderlume mõnusid!!!

Hetkel kõik, võib-olla homme või mõni päev kirjutan, kuidas suusatamisega sõbrunemine läheb, kuid ei luba midagi...

Karla

Kuum ei murra KONTI

Konteinerit, st.

Täna oli meil konteineri pakkimise päev, eile viisime paadid üle mere Miami Rowing Clubi.

Konteiner oli tellitud kella 12ks, kuid kuna eile oli püha, siis oli ka sadam eile kinni. Ilmselt te juba aimate, et midagi head sellest ei tule.

No igatahes oli seetõttu ka sadamas täna topelt järjekord, mis tähendas, et autojuht ei saanud sealt meie konteinerit kätte, mis omakorda tähendas, et meie 12sest ajast sai kiiresti 5. Viis tundi päikse käes konteineri ootamist, nii, et mitte midagi teha pole on täpselt see, mida purjetajad kõige paremini teha oskavad. Kiletasime Mehuga end kinni ja tegime võidu hüppamise võistlust näiteks. Ma kaotasin. Täpselt nii igav oligi!

Tegelikult oli vahepeal väga viis olla. Rowing Clubis on üks 39 aastat siia karanud kuuba mees, kes oli jalgpallur ja mängis Uni of Miami eest, kuid siis sai carreer ending vigastuse. Tema õpetas meile kõvasti, kuidas jalgpalli visata, ja igasuguseid muid trikke, mis jalgpalliga seonduvad. Väga lahe oli. Isegi visked hakkasid välja tulema.

Ma ei tea, kas see oli ainult jutuks ja mitte, et ma sellest kinni haaraks, kuid hea teada, et see mees, kes oma jutu järgi on treeninud siis omal ajal koos nende meestega, kes ka NFL-is lõpuks mängisid, ütles mulle, et minust saaks hea Wide Reciever. See on see mees, kes kauged söödud kinni püüab ja saab palliga joosta sinna joone taha ja karjuda Touchdown!!!

Ütles, et kui mul soovi oleks, siis saaks ma väga vähese harjutamisega kiiresti ülikooli scolarshipi, et mul on natural talent selle püüdmise peale. Väga viisakas. Kui purjetamisest välja ei tule, siis tean, mida teha. NFL-i keskmine karjääri pikkus ongi ju 4 hooaega.

Loodan, et saite aru, et ma tegelikult jalgpalli mängima ei hakka ja jään oma kettaheite juurde (purjetamine), mitte nagu Margus Hunt.

Igatahes, kont lõpuks saabus ja meie kui töömehed, õppind riistad tegime Hopp-Hopp-1-2-Hopp ja tunni ajaga oligi konteiner tagasi auto peal ja nagu see ärakaranud kuubakas selle autojuhi kohta ütles, kes muide ka kuubast pärit oli: "another cuban with an attitude, who needs those?" saigi rahulikult oma naise juurde minna. Ta oli ilmselt terve päeva seal sadamas järjekorras seisnud ning ta oli nagu filmist. Natukene lihaselisem kuuba põkk, kes sulle iga küsimuse peale hingesoppides tahaks öelda "puta de madre" ja vastu hambaid lajatada. Naljakas oli kuidagi!

Kogu selle päikse käes passimisega, jõudsime pakkimispaika ratastega tegelt juba 11, ja olime 6ni, tekkis selline olek, et mul oli koju jõudes päris paha olla ja külm hakkas kohe. Ma ei tea, kas kerge päikesepiste või mis, aga hea ei olnud.

Käisime laagri lõpetuseks traditsiooniliselt junki söömas, see kord Burger Kingis, normaalne oli. Vaatasin natukene OM-i ja passisin niisama.

Nüüd lähen magama, et homme hommikul õppima hakata. Täna lihtsalt ei jõudnud.

Miami Vice veel 1 päev!!

Karla

Töö tehtud

Nii.

Töö on meil nüüd tehtud.

Treeninglaager nagu lõppenud.

Homme viime paadid üle mere pakkimiskohta, ülehomme pakime kondi, siis 1 puhkepäev ja siis lend koju.

