Olen nüüdseks juba 4ndat päeva kodumaa pinnal tagasi.
Alustasin pärast pikale veninud puhkust koheselt tõsiste trennidega.
Tegelikult oli alpides käimisest kõvasti kasu. Leidsin sealt taas motivatsiooni 110% raskusastmega trenne rassida ja end ribadeks kiskuda selleks, et kusagile jõuda. Samuti alustasin seal uuesti korraliku toitumisega ja olen saanud oma rasvaprotsendi juba jällegi liigselt madalaks võrreldes normaalsuse piiridega, nii nagu mul tavaliselt ikka olnud on.
Igatahes, esimene trenni päev, pühapäev oli kõike muud kui alpidest tuleneva kõrge hemoglobiinitasemega jube kerge trenn. Pulss läks väga kiiresti lakke ja Pirita radadel suusatades pidin alustama otsast nagu oleks tegemist novembri algusega.
Esmaspäev oli hoopis teisest mastist päev. Peale selle, et mul hommikul õrna ette kujutust ka polnud, et mingusugune eriline päev naiste jaoks on (sorri naised), oli kohe hommikust peale tunne super. Tegin jõusaali, kus käsipallurist pälli Janniga pumpasime päris intensiivselt võttes arvesse, et ma polnud jõusaali jõudnud Miami laagri ajast. Hea sissejuhatus treeningtsükliks. Jannil oli ka võib-olla vaheldus hea. Tulin koju, sõin, seedisin ja seadsin sammud jällegi suusaraja poole, et purjetajatele üliolulist vastupidavust ikka ja jälle lakke ajada. Tunne oli kordades parem kui pühapäeval. Sain täitsa kiire tempoga suusatada ilma, et pulss midagi halba asjast arvaks. Väga mõnus oli. Pärast seda tegin veel ühe lõdvestava ujumise ja sauna Topis. Tegin oma musile ikkagi siis selle nii "olulise" päeva puhul ilusti süüa ja tõin lilli ka. Veidi võttis aega, aga õhtuks jõudis mulle see siiski kohale. Seejärel käisime veel kinos. Perfect Day!
Tänane algas suurepäraselt, jällegi. Hommikul äratas mind mehine päike, taevas pole siiani vist ühtegi pilve. Täna on mul veidi ühekülgsem päev, suusatamine ja õhtul lõdvestav ujumine. Mõtlesin, et võiks vahelduse mõttes käia ja proovida Trummi radasid. Tunne oli kohutav! Asi polnud radades, vaid minus. Võib-olla, et alustasin liiga rutakalt oma trennimahtudega, kuid motivatsioon teeb mõni kord nii inimesega. Õnneks oli mul jällegi kaasas Jann, kes oli täna mu jaoks kui krokodillid autole, tõmbas mind 2 korda uuesti käima mil mind valdasid imelikud nõrkuse hetked. Plaanist siiski kinni ei hoidnud ja piirdusin suhteliselt halva enesetunde tõttu kõigest 30km-ga. Nüüd sõin, peaks veidi õppima, seejärel loodan leida tee oma massööri, Tea juurde. Kõlab nagu Perfect day! Oleks veel trennis ka tunne perfect!
Holla,
Karla
No comments:
Post a Comment