Thursday, August 26, 2010

Hayling Island

Meie jahtklubi


Heippe hei kaverit!

Olen Hayling Islandil nagu pealkiri reedab.

Tegelikult olen siin juba üleeilsest, kuid siis jõudsin maruhilja ning läksin kohe magama, eile aga ei olnud meil veel korralikult netti.

Kõik on hästi kui ilm välja arvata. Kodu on meil väga mõnus. Klubi mulle meeldib kui see välja arvata, et kõik on liiva peal ja selle sügisese ilmaga mõelge ise kui mõnus märg liiv igal pool vahel pärast on. Igal pool!!! Sellegipoolest mulle klubi meeldib mingil põhjusel. Väga Austraaliat meenutav on ning sellise sügisese ilmaga on see väga meelt virgutav.

Eile oli meil totaalne puhke- ja sisseseadepäev. Ärkasime, märkasime, käisime vaatasime klubisse, kuid lillegi seal ei liigutanud, ostsin vaid Zhiki kama endale. Seejärel käisime toidukas ning tulime koju süüa tegema. Ülejäänud päeva veetsimegi kodus orkaani eest varjus, vahepeal oli vihm nii kõva, et läbi akna ei näinud, sest oli tekkinud selline kose efekt, et voolas niivõrd kõvasti alla mööda akent. Mängisime lauamängu Risk, mille saatel aeg möödus sama kiiresti kui üksik ralliauto pealtvaatajast raja ääres.

Tänane päev on seevastu olnud algusest peale juba palju tegusam ja lõbusam. Hommikusöök, seejärel klubisse, et lasta vette treenerikaater. Siin on üllatavalt hästi organiseeritud kogu see majandus, sest trailerparkist võttis käru selleks siin olev spetsiaalne John Deer-i mingi aiatraktor, vedas selle slipi juurde, andis selle roomikutega Bobcati kätte, kes selle siis slipi pealt vette lasi. (Slipi all mõtlen ma veidi organiseerituma kaldega kohta liivarannal). Probleemiks osutus aga see, et kui kaater vette jõudis, ei käivitunud mootor ning kiiresti leidis see kaater tee rannaliivale, kust mina ja Mehu siis oma tugeva laserisõitja jõuga selle pärast uuesti merre sikutasime. Lõpuks selle siiski korda sai ja oligi aeg kaater oma kohale viia, mis siin muide on keset merd, poi peal. Poide vahet käib veetakso ja korjab kõik peale. Nüüd olen tagasi kodus, et vahetada riided, mis tänu kaatri päästmisele lootusetult märjaks said, süüa, ning edasi juba suunduda uuesti turisti mängima, see kord vist Portsmouthi. Täna saab sellist asja teha, sest sajab palju vähem ja ilm on 14 kraadi asemel 18-19.

Mida ma veel võiksin välja tuua on see, et klubis on tegelikult ka võimalik ööbida. See näeb välja selline, et kui keegi on näinud, kuidas ehitusel on kõik konteinerid tõstetud üksteise otsa ning ehituspersonal seal siis vastavalt elab töö ajal. Täpselt samasugused putkad on ehitatud muidu ilusa klubihoone kõrvale, seal vastavalt elab siis mingi suur hunnik võistlejatest.

Homme lähme vee peale, et tutvuda kohalike oludega, mida võiks iseloomustada kui SUPER tuul ja KÕVA hoovus. Hoovus on selline, et eile kui ma klubis olin, tuli 1 kutt kaldale, taganttuules u. 8-10m/s tuules ning positsioonilt liikus ta u. 10m minutis, vesi tema all seevastu liikus aga väga kiiresti. Asi oli lihtsalt selles, et ta tuli kaldale vastu hoovust. Samuti, selleks, et kaldale oma käru juurde jõuda, tuleb slipist sõita u. 100m mööda, siis pöörata ots kalda poole, seada kõik kaldale minekuks valmis ja oh näed imet, oledki slipi peal. Slippi sihtides lõpetad aga vastavalt 100m sellest tagasi mere pool. Kas pole mitte armas?

Praeguseks vast kogu lugu, lähen naudin seda erilist MM-i tuju ja peopäeva aurat edasi,
Karla

No comments: