Thats a Wrap!

Ma olen nüüd paar päeva mõelnud, et millest siia kirjutada.

Hooaeg sai pühapäeval lõppenud Eesti KV III-nda ja viimase etapiga läbi. Tuleb enesele au anda, et suutsin ka sellel võistlusel oluliselt puhanumate vastaste ees võidu võtta. Seega, tegin midagi, mis ma veel Laser Standardi peal teinud ei olnud: võitsin kõik Eestis peetud regatid, samuti võitsin esmakordselt Eesti Karika!! Karikasarja lõpupidu toimub 26.novembril, hetkel veel teadmata kohas. Loodan, et selleks ajaks olen ma piisavalt kaua juba sõdurielu vilju maitsnud ning mind sinna üritusele ikka lubatakse ja linnaloa ma saan, sest oleks veidi nõme seda vastu võtmata jätta.

Pean tunnistama, et olgugi, et on olnud väga pikk ja ilmselt pingelisem hooaeg kui kunagi varem, olen ma ääretult nördinud, et ta läbi sai. Sõidaks meeleldi veel mõningad võistlused ning arendaks endal neil külgi, mis arengu järgi karjuvad. Samas pole ka väga hullu, sest järgmise hooaja ettevalmistustsükli alguseks tuleb kenasti välja puhata, sest ees seisev hooaeg on juba hoopis teiste meeste killast! Ees seisab OM-i valik, teistest regattidest rääkimata.

Rohkem ma nagu esialgu ei soovigi siia kirjutada, üritan kuidagi puhkerežiimile saada, kuigi ausalt ka see on keerukam kui te arvate! Tühi tunne on, ei oska midagi peale hakata.

Hoidke tuule eest!

Karla

Kirves näkku!

Hei!

Võistlusturnee on päris pikale veninud.

Sellest sain kinnitust eile kui Tallinnas kodustes tingimustes uuesti tavapärast ja rutiinset treeningut alustasin. Esimese asjana ei meenunud mulle enam mõningad detailid, kuidas treeningu lõppedes asjad paadis asetan, et neid järgmisel päeval võimalikult kerge võtta oleks. Selle suutsin endale lõpuks meelde tuletada, kuid see pani mind mõtlema: millal ma viimati Tallinnas trenni tegin?

Kiire pilk treeningpäevikusse ning saangi teada, et tegemist oli 26nda juuliga. Päris pikk aeg. Võistlusreisid, ettevalmistused ja kõik sellega seonduv võtab oma aja. Tundub, et see-eest sai kõik õigesti planeeritud ning MM läks asja ette.

Pean nentima, et Tallinnas trenni teha hea väljakutse. Täna tutvusin kuidagi taas nende nö imeliste tingimustega. Üks kuni mitu meetrit sekundis, vahelduv. Tuul oli 5-14m/s ja keerutas kusagil 50 kraadi. Väga meeldiv. Olgu, see selleks, kuid linna pealt puhuva tuulega tekkiv kirve laine on kõige õudsem asi, mida mina maailmas näinud olen. Loomulikult, sellega harjub, kuid issand halasti kui ärritav see tänasel päeval oli. Olen ennegi öelnud, kuid nagu peksaks peaga vastu kiviseina! Mis muud kui üritan selle koduse eluga uuesti harjuda, järgmise nädala lõpus on viimane Eesti KV etapp, üritan hooajale kena punkti panna.

Laters,

Karla

Recharge. Reboot. Refocus.

Need 3 sõna iseloomustavad mu eelmist nädalat.

