Echo!

Järelkaja siis...

Paar päevakest on nüüd võistlusest möödas. Olen seedinud seda regatti igat pidi ning pean tunnistama, et emotsioonid on endiselt väga kahetised. Vaikselt võib-olla, et hakkab see 13nda koha õnnestumise faktor üles kaaluma seda Medal Race-st välja jäämist, kuid oi kui keeruline seda kõike seal merel eile kõrvalt jälgida oli!

Üldjoontes on seis nüüd aga selline, et asetsen MK kokkuvõttes hetkel 23ndal kohal, mis pole mu arvates sugugi halb. Kui mu ühe hooaja eesmärgi välja ära tuua juba varakult, milleks oli MK etappidel stabiilsuse saavutamine, siis loodan, et nendele punktidele tuleb lisa ning suudan end selles pingereas ehk ette poolegi veel rabeleda?! Plaanis on ju mõõtu võtta pea kõigil järgnevatel etappidel. Link MK punktiseisule: http://www.sailing.org/worldcup/standings/laser-men-full.php

Muidu on seis selline, et tunnen end kogu selles karussellis nagu kala vees ning ootan juba huviga järgmist regatti. Olen ühe enam ka teiste sõitjate seas oma mees ning mööda paadiplatsi kõndimine on aina mõnusam, sest tunnen end koduselt. Kuuldavasti olevat pärast viimast päeva istunud maha Nick Thompson, Paul Goodison, tema treener ning Alex, kes meiega elas ning temalt olla uuritud, et kuidas see nii saab olla, et ma krüssusid nii veatult sõidan. Päris uudne tunne mu jaoks, et olümpiavõitjad nii uurivad mu kohta.

http://kattack.com/webplayer/?raceGUID=4e067356-193e-4693-89df-37be160f563e&startTime=1

Selliselt lingilt saab tegelikult veel ka jälgida näiteks viimase päeva teist sõitu. Minu GPS küll kahjuks juksis ning mind nimeliselt kirjas pole, kuid vihjeks võin öelda, et juhtisin ülemises märgis ning startisin paremalt poolt. Olen väike täpp, kes soovib, saab uurida!

Puhkan veel homme hoolega, seejärel hakkan aga treenima, et Palmaks oleks esinevad vead ning kõik väiksemadki nõrkused ajalugu ning saaksin enda potensiaali ehk võimsamalt demostreerida. Ootan treeninguid pikisilmi, tulemus andis indu ning soov sealt edasi areneda on kirjeldamatu!

Stina oli ka meil täna supertubli, osales Miami poolmaratonil! Mina sain ka kaasaelaja rollis olla ning vahelduseks on see küll täitsa huvitav kogemus, kuid tunnen end ise mõõtu võttes veidi kodusemalt! :D

Toanaabrid!

Olge mõnusad,

Karla

NIIII Lähedal, AGA, Nii Kaugel!

So Close, Yet So Far!

(nii see täna oli...Goody, olümpiavõitja, ees, mina järel)

Täna oli meil viimane kulla sõitude päev.

Hommik algas mõnusalt, vaatasin aknast, et tuul puhub. Eilsest Hyeresi ilmast polnud kõigi õnneks enam haisugi!

Suundusime aegsasti merele ning panin end sõitudeks valmis. Minu valmidus, tuleb välja, et oli suhteliselt suurepärane, sest esimese sõidu stardis leidsin end meeletult heast positsioonist.

Ülemisse märki jõudsin väga hästi sõidetud krüssu järel teisena. Kahjuks on aga hooaeg minu jaoks nii võrd noor, et osad faktorid, millest ka eelnevalt siin rääkinud olen, pole veel paika loksunud ning kiirus kõigis aspektides pole veel sugugi suurepärane. Sel põhjusel olin alumiseks märgiks, st. pärast bakstaaki ja taganttuult juba viies. Teise krüssuga langesin veel ühe koha ning viimase bakstaagiga veel ühe. Kokku andis see mulle 7nda koha.