Oli väga produktiivne treeninglaager ja sellest oli mulle kõvasti kasu. Tean seda juba praegu!

Täna oligi, nii nagu eile ütlesin, et tahan, et tuleks, mõnus päev.

Pärast merd koristasin natukene. Seejärel tegin rattaga trenni veel ja siis hakkas päeva tähtsaim osa:

NBA All-Star Game.

Ida võitis 141-139, vist.

Äge mäng oli.

Praegu on kell hilja ja ma eriti ei jaksa kirjutada, seega teen korralikuma kokkuvõtte laagrist siia kindlasti veel järgnevate päevade jooksul.

Hetkel head ööd,

Karla

Kunst on pededele

Oli vist selline kommuun kusagil orkutis.

Miks selline pealkiri?

Meil on siin see nädalavahetus kunstilaat vms coconut grove-is. See tähendab, et minu tee rattaga klubisse on blokeeritud ning ma pean kusagil aedade ja autode vahel pikeerima, et saada sinna, kuhu mu tee viima mind peaks.

Igatahes, lõpuks ma sinna jõudsin. Saingi ilusti soojaks vändatud! Ilm oli meil ju külm nagu Eestis. Okei, võib-olla mitte päris nii hull, aga 13 kraadi pole just Miami ilm. Kuuled ilmataat! Soojem ilm, KOHE!

Merele minnes oli päris pull vaatepilt, et üks helikopter oli umbes 3 auto parkimiskoha suuruse parve peale maandunud ja mingi kaater oli talle sinna vastu tulnud. Ma ei ole eriti tubli lennunduse huviline, aga arvan, et tänase pagidega kuni 15m/s-ni ulatuva keerutava tuule juures pole selline maandumine väga kerge.

Trenn oli parem kui eile. Nii nagu endale lubasin. Kerge väsimus annab küll juba tunda, nii super fiilingut pole kui mul siin vahepeal oli, enam pilvede kohal ei hõlju ja tunnen, et tegemist on ikkagi trenniga, mitte külmavärinaid tekitava kogemusega. Eks kõigega harjub ja ka kõige mõnusamad asjad muutuvad pikapeale tavaliseks. Tuleb endale meelde tuletada, kui erilised need asjad on millega me tegeleme ja kui õnnelikud me oleme, et meile see võimalus antud on!

Homme viimane trenni päev. Ütlen ausalt, ei lähe enam "viimast võtma" vaid pigem lihtsalt otsima head overall fiilingut ja seda, et kõik tuleks suuremalt jaolt välja. Ei lähe enam mingit kohta lihvima.

Päeva peale käisime shoppamas, veetsime niisama päeva ja õhtul olen jällegi olnud naelutatud teleka ette, et vaadata NBA All-Star weekendit. Milline pettumus! Pealtpaneku võistlus oli täielik Atlanta OM vendade Tõnistete jaoks - Eelmine ja üle-eelmine kord oli palju parem!

NB! Tegelt pole mul kunsti vastu suurt midagi!

Thats Vice City News,

Karla

Tühi pea

Hei!

No mitte pole täna siia midagi kirjutada.

Trennis oli vist selle laagri halvim päev, umbes midagi sellist. Mitte, et midagi väga hullu oleks olnud, kuid ise tundsin end küll nii, nagu oleks arengus paar aastat tagasi läinud. Pole hullu, kiire analüüs ja olen kindel, et homme on uus ja parem.

Pärast pesime Reinul kaatri puhtaks.

Õhtu poole polegi nagu midagi erilist täna teinud. Vaatan siin NBA All-Star weekendit. Väga mõnus on.

Torm käis ka üle õhtupoolikul.

Homseni,

Karla

I'm Gonna Transform Like Optimus Prime

Nii laulavad loo sõnad mu I-podis kui füüsilist teen.

Õiged sõnad, kui ma nii trennitegemist, just purjetamist pean silmas, jätka, olengi varsti Optimus Prime valmis, purjetamismaailmas! Optimus oli filmis Transformers kõige kõvem vend, nendele, kes ei tea.

Täna oli meil pärast pikka tsüklit ja selle järgset puhkepäeva jälle trennipäev. Merel oli tunne superhea, mingit vaba päeva vahel olekut minu keha küll ei tunnetanud. Ma mõtlen seda ses suhtes, et tunnetus oli hea, puhanud olin küll, see vahe oli.

Vahe oli meil selles täna, et tegemist oli 15 kraadise ilmaga, mis tähendas, et kasutasin esmakordselt siin maal Zhiki Superwarmi. Karm!

Pärast tegin jällegi mõnusa rattatrenni peale ja seejärel nautisime Anne-Mari sünnipäeva, käisime kinos Avatari vaatamas IMAX 3D variandis. Mina käisin seda filmi juba teistkordselt vaatamas, kuid endiselt on see mu jaoks käsitlematult lahe. Külmavärinad käisid mitu mitu korda üle filmi jooksul. See loodus on lihtsalt midagi nii käsitlematut seal, et ei oska kohe mitte midagi peale hakata sellisega. Tahan midagi sellist näha oma silmaga! Väga mõnusalt veedetud õhtu! Koju tulles pakkus Anne veel superhead küpsisetorti, et kõhu ilusti ette punni saaks, muidu on Lauri ainuke, kes oma kõhuga meil siin punnitab!

Homseni

Oel nga tikameie!

Karla

Tao

Eile hakkasin mingil põhjusel enda blogi lugema ja nii huvitav oli, et lõpetasin kell 2 öösel.

Täna oli meil puhkepäev.

Alustasin kohe hommikul endale antud lubadusega: Hakkasin õppima!

Umbes 4-5h tegelesin filosoofiaga, pärast mida see ka valmis sai.

Ei tea, kas sellest filosoofiast, aga täna oli kuidagi marumõnus päev. Tundsin igast väiksest asjast mõnu. Oli külm. Umbes selline Eesti tavaline suveilm. Jopega ja lühikeste pükstega täpselt paras. Tundsin, kuidas sooviksin, et kodumaal suvi oleks. Käisime Mehuga pargis palli loopimas ja pärast seda istusime mere ääres pinkidel, rääkisime elust, olust ja nautisime seda perfektset Eesti suve. Mõtlesin sisemas, et armastan oma kodumaad ikka väga-väga.

Seejärel kinnitasin suhteliselt täpselt ära oma selle aasta kalendri. See võttis jupp aega ning pärast seda kaiffisin lihtsalt mõnusat muusikat, võtsin aega iseendale ja olin minaga väga hea sõber. Otsisin üles enda sisemuses oleva taoisti. Leidsin. Tahaks mingit mõnusat dšunglit, kus on puude otsa küla ehitatud!

Mõningaid mõnusaid muusikapalasid: (Minu arvates, ERITI kui Relaxida tahate!!)

http://www.youtube.com/watch?v=QtdZrVzaeJ0&feature=related James Horner - Becoming One of "The People"

http://www.youtube.com/watch?v=mCicVzlD1as Jamer Horner - Jake's first flight

http://www.youtube.com/watch?v=vd7W-i7eCPE Delerium - Just a Dream

http://www.youtube.com/watch?v=I9XkdAB2FA4 Conjure One - Centre of the Sun (see remix on parem kui originaal)

http://www.youtube.com/watch?v=H1UiFU-K1dQ Florence and The Machine - You've Got the Love (The xx Remix)

http://www.youtube.com/watch?v=pJh2b-E8j0I Nneka - Heartbeat, Chase and Status mix

Suured Sänksid Ollule ja Pätule 2 viimase jagamise eest minuga.

Homsest jälle treenima!

Tsau,

Karla

Tsükli lõpp!!!

Hei!

Täna oli trennist rääkides meil 10-päevase tsükli viimane päev. Nüüdseks on mul koos 82 veetundi, mida on päris suur ports.

Olen sellega ülimalt rahul. Samuti pole mitte ükski neist tundidest olnud lihtsalt merel passimine, vaid kindel enese arendamine ja mõttega võetud iga sekund.