Tänase seisuga on 6 päeva möödas viimasest sõidust MM-il ning olen kodumaal end juba kenasti sisse seadnud. Kui MM-ini oli kogu aur suunatud sellele, et teha seal võimalikult hea tulemus ning saada hooajal ka üks korralik resultaat maha, mis ma arvan, et ka õnnestus, siis nüüd on täpselt õige hetk hakata mõtlema edasi. Pärast ääretult väsitavat nädalat MM-il olin täiesti tühi ning vajasin kõvasti aega taastumiseks. Olen selle aja nüüd võtnud, veetnud aega sõpradega, mänginud rohkem kui tavaliselt golfi, teinud 100% relaxi pööramata tähelepanu sellele, mida või millal endale suust sisse ajan. Täielik puhkuse nädal.

See on mõjunud üliturgutavalt. Olen täis motivatsiooni. Osaliselt kindlasti tänu MM-il nähtud arengule, mis mõjub suurepäraselt. Näen, et on kindlasti veel pikk tee minna, kuid samas olen siiski juba peaaegu seal, kus tahan lähiaastate vältel olla. Paar päevakest on mul veel aega puhata ning siis hakkan täismahuga edasi treenima, et laduda järgmiseks hooajaks sügisene põhi alla, kasutada võimalust kuni veel soojasid ilmasid jagub.

Tallinnas tuleb veel septembri lõpul üks Eesti KV etapp ka, mis on mõnusaks võimaluseks end viimast korda hooajal kokku võtta, fokusseerida ning anda endast kogu kaadervärk, mis välja panna on.

Ilusat sügist,

Karla

Pakkisime kokku ja tegime lipsu peale

34. koht selle aasta MMil. 5 kohta parem eelmisest aastast. Riikidest olin 17, eelmine aasta 20. Selle üle olen väga uhke.

Muidu oli ääretult, ääretult raske nädal. Seda nii füüsilist kui vaimselt. Esimesest päevast saadik olin märgatava pinge all, mille olin endale ise seadnud. Eesmärk sõita eelmise aasta tulemus üle oli enese piinamist väärt. Usun, et lisa eesmärgist, 30 sisse saamisest ei jäänud palju puudu ning sellise regati puhul ei nuta ma seda eriti taga.

Kuna oli viimane päev, mis mul läks täiesti keskelt läbi, siis sellel ma eriti peatuda ei kavatse. Võtan hoopis üldisemalt kogu asja kokku.

Kui tavaliselt tunnen mingil määral alati süümepiinu, oleks ma seal sinna jäänud või seal oleks nii olnud, siis poleks ma selles sõidus nii taga olnud. Oleks ja poleks see regatt minu sõbrad ei ole. Tunnen, et jätsin endast 100% kõik rajale, sest viimases sõidus olin väga lähendal sellele, et kõik üles tuleb, pingutus missugune. Samuti, sõitsin kõik sõidud tõusvas joones, seega pole midagi kusagil norida, et näed, oleksin ma seal püsinud, oleks kokkuvõttes parem positsioon. Täpselt see 34 nagu ma olen, täpselt see 34 olema pidigi. Loomulikult oleksin saanud mõne sõidu sõita paremini ja endaga lõpuni rahul ma pole nagu ikka, kuid arvan, et rakendasin oma oskusi sel võistlusel hästi ning vormi ajastus jooksis ka õigesti.

Kuna mul interneti ajalimiidiga ruutor lõpetab tänaseks töö 3 min pärast, siis tõmban praeguseks kiiresti otsad kokku:

Lõpetuseks saime veel pärast rasket päeva puujalgadel seistes pakkida, mis ei olnud maailma kõige mõnusam tegevus.

Homme alustan pikka koduteed, saabun koju 8ndal.

Ilmselt räägin MM-ist mingi hetk veel, kuid praegu aeg pressib takka...

Olge tublid ja aitäh, et mind toetasite, pushisite ja kaasa elasite!

Karla

1 päev veel!!!

Täna oli siis eelviimane, 6s võistluspäev.