Teine sõit algas minule umbes sarnases taktis. Enesekindlus oli laes ning teadsin mida teen, miks teen. Kõik sujus ning üleval märgis olin esimene. Endiselt polnud leidnud end allatuulte kiiruses ning sel korral olin alumiseks märgiks 4. Sel korral aga hoidsin seda positsiooni aga kõikide küünte ja hammastega kinni, vastutasuks sõidust 4 koht. Pärast 8t sõitu hoidsin 10ndat kohta, mis tähendanuks, et saan homsesse medal race-i. Minu suureks kahjuks oli aga kohtunikel kuri plaan veeretada veel üks sõit.

Tegelikult ei olnud mul selle sõidu vastu midagi. Mu eesmärk oli jõuda esimesse kümnesse, kuid ei uskunud end veel seal olevat. Seega teadsin, et vajan üht head sõitu veel. Järjekordse õnnestunud stardi järel, kus nägin, kuidas Nick Thompson mind stardis otsis, sest teadis, et olen täna imelist sõitu teind, suundusime koos temaga paremale, poolele, kust eelnevates sõitudes olin soodsaid võimalusi kohanud. Mina esimene, tema teine või siis vastupidi, väga tihedas võitluses tundus kõik olevat suurepärane. Seda hetkeni mil tuul paremal pool õhtuses Miamis lõplikult vaikis ning vasakult ligi 8m/s pagi tuli. kusagil 40 kraadine pööramine minu õnnetuseks katkestust ei väärinud, märgid pandi sõidu pealt ringi ning võistlus jätkus. Suureks tõrvatilgaks meepotis oli aga muutunud minu ning Thompsoni sõit. Mina olin üleval pikalt viimane, tema eelviimane. Minu rong oli läinud!

Olgu, et tegemist oli väga täkkesse läinud regatiga ning sain sellelt regatilt oma elu esimesed MK-punktid, täpsemalt 8, ning lõpetasin 13nda kohaga, jääb see viimane nii öelda sõit mind veel väga pikaks ajaks kummitama. Elu esimene medal race oli nii lähedal. Tunnen, et see võeti mult vägisi ära. Olin ju veel selles samas viimases sõiduski liidripositsioonil. Ilmselgelt ei olnud veel õige hetk, muud põhjendust ma leida ei oska.

See regatt annab aga mõista, et tulemas on üks väga huvitav ning tegus hooaeg! Loodan, et kõik, kes jälgisid, tundsid veidigi närvikõdi ning loodan, et suutsin enda tegemistega teie musta ning pimedasse talve veidi rõõmu tuua!

Edasi võtan paar päeva vabaks, taastan oma vaimu õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning seejärel hakkan tegelema raskete trennidega, et end algavaks Euroopa hooajaks valmis panna.

Jätkan samas vaimus, siis tõusen taevasse nagu see rakett pildil!

http://www.ussailing.org/Rolex/2011/laser/laser.html

Lucky nr. 13

Aaa.. NB! Nüüd, kus võistlus on läbi, võib ka muudele asjadele keskenduda. Seega, tasub vist ära mainida, et vahepeal juhtus selline asi, et me Stinaga kihlusime. Vot, kus lugu!

Karla

Hyeres

Hei!

Tänane päev oli täielik tavaline päev kui tegemist oleks Hyeresiga Prantsusmaal. Õnneks oleme siiski Miamis, Floridas, kus saadakse aru, et ilma tuuleta võistleda pole võimalik. Või noh, enam-vähem saadakse aru.

Merele läksime täna Kuldlaevastikuga hilisema stardina, mis oli plaanitud 13.30ks. Läksin välja kusagil 11.45 ümber ning omal jõul starti jõudmine oli täiesti välistatud. Tunni ajaga olin jõudnud sadamast napilt kilomeetri kaugusele. Väga masendav!

Sellele järgnes mitu mitu tundi ootamist. Sellele oma korda järgnes natukene veel ootamist. Hoidsin vaimu värskena ning lootsin endamisi kogu selle aja, et saaks äkki sõita, tuleks vaid tuult. Sel juhul saaksin enda tulemuse parandusse mingi panuse anda.