Üldiselt oli täna mul üle pika aja raske päev merel. Ei suutnud end kuidagi panna sellele mode-ile, kuhu Top Gearis tavaliselt Jeremy Clarkson autod paneb: Veojõukontroll maha, kõik kontrollid ja vigurid maha, puhtalt enda peal - Paugutamise mode. Seda ma endas täna ei leidnud, olin merel kuidagi uimane, tuim. Ei leidnud õiget rütmi, magasin maha mõningad situatsioonid, tuule keeramised ja seal oli muudki. Tegelikult oli see lõppkokkuvõttes hea. Sain tunda kaotuskibedust ja pidin enda tegevuskava sügavalt analüüsima. Leidsin kiiresti ka vead üles, parandasin ennast ja suutsin end siiski mingis mahus, ilma, et oleksin siiski käivitunud, leida. Mõnus õppetund!

Pärast merd oli meil poistega juba kindel plaan välja mõeldud. Reinu ja Anne jätsime koju, seadsime sammud sööma - Hootersisse.

See koht ongi tegelikult ka täpselt selline nagu sel pildil paistab. Umbes täpselt selline neiu meid teenindaski. Päris omaette kogemus oli. Väga naljakas.

Õhtu poolikul ootas meid NBA. Käisime Miami Heat-Houston Rockets mängu vaatamas. Algatuseks saime tõenäoliselt piletitega mööda pükse. Maksime 40$ palju odavamate piletite eest. Ostsime mingi musta mehe käest, sest jutu järgi on mängupäeval kassas hunnik maad kallim. Ei tea, kas nii ka on, hokil oli igatahes. Jutu järgi oli maja välja müüdud, kuid sellest oli lõpuks asi siiski kaugel.

Mäng ise oli suheliselt igav. Kodulinn võitis 99-66. Dwayne Wade ei pidanud väga palju tööd rügama. Üks massiivne, akrobaatiline pealtpanek, rohkem temalt erilist ei näinud. Loodan, et teistel oli elamus, mina igatahes mõtlesin välja, et enam Regular Season Game-ile ei kavatse minna, vähemalt mõningad aastakümned mitte. Play-off, see oleks teine lugu.

Õhtul olen pikemalt tšillinud, homme magan kaua ja hakkan filosoofia koduse tööga tegelema. Loodan, et tervet päeva ei võta...

Tuult purjedesse, (või siis libisevat suuska, võta kuidas tahad)

Karla

See kiri, mis on kõige peal

(pealkiri siis)

Igatahes...

Mitte ei oska teile enam siia midagi uut ja huvitavat kirjutada.

Täna oli kuidagi imelik ilm. Kraad oli suhteliselt külm, mingi 18-19 äkki ma arvan, kuid samas oli algul ilusti pilvitu ja tuul vaiksema võitu. Mulle väga meeldis. Lõunast tekkisid ka mingid pilved, kuid see selleks.

100% rutiin ka tänase päeva märgiks. 10 Merele, 5h, koju, Skype, Ratas, loeng jne. Õhtu käes ja juba kirjutangi blogi järgmisest päevast!

Täitsa õudne kui kiiresti need päevad siin maal ikka lendavad. Pean tunnistama, et olgugi, et olen siin vist nüüd juba miski kuu kohe kohe olnud, ei tunne endiselt veel mitte mingit vajadust kodumaale naasta. Tean, mis mind seal ees ootab. Külm talv, palju lund, (see mulle tegelikult ääretult meeldib) ja meeletult rahvarohked suusarajad. Merel on hoopis rohkem ruumi!

Kurat, nüüd hakkasin kodule mõtlema. Olgu, kerge sauna ja pärast seda kerge lumes püherdamise teeks küll, aga sellega asi ka lõppeb! Pime, fuhh! Kindlasti mustad autoteed, fuhh! Okei, okei, tegelikult armastan Eestit kogu südamest, aga neid mehi, kes meie autoteed sellisteks mudakollideks teevad, küll mitte!