Pean tunnistama, et hakkab füüsilise poole pealt oma tööd tegema see pikk nädal. Siiani olen 6 päevaga veetnud merel 38h. Kuigi, kõigil teistel hakkab ka väsimus tekkima, näen seda ise kõrvalt, mehed pole enam nii teravad, ei tule enam nii vara merele jne. Täna olin suisa mingi 15min varem stardipaigas kui teine paat, kes sinna jõudis.

Üritasin koheselt rohkem aktiivsust üles näidata, et ei tekiks sellist maha magamise hetke nagu eile. See mul ka õnnestus. Sain suhteliselt hea stardi, Karpakika paremalt. Olin kiire, püsisin Bullotiga koos, kuid tegin paar faasiviga, tema ka, ning olimegi üleval märgis pundi taga otsas ning sealt ma enam välja rabeleda ei suutnud. See sõit 40. All olin veel eelviimane, kuid lõpuga suutsin natukene tõuta.

Teine sõit sain veel parema Karpakika, kuid tegin umbes sarnase taktikalise vea kui eelmine sõit. Üritasin seda vältida, kuid korra andis vasakult tõstva ning ma ei jõudnud vasakut serva ära lõigata. Üleval olin pundis, kusagil 35-40. Alla märki jõudsin 30, teise krüssuga lugesin faase suurepäraselt ning tõusin teist kordselt üles mingi 15ndaks. Taganttuulega langesin paar kohta, Bullot ja mõni veel teisest klassist kiirusega onu sai mööda, finishis 19.

Kokku säilitasin oma 34nda positsiooni, selle üle olen õnnelik. Homme lähen panen endast viimase, mis mu sees on, välja ning loodan, et sellest piisab, et mind ränkingus veidi buustida.

Karla

Esimesed kulla sõidud maas

Nii,

ei hakka pikalt jahuma, asun kohe asja kallale.

Täna oli mõnus purjetuul. Puhus kusagil 7-8m/s ja oli isegi täitsa laine ja puha.

Esimene sõit saime starte harjutada, oli mitu valestarti ja 9 matsi said musta lipu, mis tähendas, et selles sõidus nad kaasa teha ei saanud. See tähendas, et minu halvim koht selles sõidus sai vastavalt olla 44, juhuslikult minu overall positsioon. See selleks..

Olin kuidagi ebatavaliselt võistlusmomendist väljas või ma ei oskagi öelda, milles asi oli. Kuidagi tuim ja mitte nii särtsakas kui mulle end tunda meeldib. Sellest kajastus ka minu edasine sõit, sest üleval märgis olin tagant 3s, bakstaagi märgis viimane, all eelviimane, finishis tagant 4s. Võitlesin lõpuni ja sain veel viimase finishikrüssuga neist kahest mööda, kuid kuidagi uimane oli see värk ja mitte ükski asi ei jooksnud nii kokku nagu oleks pidanud või ma seda soovinud oleks.

