Serfaus

Hei!

Lubasin kirjutada, mis ma sellest Eesti talvest arvan.

Ütleme nii, et väga ei arva!

Algatuseks oli keeruline selle külmaga harjuda. Käisin esmaspäeval kohe suusatamas ja tegin endale natukene karuteene sellega, et nii kõvasti kohe tempo peale panin. Kurk ei tahtnud mitte harjuda selle külmaga ning õhtul pidin rakendama natukene ravimismeetmeid, et järgmine päev jälle ilusti alguse saaks - Töötas!

Lõpuks ma selle eluga siiski ära harjusin, kuid ega mulle väga see nädala lõpu poole meid tervitanud sõna otseses mõttes teedel olev sitt ei istu. Igatsen tagasi soojale maale, purjetama, tegema seda, milleks ma siia ilma loodud olen.

Olümpia vaatamisega olen samuti palju tegelenud. Motivatsiooniks enam kui super! Eestlased muidugi näitavad selgelt "klassi" sel OM-il, hakkab vist tekkima see korvpallurite sündroom, et ei taheta kuhugile jõuda, osad on loomulikult kõvasti üle treeninud ja kolmandad hakkavad lihtsalt liiga vanaks jääma. See on kõigest minu arvamus ja ei ütle, et tegelikult asi nii on.

Nüüdseks on minu tee jõudnud juba Austriasse, alpilinnakesse, Serfausi, kuhu ma u. 1h tagasi jõudsin. Kavatsen siin veeta mõnusa nädala, natukene lõõgastuda ja nautida loodust ja suusamõnusid. Loomulikult on see ka heaks põrkelauaks koju tagasi minnes, sest alpimaja efekt teeb kodumaal kõvasti treenimise alustamise palju lihtsamaks.

Hetkeks kõik..

Karla