Iso Britannia

Hei!

Nüüdseks olen juba omajagu päevi veetnud inglismaa pinnal. Käisime Stinaga isegi Londonis, kus oli suurepärane, olin täiesti üllatunud, et inglased nii kena linna on suutnud kokku panna.

Arhitektuuriliselt oli täiesti midagi hoopis muud, mida mu silmad enne näinud olid. Majad olid viimse detailini nikerdatud ja igale asjale kõvasti tähelepanu pööratud, erinevalt Eestis võimust võtvast minimalistlikust stiilist. Huvitav vaheldus.

Olgugi, et seal oli sigamõnus, siis oli Londoni käiguga ka probleeme. Nimelt olin terve öö autoroolis veetnud ning õhtuks oli mul raskusi tasakaalu hoidmisega, väsimus oli teinud oma töö. Sõitsime veel õhtul Weymouthisse ka, kus otsisime mingisuguse Bed&breakfasti ja sättisime magama.

B&B oli väga huvitav. Tegelikult oli tegu proper inglise pubiga, kus oli teine korrus peal ja meil oli seal tuba. Toas oli 20cm kaugusel voodist dušiboks. Väga viisakas! Siin maal euroremondist pole midagi kuuldud. Tehakse naelaremonti, sest siin on ju rahaks nael. See tähedab nähtavasti seda, et on näel ja haamer, millega kõik ka ära korraldatakse.

Nüüdseks oleme juba oma õiges elamises, koos Inglise koondise kutist sõbra ja Stinaga. 6ne majutus on, 3kesi on väga mõnus olla.

Inglastega elamine on täitsa tip-top, nendega rattaga sõitmine aga seevastu mitte. Siin maal ei ole võimalik fatburn trenni teha, ega ka taastuvat mitte. Siin on 2 varianti: Kas sõidad kõige väiksema käiguga ülesmäge, täiega pressides, või siis kõige karmima käiguga rämedalt mäest alla. Sirget teed ei eksisteeri lihtsalt. Kes oleks seda arvanud? Mägedest üles ronides pole hullu, seal jaksan hoida oma küll, aga mäest alla sõites nendel kuttidel küll peas kõik korras pole. Ma nägin täna enda spidomeetri peal numbrit 75km/h ja ma jäin ikka hulgi maha!!

Intervalltreeninguks seevastu on tingimused super. Tallinna Lubjakas või Tabaka tõus on NOHUUUUUUU!!!!!! võrreldes nende kahe tõusuga, mis ma täna ja eile võtnud olen. See on lihtsalt õudneeeeeeee.. Tabaka mägi on 6% kaldega, ja ronimine võtab mingi 2-3min vb? Eilne mägi oli kaldega 8-16% ja oli 3,5km pikk. Ma isegi ei vaadanud kaua ma seda üles rügasin, kuid üles jõudes oli tunne nagu oleks just lõpetanud Audentese sporditesti. See selleks...See mägi oli tänase kõrval ikka veel nohu, sest täna mäe jalamile jõudes esitas mulle küsimuse "Are you ready?" Ma mõtlesin retooriliselt, et kurat, millal ma siis lihaserushiks valmis pole? Kuid siis nägin liiklusmärki, kus seisis, et algava mäe kalle on 17%!!!!!!!!!! See oli vääääääga rets, mitte midagi muud polegi öelda. 1,5km oli seda ka muide. Kõige väiksema käiguga, püsti, täiega pressides, 7-8km/h. Väga hull oli, midagi muud ei oskagi öelda. Pulss oli kusagil 190 kandis. Aga!!! Minu pulsid muide on madalamad kui inglaste omad, hea seegi! Mäest üles jõudes jäi mööda sõitev auto seisma, jooksis autost pudeliga välja ja karjus: "Do you fancy some water mate?" :D Ilmselt mu nägu ei olnud just kõige meeldivam, midagi sellist, et annan kohe otsad äkki? Õnneks oli oma vesi kaasas ning pidin kahjuks sõbralikule autojuhile ära ütlema. Kõlab värdjalt, tean jah, aga kõige sürrimad kogemused selle reisi jooksul on just rattaga sõites. See on lihtsalt väga karm, mis siin toimub.

Purjetamise koha pealt... Eile käisin esimest korda veel, täna ka veidi. Eile oli esimene raks üle umbes 10-päevase pausi, seega oli tunne suhteliselt roostene, tuul oli tugev ja punt tugev. Täna oli juba parem, tuul oli ka vaiksem, seega sõitude jaoks valmis seadmiseks kulus see ma arvan ära. Homsest algavad sõidud, tuult nagu lubab, seega kõik peaks olema tip-top!

Üldiselt on siin eelmise aastaga võrreldes palju soojem ja reaalselt mõnus prantsuse riviera tunne on. Mõnus! Tunne on hea, eks näis, mis võistlusega toimuma hakkab.

Kirjutan ilmselt homme oma sõidu muljetest,

Karla