Muidu oli ääretult, ääretult raske nädal. Seda nii füüsilist kui vaimselt. Esimesest päevast saadik olin märgatava pinge all, mille olin endale ise seadnud. Eesmärk sõita eelmise aasta tulemus üle oli enese piinamist väärt. Usun, et lisa eesmärgist, 30 sisse saamisest ei jäänud palju puudu ning sellise regati puhul ei nuta ma seda eriti taga.
Kuna oli viimane päev, mis mul läks täiesti keskelt läbi, siis sellel ma eriti peatuda ei kavatse. Võtan hoopis üldisemalt kogu asja kokku.
Kui tavaliselt tunnen mingil määral alati süümepiinu, oleks ma seal sinna jäänud või seal oleks nii olnud, siis poleks ma selles sõidus nii taga olnud. Oleks ja poleks see regatt minu sõbrad ei ole. Tunnen, et jätsin endast 100% kõik rajale, sest viimases sõidus olin väga lähendal sellele, et kõik üles tuleb, pingutus missugune. Samuti, sõitsin kõik sõidud tõusvas joones, seega pole midagi kusagil norida, et näed, oleksin ma seal püsinud, oleks kokkuvõttes parem positsioon. Täpselt see 34 nagu ma olen, täpselt see 34 olema pidigi. Loomulikult oleksin saanud mõne sõidu sõita paremini ja endaga lõpuni rahul ma pole nagu ikka, kuid arvan, et rakendasin oma oskusi sel võistlusel hästi ning vormi ajastus jooksis ka õigesti.
Kuna mul interneti ajalimiidiga ruutor lõpetab tänaseks töö 3 min pärast, siis tõmban praeguseks kiiresti otsad kokku:
Lõpetuseks saime veel pärast rasket päeva puujalgadel seistes pakkida, mis ei olnud maailma kõige mõnusam tegevus.
Homme alustan pikka koduteed, saabun koju 8ndal.
Ilmselt räägin MM-ist mingi hetk veel, kuid praegu aeg pressib takka...
Olge tublid ja aitäh, et mind toetasite, pushisite ja kaasa elasite!
Karla
No comments:
Post a Comment