Tagasi juurte-uute juurde!

Moikka!

Nagu ikka, üritasin mingisuguse mõtte sellele pealkirjale anda.

Alustan sellest, et räägin nendest "uutest": Võib-olla te juba märkasite mu lehele tulles, et midagi on teisiti, kuid isegi kui mitte, siis pole lugu. Viin teid kohe teemaga kurssi. Nimelt, edasi on arenenud blogspot ja edasi olen arenenud ka mina. Minu suureks õnneks ei pea mul enam hetkeksi tekkima ebavajalikku tahet arendada mingisugust uut kodulehte, sest blogspot on jõudnud oma asjadega (kindlasti juba mõnda aega tagasi, kuid mina avastasin seda nüüd, sügaval talvel, kus mul muid asju ka aega ajada on peale purjetamise) nii kaugele, et saab lisada erinevaid eraldi seisvaid lehti. Minu jaoks on see suurepärane uudis! See tähendab, et blogi postituste üleval ning ilusa, Miami pildi all ilutsevad esialgu neli uut lehte: veidike juttu minust endast, mu tulemustest, mõningad pildid, mida sinna kindlasti juurde ja juurde hakkab tekkima hetkest, mil ma oma põhitegevuse purjetamise juurde naasen. Neljandaks ja vaata, et ilmselt kõige tähtsamaks leheks on aga minu toetajatele suunatu. Nüüdsest saan ilma muredeta riputada üles kõik mind abistavad organid ja neile sellega veel kord erilist tänu osutada selle eest, et nad mind ikka aitavad! Suur tänu teile!

Samuti vahetasin välja oma profile pildi, millele oli juba peaaegu auk sisse kulunud. Liiga kauaks oli too sinna jäänud. Probleemiks aga osutus see, et kõikvõimast kella, mis ennist mu blogis ilusti tiksus, mina enam ei oska leida ning seetõttu vähemalt hetkel midagi enam mu lehel ei tiksu. No tegelikult on see väga pessimistlik arvamus, sest teie, minu kallid lugejad ikka ju tiksute, loete mu suurepärast kirjandust over and over again, kas pole? Okei, nali naljaks...

Lähen hoopis tähtsama asja juurde. Ega ma tegelikult ei veeda oma päevi blogspotis IT-arendusega tegeledes. Selle töö jätan ma hoopis Patricku hooleks, kes meie raha ilma muredeta homme öösel eurodeks muudab. Mina aga olen sõjaväest vabanemise järgselt juba mõnda aega nüüd tegelenud tubli treenimisega ning pean ütlema, et olen oma igapäevaellu uuesti hästi sisse elanud. Algul ei saa käima, pärast ei saa seisma. Nii ta minuga kipub olema. Suusakilomeetreid juba on. Jõusaalis tõstetud kilosid samuti. Nüüd jääb ainult üle oodata ära saabuv aasta, mis loodetavasti teile kõigile (minule ka!) väga edukaks osutub! Juba kahe nädala pärast täna leian end USA-st, Miamist, kus hakkame kõvasti merd traalima!

Ilusat vana lõppu!

Karla

Side Lõpp!

...Tegevuse algus!

Sidelõpp, ehk siis lõpp minu veedetud ajale sidepataljonis. Läbi on saanud kaitseväeteenistus!

Lõpetasin SBK kuldmärgi ja "ergutusega", st. et sain eeskujuliku teenistuse eest sidepataljoni t-särgi! JEEII!!!

Üldkokkuvõttes ütleks, et minu jaoks maha visatud 3 kuud, kuid tavalisele Eesti vabariigi itihundist noorele on see katsumus täitsa vajalik.

Millest selline arvamus? Võtame kas või lõpurännaku. Läbisime paksus lumes ligi 37km, selleks kulus 17h ja minul 9200kCal. Olgugi, et minul ei olnud hetkekski tõsiselt raske, oli järgmine hommik suhteliselt vaevaline ning peab tunnistama, et eks ta katsumus siiski oli. Kõrvalt jälgijana nägin, et eks ta oli vägagi raske nii mõnelegi sportlasele ka! Seega, minu arust alustades sellest rännakust, on see täitsa vajalik. Viib noored piirideni ning sellest üle, toob välja huvitavaid omadusi kõigis ning näitab ära isiksuse, iseloomu ning tahtejõu. Eks iga võitleja peab nendest asjadest end analüüsides tegema omad järeldused.

Nüüd aga tähtsama osa juurde. Lõpuks on aeg käes, kus saan hakata täies mahus tegelema sellega, mida ma enda tööks pean! Purjetamine st.

Olgu, päris purjespordiga tegelema hakkan ma alles jaanuaris, kuid kiire füüsiline ettevalmistav periood ei tule mulle sugugi kahjuks praegu. Tõenäoliselt jääb see füüsiline edasi areng, mida suve lõpul talvest võtta lootsin veidi hiljaks, kuid hetkel olen veel igati enesekindel, et tulemata too ei jää.

Mida teile veel rääkida? Olen siin eelnevates postitustes igasugu asju vihjanud. Olgugi, et ise viibisin sõjaväes, liikus minu programm suure sammu edasi. Nüüdsest on minu ja mu treeneri, Reinu käsutuses tuttuus coachboat VSR, mis saab kindlasti suureks abiks olema. Kaob igasugune lisapinge, et kust rentida kaatrit, kellelt seda laenata jne jne. Nüüd on enda oma olemas, panen selle käruga taha ning minek! Samuti ei ole minust enam liigipuhast ROPK esindajat. Nüüdsest hakkab minu klubitähise taga ilutsema TYK/ROPK.

Samuti on paljud erinevad firmad minu arengule jätkuvalt õla alla pannud ning neid on ka juurde tekkinud. Nendest ja neile tänu osutamisest teen tulevikus kindlasti ka eraldi sissekande, kuid ära võiks märkida näiteks selle, et minusse usku näitab ka üle maailma tuntud ülipopp päikseprilli firmi Rudy Project, kellega samuti koostööd alustan.

Hetkel kiirustan oma esimesse trenni tsiviilisikuna,

Enam ei ole RMS, vaid lihtsalt...

KARLA