Olgu, tegelikult juhtus täna midagi uut ja huvitavat küll! Vaatasin, et mis koolis toimub. Sain koheselt ka šoki! Mingisugune filosoofia kursus ja selle õppejõud on täiesti ära pööranud. Mingi 4h iseseisvat tööd iga nädal, see ootab ka mind mu AINSAL vabal päeval, ülehomme, ees. Oejah. Võib-olla pigistan selle kuidagi natukene juba homsesse, kuigi plaan on minna lõpuks ometi NBA mängu vaatama. Ütlen ausalt, et mingit erilist vaimustust isegi pole enam, mõtlen, et võiksime siiski minna, puhtalt teiste pärast. Näevad ka.

Mis veel? Üldiselt tunnen, et olen hetkel meie seltskonnast kõige viksim ja viisakam. Lauri käis Finni Midwintersil võistlemas ja on suhteliselt kutupiilu ja väsinud, tegi täna vaba päeva. Anne võistles Stariga ja on samuti vist väsinud. Mehu on ka kuidagi nukker ja väsinud, seda on vahel ka merel näha. Hea, et füüsiline vastu peab. See tähendab, et olen kodus õiget tööd teinud!

Elulist veel: üldiselt olen nüüd miski 5 päeva ilma Sunblockita elanud siin maal ja tundub, et mu pruunimeeter on põhjas, st. et ma olen saavutanud punkti, kust minu nahk enam pruunimaks minna ei kavatse. Ma küll kavatsen edasi üritada, kuid ei tea, kas tulemust ka annab.

Väga sujuv ja liuglev, ladus jutt ei kukkunud välja, vähemalt sai räägitud, mis värk on.

Homseni,

KMR

Superbowl!!!

Hei!

Tänane päev algas 100% rutiini järgi.

8.30 üles, 10 veele. 5h trenni, koju, söök.

Pärast seda läks asi ilusamaks, sain Skype-i teel esimest korda pärast seda kui ta siit lahkus rääkida Stinaga, kes oli Himosel ja interneti avarustest eemal. See sobis mulle suurepäraselt.

Veetsin nii tervelt vist ligi 1,5h.

Varsti oligi käes aeg tänase päeva naelaks: Superbowl!

See on Ameerika jalgpalli finaal.

See aasta oli see Miamis. Mängisid Indianapolis Colts ja New Orleans Saints. Saints oli autsaider, aga võitis!! Jee!

Rohkem sisu mu päevas täna polnudki.

Ilm oli külm, 17 kraadi. Merel lõdisesin nagu Eestis sügisel. Jube!

Homseni,

Karla

Another Day In Paradise

Hei!

Tänane hommik algas kurvalt.

Koju läks viimane minu sugulastest: Isa Toomas.

Oli kahju vaadata, kuidas ta ära läheb. Tal oli ka kahju, oleks tahtnud kauemaks jääda, nägin seda ta silmis.

Pole viga, järgmine aasta jälle.

Edasine kulges juba tavalise rutiini järgi. Uuesti 10ks vee peale, et seal veeta 5h tugevat treenides. Tänane 5h oli muidugi veidi teistsuguste meeste puust kui tavaliselt. Täna oli pagidega kuni mingi 13m/s tuul, mis tähendab, et mu jalad on seda kirjutades endiselt üpris kanged. Samas, kui vaadata toakaaslast Mehu-Matit, siis temaga on asjad hullemini. Ta ei viitsind enam toast üldse välja minna pärast trenni. Igatahes oli trenn väga mõnus. Natukene oli halbasid külgi kaa, kuid neist ma ei viitsi ausalt eriti rääkida. Kui vihjet anda, siis see laine, mis siin tekib sellise tuulega on umbes nii, nagu peksaks peaga vastu kiviseina. Suhteliselt ebameeldiv.

Selline laine, et ühe natukene närvilisema kaasa kõikumise peale kadusid mu peast vee sügavustesse päikeseprillid. Sellega kaasneb ausalt öeldes päris erakordne lugu. Hüppasin oma prillidele järgi, sukeldusin, silma kinni, sest soolases vees on valus neid lahti hoida. Üritasin, kuid ei näinud sellegipoolest midagi. Sirutasin käe välja ja imekombel kompasingi oma prille! Jeeee!!! Alles!