Teiseks sõiduks üritasin end rohkem käima saada, mis mul ka õnnestus. Sain sel regatil tervelt 3nda esimese rea stardi (ärge väga kõvasti naerge) ning panin õigele poole ajama koheselt. Sõitsin enda reitingute järgi ilmselt kõige targemini selle võistluse sõitude lõikes. Võib-olla esimene, kolmanda kohaga lõppenud sõit oli sama nutikas ja uhke. Sõit, mille ma võitsin oli nii hea stardiga, et võimaldas mul veidi konservatiivsemat sõitu nautides ette purjetada. Igatahes, tagasi tänase juurde... Sõitsin väga targalt, võtsin ühe tõusva faasi parema poole suunas ning seejärel lõikasin esimese vastu pööramisega kohe kogu grupi, kes olid vasakul ära. Võib öelda, et oli riskiga mõttelend, sest hoovus pidi nagu teisi soosima, kuid minu õnneks oli täna hoovus siiani nõrgim ning nii suurt efekti ei omanud. Seega, üles jõudsin suurepäraselt, 4ndana. Bakstaagis olen arenenud küll, kuid kuldgrupi ees otsaga võrreldes on endiselt mugavalt arenguruumi. See tähendas, et bakstaagi märgiks olin väga tihedas rebimises kukkunud kusagil 11-13ndaks. Taganttuules toetusin oma kallile sõbrale - küljehoovusele. Sõitsin õigesti, kiiresti sellele veel lisaks. Alla jõudsin juba tagasi 6-7ndana ning teise krüssu üle olen eriti uhke. Tegin oma elu parima teise krüssu. Ei tea, kas asi nii hull on, kuid päris targalt sõidetud, mitte mingisse nurka uhamine, vaid tuule järgi suhteliselt keskelt ja gruppi domineerides. Üles jõudsin väga napilt uuesti 4ndana, 5 ja 6 kohe sabas, punt kukil, kuid väikese vahega, ruumi hingata. Taganttuules olin endas kindel ja paugutasin alla märki korraliku vahe sisse, endiselt 4. Püüdsin 3nda kinni, kuid "played it safe" ja ei läinud riski võtma ega temast mööda saamist üritama. Oleks võinud valusamalt kätte maksta kui see ühe koha võit seda väärt oleks olnud. Seega, tänase teise sõidu kuldgrupi 4s koht on huippu. Tunnen end ees otsas ülimugavalt ning suudan seal niivõrd kui võrd püsida (kuradi outerloop, punt on nii koos seal bakstaagis!!).

Homme lähen jälle üritama, tänase viimase sõiduga sain vajaliku psühholoogilise buusti, mida mul järgnevaks kaheks viimaseks väga raskeks päevaks meeletult vaja oli.

Ilmad on meil erinevalt teie ilmadest siin endiselt soojad, päikeselised, mõnus! Võtan suvest viimast ning seejärel tulen koju külmetama.

Olge mõnnad!

Karla

Keskmine päev

Näitan pealkirjaga küpsust. Eelmine aasta karjusin blogi vahendusel täiest kõrist, et sain kuld gruppi.

Tegelikult pole midagi muutunud. Sain kuld gruppi!!!! Ainuke vahe on selles, et hindan selle aasta kulda saamis palju kõvemaks kui eelmist. Seda vaid ühel põhjusel: sõite oli rohkem ja asjad loksusid rohkem paika. Eelmine aasta oli vaid 5 eelsõitu, see kord aga 8. Samuti, see kord sain veidi kindlamalt kulda kui eelmisel korral. Selle kõige üle on mul ääretult hea meel.

Aga, tänasest:

Nagu pealkiri väidab, oli täna igate pidi keskmine päev. Seda igas mõttes. 3 päeva oli enne tänast võisteldud, 3 päeva pärast tänast veel - täiesti keskmine. Samuti olid tänased tulemused minu poolt väärt keskmiseks liigitamist. Finishis vähemalt. Kui võtta ülemiste märkide kohad, siis võib vast mõelda, et on vast ikka lollakas küll, sest need olid mul vastavalt mingi 44 ja 39 vms. Finishisse jõudsin 25 ja 18, mis teeb mu tuju väga heaks. Olen kõik sõidud suutnud tõusvas joones sõita. Midagi, mis ma eelmine aasta ei suutnud. Veidi imelik on, aga pean tunnistama, et sealt tagant ette sõitmine on omamoodi äge. Loomulikult on seal taga väga rõve ja väga närve sööv, leksikon on kogu aeg käigus, kuid see kui sa jõuad finishisse 18 teades, et olid kusagil 40, see on kõike seda väärt.

Homme siis algavad kulla sõidud. See tähendab, et tänasega sain lahti päris suurest lisapingest. Tunnistan ausalt üles. Päris ebameeldiv oleks olnud kohtadega 3 ja 1 jääda tugevaimast laevastikust välja. Samuti oleks olnud päris halb kui ma oleks oma eelmise aasta kohale nõnda alla jäänud. Sellest koormast enda seljas olen nüüd vaba ja enam ei kibelegi selle Lay-day järgi, mis juunioritel täna oli, et närve rahustada. Tegelikult, puhtalt selle pinge pärast mu õde spordiga ei tegelegi, väidab, et see on nõme, see pinge. Tegelt on see omamoodi vägev, kuid god damn it kui väsitav!