Tuul ka tuli. Suhteliselt. Saime napis 5 knotsises tuules starditud, mis mul ka suhteliselt hästi õnnestus. Otsetõlkes inglise keelsest purjetamiskeelest, siis mängisin vasakut poolt koos Nick Thompsoni ja veel mingi 14 mehega 17st, kes mu ees platseeruvad. See aga väga hästi lõppkokkuvõttes ei lõppenud. Algul tundus küll kõik hea, kuid pärast mõningaid 30 kraadiseid tuule pööramisi olin langenud kümne seest ülemiseks märgiks kuhugi 45ndaks. Edasi oli tegemist suhteliselt nukra loksumisega, sest viimanegi tuuleraas oli otsa saanud. Viimase loksuga suutsin end pool õnnega veel küll 20 sisse tagasi sõita, kuid meie kõigi õnneks see sõit siiski katkestati, sest olgugi, et tegemist oli Lottery Funded sõiduga kui nii võib öelda, siis isegi Inglastel, kellel rahvusloterii sponsor on, ei läinud hästi.

Homme uue hooga, loodetavasti vähe kiirema hooga kui täna. Tuulest jäi meil täna igatahes vajaka! Unistan endamisi ilusast tuulest ning veel väärt 3st sõidust, mida meile teha üritatakse.

Arvan, et Hyeresis oleks selle plekiga 3 sõitu veeretatud,

Karla

Diamonds In The Rough!

Pealkiri kirjeldab päris hästi mu tänast päeva.

Nimelt algas kogu värk kaldal ootamisega, sest tuul oli ebaühtlane, oodata oli mingisugust tuule pööramist ning tugevat pagi. Kogu see eelmainitu ära olnud, saime lõpuks merele siirduda ning hilinemisega ka sõite alustada.

Täna oli ääretult keeruline ilm. Tuul keerutas nii nagu jumal juhatas ning sellest kõigest mingi puzzle kokku panna oli vägagi raskendatud tegevus. Seda maininud, olen ma endaga väga rahul, et suutsin end esimeses sõidus üles märki sõita 9ndaks. Sellega aga kahjuks sõit ei piirdunud. Vaatamata väga targale krüssule suutsin täna end kohati kuidagi kergelt lolli olukorda panna. Oli väga eredaid hetki, kuid tumedamad hetked olid siiani kolmest päevast kõige raskemad eksimused. Taktikalised vead jms on asjad, mida ma enam läbi lasta ei sooviks. Minu kahjuks täna neid aga ülimalt rasketes oludes kogunes ning vastuseks esimesest sõidust langevas joones 19. koht.

Teine sõit suutsin end sarnaselt eelnevatele päevadele koguda ning tehtud vead likvideerida. Sel korral enam ei vääratanud ning finishisse jõudsin 7ndana.

Kokkuvõttes tõusin nende sõitude kohtadega 1 koha võrra, 18ndaks. Homsest sõidame juba ülkitihedas kuldlaevastikus, kus kõik on uus ning tõusmise, kuid ka langemise võimalused on vägagi head. Loodetavasti suudan kogu puzzle lõpuks ka esimeseks sõiduks kokku saada, olgu neid tükke palju tahes.

Tulemused: http://www.ussailing.org/Rolex/2011/laser/laser.html

Tasa ja targu tähtede poole!

Karla

Päev number kaks!

Hei!

Nagu pealkiri reedab, on teine võistluspäev õhtus.

Tänaste tulemuste ja eilse minu jutu sisu ei ühti mitte üks raas. Tean seda ise ka.

See aga tegelikult ei tähenda, et oleksin langenud musta masendusse ja ei saaks enam üldse toimuvast aru.

Fakt, et tegu on hooaja vägagi algusfaasiga, on ju kõigile teada. Minu jalgadele samuti. Purjetamine on aga nii võrd palju spetsiifiline ala, et tihedas konkurentsis nagu seda Laser klass pakub, loeb iga pisem detail ning minu mitteharjunud jalad on üks koht, mille kallal võiksin natukene viriseda.