Laine segas teisigi. Anne-Mari sõitis nimelt tänase tuulega Stari soodis võistlust! Mitte küll väga pikalt, sest mastist nad said igal juhul jagu. Selleks, et ilusti katkise mastiga kaldale pukseerida, tuleb ka purjed masti küljest MAHA LÕIGATA NOAGA. Vaatasin netist järgi, purjesett maksab 3200$. Ilus!!!

Käisime Cheesecake-is söömas ja seejärel läksin Anne-Mariga Stari purjetajatega koos õhtustama ka veel.

See oli päris omaette kogemus. Mind tutvustati 2x OM kulla, 1x hõbeda võitnud USA purjetajage, kuid see on alles väike asi. Lihtsalt jutu sees seltskonnas tutvustati meid ka 20th Century FOX-i osanikuga, kes ise ka selles asjas sees on ja tegeleb filmimajandusega. Rääkis, et oh, kas te Avatari teate? Et see oli minu projekt... AHSOOO!!! Selline mees...Rääkisime temaga House'st, mis talle väga meeldib ja sellest, kuidas Eesti on siis normaalne riik, sest meil ei loeta peale vaid pannakse alla subtiitrid.

VÄGA HUVITAV ÕHTUPOOLIK!

Nii ma varsti oma esimese filmirollini jõuangi....hehe..

Homseni,

Karla

U-S-A

Siin on ikka marumõnus.

Muud nagu ei oskakski algatuseks öelda. Väga mõnus. Hommikul klubisse sõites mõtlesin, et paremaks minna saaks aint siis kui Stina nüüd tagasi tuleks siia.

Tegelikult oli täna kiire ja tegus päev.

Hommik küll mitte, trenn oli meil alles 12. Tegime lühema, 3h-se trenni täna. Väga produktiivne oli kui nii võib öelda. USA-kad olid ka endiselt meiega. Sain keskenduda mõnedele asjadele, mis ma enda jaoks olen välja mõelnud, mida parandada ja lihvida. Asi liigub iga päevaga aina paremuse poole, avastan jälle asju, mille arvelt end paremaks muuta ja kokkuvõttes kiiremaks teha. Arvan, et suudan selle laagriga kõva arenguhüppe teha.

Kaldale tulime, siis oli Toomasel kohe, nii nagu ikka, tuli takkus, et teeme midagi. Natukene suutsin teda ohjeldada, kuid siis võttis ta võimust ja mõtlesime välja, et teemegi oma plaani teoks. Käisime NHL-i mängu vaatamas:

Florida Panthers vs. Calgary Flames

Väga äge oli. Ausalt öeldes ei oleks uskunud, et nii kift on. 2-1 sai kodumeeskond lutti, kuid nägime selle eest isegi kakluse ära. Täie raha eest. Nüüd saabusin õhtupimeduses, tegelt siin läheb pimedaks 6st, seega väga õhtupimeduses koju ja tikun nüüd kangesti magama, sest homsest liigub asi juba tavalises tempos, st. et 10st vee peal juba.

Stay Tuned,

Karla

Mõnuuus

Hei!

Eile ei jaksanud kirjutada.

Täna on meil 5s päev 10 päevases treeningtsüklis. See tähendab, et hommikupoolikul lastakse meil magada. Ärkasin pool 10 ja vee peale lähme 12.

Eile oli maruhea päev. Tegime jällegi 5h. Ilm oli super, tuult oli ka. Tegime rahulikult tehnikat, sõite ja pikka otsa, nii nagu meil juba on tavaks siin.

Sõitu ajaks liitusid meiega USA-kad, kellega eelmine päev selle kokku leppinud olin. Sõna pidajad mehed!

Liitusid siis meiega USA esinumber Clay Johnson, veel 2 siin võistlusel kullas olnud sõitjat ja siis veel mingi paar tükki. Sõidus tegin Clay-le ära küll. Tänase päeva suurim pluss oli see, et suutsin taganttuules marukiire olla. USA-ka blogist olen lugenud, kuidas nad teevad 3-4h-seid taganttuule otsi rootslaste ja inglastega, tundub, et ma saan neile endiselt vastu oma Eestimaiste trenningmeetoditega. Olin kõigist jupp maad kiirem allatuules. Väga meeldiv tunne oli.

Täna teeme jälle nendega koos trenni, et oleks meilgi huvitavam. Täna on vähe lühem trenn ka, u. 3h30min vms.

Eile tegin veel isaga tavalise Key Biscaine-i rattaotsa, ta soovis näha, millega tegu on. Silla peal jäi ta seisma ja hakkas pildistama, see tähendab, et on ikka ilus vaade, nii nagu ma teile eelnevalt siin kirjutan olen.

Täna üritame, rõhutan sõna üritame, minna vaatama NHL hokit. See on mingi 40-50km siit ja Lauri on autoga Fort Lauderdale-is võistlusel, seega ma ei tea kuidas see toimima võiks hakata.

Muidu on kõik super, asjad lähevad paremuse poole. Trennidest on kõvasti kasu ja tunnen, et areng on toimumas.

Stay Classy!

Karla

Siit ja sealt

Hei!

Esiteks tegime täna, nagu iga päev trenni.

Oli veidi tugevama poolne tuul isegi. Tegime jälle 5h-se trenni. Mina end selle aja jooksul ülearu hästi ei tundnud, ei teagi miks. Eks päevad pole vennad, vms. Õnneks oli selles trennis siiski palju kasulikku, kõigele lisaks tegi Toomas terve hunniku pilte, kuid neid ei suuda ma mingil põhjusel enda arvutisse saada.

Isegi mitte oma uue tutika Macbook arvutiga, mille ma täna ostsin. Jah, see on 1 tänase päeva sündmustest, et ostsin endale uue arvuti. Väga mõnna on!

Tegelikult, pärast kaldale tulekut sõime, liikusime Miami Beachile aega parajaks tegema, sest kallutatud oli nii palju, et füüsilist trenni ei jaksanud enam mingi ime nipiga teha. Parkisime auto ja läksime jalutama. Ranna peal, kuhu oli üles seatud lava, vaatas meile vastu Rihanna, kes rahulikult proovi tegi.

Loopisime Mehuga ameerika jalgpalli ka ja Toomas ja Lauri käisid ujumas. Läksime tagasi autosse, kuhu oldi sisse muugitud. Aknad küll terved, juhi uks muugitud ja sees käidud. Kõik asjad olid alles: Reinu GPS, Mehu telefon ja rahakott, korteri võtmed. Sõitsime ära, Dadeland mall-i, kus mehu avastas, et rahakotist on raha ja krediitkaardid kadunud. Päris targad ja huvitavad vargad. Midagi muud väga ei oskagi öelda.

Nii palju tänasest päevast, homme jälle...

Karla

Nukker/Super

Nii kahepalgeline mu päev oligi.
Ütlen algatuseks kohe ära, et ei viitsi täna üldse kirjutada, silm on viimased 3-4h lihtsalt juba kinni vajunud. Nii ära väsitasid tänased trennid.



Hommik algas sellega, et olin sunnitud Stina lennujaama ära saatma. Ärge saage valesti aru, saatmise vastu polnud mul midagi, ära mineku vastu seevastu küll. Juba olen temast väga palju puudust tundnud. Pean teistele au andma, kes siin ilma oma kallite inimesteta on. Nii on ju nii palju raskem!



Tegelt ei ole ilmselt väga hullu. Päevad on nii tegemist täis, et ei jäägi aega tavalise elu elamise jaoks. Tänane päev oli näiteks 5h purjetamist ja veidi üle tunni rattasõitu, lõdvestuseks.



Merel oli täna aga super super super. Minu lemmik ilm. Olümpiavõitja Paul Goodisoni treener ütleb, et sellise tuulega olen üks maailma parimaid. See on päris hea kompliment. Igatahes...

Oli tunda ka. Kõik tuli välja, sain tuulele pihta ja tundsin end merel suurepäraselt. Tegelikult oli mul isegi "Moment Of Tao", ehk siis tundsin pikka otsa sõites kuidas mõnus soe tuul puhub läbi paljaste varbavahede. Nii hea oli!



