Hei!!
No nüüd on küll pikk paus sisse tulnud, kuid nagu te kindlasti juba teate, siis sel korral on mul ka põhjus veidi tõsisem kui varasemast.
Nimelt nüüdseks on läbi saanud umbes täpselt pool minu ajateenistusest Staabi- ja sidepataljoni II rühmas reamehena ning tunnen, et on õige aeg teile veidi kirjutada. Seda enam, et nüüd on selja taga ka esimene reaalne laskmiskogemus.
Kaitsevägi jõudis minuni kuidagi väga ootamatult. Tavaliselt on ikka nii, et sõbrad on rääkinud, soovitanud jne jne. Mul puudus igasugune arvamus ja eelnevate sõdurite kogemuse jutustus. Seetõttu olin suhteliselt üllatunud igasugu erinevatel põhjustel umbes nii esimene nädal. Seejärel hakkas asi sujuma, sain end joonele ning isegi võimaldati meil trenni teha. See privileeg on säilinud tänaseni ning olen selle eest tänulik.
Selle aja jooksul, mis ma teeninud olen, oleme jõudnud käia ka ühes metsalaagris, mis oli suhteliselt kurnav. Seda mitte füüsiliselt, vaid pigem vaimselt. Samuti nappis kõvasti unetunde, toit andis soovida jne. Pataljonis seevastu saab SÜÜA suurepäraselt, toitumisest on muidugi endiselt asi väga kaugel, kuid see on minu arvates viimane asi, mille kallal norida.
Üldiselt arvan, et asjad on suhteliselt paika loksunud ning minu teine pool ajateenistusest läheb tunduvalt libedamalt ning pärast oma isamaalise kohustuse täitmist saan 100% keskenduda juba enda põhitööle - purjetamisele.
Purjetamisest rääkides, siis läheb järgmise aasta planeerimine suhteliselt hästi. Olen suutnud igasuguseid selle alaseid kohustusi erinevate üliabivalmite inimeste vahel ära jaotada ning usun, et sõjaväes teenimise tõttu ükski laager ega võistlus käimata ei jää. See, kuidas mu vorm selleks ajaks välja näeb, seda näeme aga siis.
Seniks nägemiseni
RMS Rammo
No comments:
Post a Comment