Uus päev toob loodetavasti mulle nii öelda uuesti alustamise võimaluse, sest kõik algab minu mätta otsast vaadates nullist. Seda, kuidas eelmine kord nullist alustamine välja nägi, näitavad 2 esimest sõitu. Loota, et suudan kullas sellist edu korrata...loota võib. Kõva sõitu lähen tegema ja endast pingevabalt parimat välja panema ilma, et peaksin muretsema, et kui välja ei tule, kukun kusagile sügavustesse.

Lähen nüüd lõõgastun,

Karla

Kolmas päev

Tänane päev oli minu jaoks so and so...

Heaks alguseks päevale oli see, et koheselt saime merele, oli tuult. Üllatav oli veel see, et tuult oli veel mõnusalt palju, pagidega 7,5m/s vms.

See oli väga mõnus. Merel oli super olla ja tahtsin juba kiiremas korras sõita!

Tänast päeva võib iseloomustada vast nii, et oli kõige vähem vaja 3 päeva võrdluses jälgida shifte. Eks ta ole vast loogiline ka kui tuult nii palju rohkem kui eelnevatel päevadel oli. Seega, väga mõjuvad faktorid olid: Start! Kiirus! Hoovus! 2 viimast on mul suhteliselt paigas. Kuna kahe sõidu vahele jäi täna napid 5 min, siis ei suutnud korralikult uueks sõiduks endale hoovust selgeks teha. Ja mina veel olin esimeses sõidus ees otsas! Tagumistel jäi kohe eriti vähe aega! Esimene neist kolmest faktorist, start, oli mul täna aga üks selle aasta halvemaid, päevade võrdluses.

Esimeses sõidus sain minema teisest reast, küll õigele poole. Sõitsin mõnda aega natukene alla, et vabasse tuulde jõuda, kuid seejärel sain sõita sinna, kuhu hing ihaldas ning üles märki jõudsingi juba kusagil top 10. Taganttuulega tõusin 7-9, võtsin 2 vennaga samal ajal erinevaid märke. Teise krüssuga jäin veidi vaiksemasse tuulde kui osa matse, üleval olin 8, finishis aga ühe koha taga pool, 9. See oli väga hea algus päevale. Olin pärast 5 sõitu 24, mis on normaalne.

Teine sõit oli plaan oma starti upgrade-ida, muidu oli plaan üpriski sama. See oli aga vale, sest hoovus oli kõvasti suunda muutnud ning plaan oli suhteliselt saast. Sellele lisaks selle upgrade-iga ma hakkama ei saanud ning leidsin end 5 sek enne starti vasakpoolse kaatri tagant halssides, et uuesti vasakuga liinile sõita. Leidsin lõpuks koha ning kütsin vasakusse nurka, kuid see oli halb lahendus. Leidsin end üleval eelviimaselt kohalt, kust 36ndaks jõudmiseks pidin tegema kõvasti rohkem tööd kui see 36s koht väärt.

Seega, kokkuvõtlikult väga keskpärane päev. 9s koht tegi heameelt, teisegi sinna oleksin sõitnud, leiaks end praegu kusagil 20 piirimail, mis tekitaks mulle head kindlust. Seevastu olen praegu kokku 36 ja pean homme kõvasti pingutama, et homsete tulemuste põhjal end uuesti eest poolt leida, sest olgu, esimese päeva 2 positsioon oli huipu, normaalne, et sealt langen, kuid nüüd hakkab asi juba mädaks minema. Gotta step up my game! Fast!

Peace out,

Haylingi saare uudised,

Karla