Homseni!
Karla

Minu kallis maratoonar

Viimased 3 päeva on läinud nagu naksti.

Nii nagu sai läbi võistlus, arvasin, et on õige hetk võtta aeg maha ka teile sündmuste kajastamisest. Midagi märkimisväärset ei juhtunud seega? Juhtus, ja kuidas veel!

Ma arvan, et lihtsurelike jaoks juhtus palju rohkem asju kui mu tavalises postituses kajastuks: Paut, halss, valesti, tuleb areneda. See polnud aga viimastel päevadel üldse teema!

Laupäev, nii nagu koduski, oli meil PUHKEpäev. Suurte tähtedega sellepärast, et see oli vist esimene päev pärast kohalejõudmise hommikut kui ma ilma kellata ärkasin, nii võrd kui võrd. Kuna võistlustega kujunes sisse selge rutiin, sis olin ka puhkepäeval 7.59 triksis traksis üleval 1 minut enne tavapärast kella. Eriti nõme! Kuna ma väga kaua paigal ei püsinud, siis läksin viisin oma paadi kohe algsesse klubisse, kus nüüd treenime, tagasi. Seejärel mängisime Mehuga palli bassu ääres ja käisime õhtul loomade aias neil külas. Kõik oli ääretult mõnus, samas kuidagi väga rahulik.

Käsipalli viskeliigutus at its best! NOT!

Nunnukad kiisud

Pühapäev oli hoopis teistsugune päev. Ärkasin kell 4AM! Seda seetõttu, et Stina-Sandra Mats oli ainuke Eesti rahvusest isik (rahvuskangelane), kes startis Miami maratonil. Tegelikult küll poolmaratonil, kuid see ei muuda asja! Meie elasime Anne ja Toomasega talle meeletult kaasa, seisime 1h15min PINGSALT finishikoridoris, et talle kaasa elada, kuid ühel hetkel helistas meile küsides, et kus te nüüd olete, ma olen ammu finishis? Ma ei osanud selle peale midagi kosta, sest olen omaarust väga hea tähelepanuvõimega. Nördinult, et olin suutnud ta finisheerimise maha magada, liikusime kodu poole. Otsisime jupp aega parklast autot ka muide! Õhtupoolikul tegime kerge shopingu.

"Mina staariga", Papparazzi style

Täna algas meil treeningtsükkel, uus ja huvitav. Ootasin seda juba tegelikult laupäeval. Teile võin seda öelda, ärge teistele rääkige! Mitte, et mul ei olnud mõnus puhata, aga merel on ka sigamõnus! Ärkasin ja teadsin juba sisemuses, et on sitt ilm. Oligi. Vihma kallas, kuid õnneks oli tuult. Veel parem, klubi oli paatidest tühjenend nagu Tšernobõl tühjenes paarikümne minutiga vms. Oli ruumi, et paadi kallal nokitseda ja kui oleks tahtnud, oleks saanud rattaga ka ümber paadi sõita. Trenn oli väga mõnus ja produktiivne. Vägisi kõlas kõrvus pärast trenni sellele tagasi mõeldes kreisiraadio skit "Noh, Zoopark" naljast, kus ka rääkimised väga sisukad ja produktiivsed olid. Tegime 3,5h, rohkem ei lastud, tuul vaikis maha. Õhtupoolikul tegime OSJ abiga päris jõhkra jõmmi. OSJ stands for "One Strong Jew". Meil on siin pingemajas üks mees, kes on juudimütsiga selline suur punnis lihastega juudist habemik, kes meid ikka siin aegajalt piitsutab. Nii kutsuvad teda teised treenerid.

Õhtul tegime Stina ärasaatmiseks (naaseb külma, lumisesse, ei taha mõeldagi, Eestisse) väikse, tegelikult millest ma räägin, siin maal ei ole väikseid, õhtusöögi. Seejärel kerge bassein lõdvestuseks ja tudileeee!!!

Ahjaa, eile tekitasin panni peale 1m kõrguse leegi! Päris omamoodi kogemus.

Homseni vist,

Karla