Minu sõit ja tulemused ei lähe tegelikult eriti hästi kokku. Ise ma vähemalt arvan nii. Olukord rajal oli aga minu jaoks suhteliselt uudne. Tavaliselt olen pigem kiire, mõtlen seda tugevas tuules ning vastu tuult seilates, täna seevastu olin enda kohta suhteliselt aeglane ning teadsin, et pean selle mõistusega korvama. Seda ma ka suhteliselt edukalt tegin. Teises sõidus vähemalt.

Esimeses sõidus läksin liialt riski peale välja ning lõikasin kõrgeid kohti taga ajades näppu. Sattusin valel ajal valesse kohta ning sealt ma enam oma nutikusega välja ei rabelenud, vastutasuks 25. koht.

Teine sõit olin veidi konservatiivsem, üritasin hoida positsiooni, mis lubaks mul võidelda selgelt hea koha eest, kuid ei nõuaks mõttetut riski, et kas käsi kullas või teate küll mis mullas. See taktika oli ootuspäraselt hea ning leidsin end pärast esimest ringi taas viiendalt kohalt. Minu õnnetuseks oli tuul nii palju stabiliseerunud, et mingeid selgelt eristatavaid erinevusi tuule tugevuses ning suunas ei täheldanud, võitis kiirus. Minul tuli sellest aga selgelt puudu ning pidin, nii kahju kui see ka pole, loovutama 4 kohta, finisheerides 9ndana.

Kokku leian end 19ndalt positsioonilt. Tuleb tööd teha, mis muud. Ega polegi asi nii hull, eks need jalad harju ka üha enam ning probleemi ju tegelikult polegi, lihtsalt aega võtab, nagu minuga ikka! Loodan, et suudan teile seal kodus närvikõdi pakkuda ning ootate sõitude tulemusi pikisilmi.

Annan endast homme jälle parima, nii nagu alati, seniks tsau, lasen end veidi mudida, venitan ning langen unne!

Karla

Hei!!

Paar päeva pole nüüd kirjutanud. Olid vabad päevad ja seadsin end võistlusteks valmis. Seega polnud erilist midagi nagu kirjutada, tegelesin iseendaga ja ei hakanud teid millegagi vaevama.

Eile oli peale mõõtmise ja kõige muu veel ka minu ema sünnipäev, mida ühes imeilusa vaatega restoranis tähistamas käisime. See üleval asuv pilt ongi sealt tehtud. Oli mõnus õhtu ja hea enne võistlust aeg maha võtta.

Võistluse juurde tulles, läks nii nagu minema pidi. Ilmselgelt. Esimene sõit olin 11, teine sõit 4. Kokku leian end praegu 13ndalt kohalt. Üldiselt olen tegelikult suhteliselt rahulolematu, sest esimeses sõidus suutsin põhimõtteliselt kolmanda koha maha mängida. Samas ei ole ma endaga ka liiga karm, sest tegu oli aasta esimese sõiduga ning viga oli suhteliselt kiiresti kõrvaldatav.

Homme läheb edasi. Loodan, et suudan vigu vähendada ja kõik läheb plaani järgi.

Karla

Juuro

Pildil näete, et meie oleme põhimõtteliselt ainukesed, kes nii nõrga ilmaga end aegsasti välja ajanud on.

Tegelikult päris nii lilleline see elu meil siiski polnud. Ootasime algatuseks tuult ikka mingi 45min, kuid seejärel võtsime end kokku ning seadsime suuna merele. Pean tunnistama, et saime jumala suurepärase treeninguga maha olgugi, et ma väga optimistlikult häälestatud polnud, kaldalt vaadatuna. Ilm oli selline iseenesest selline, et Mehu ei pea enam võistluste ajal päästevesti selga panema. Seda sellel põhjusel, et täna kandis ta ainult seda ning päiksekreemi ta loomulikult ei kasutanud. See aga tähendas kokkuvõttes seda, et nüüd on tal kogu aeg päästevest seljas, väga korralik!

Kaldale tulles vahetasin paar sõna oma USA konkurendi Clay Johnsoniga, kes küsis, et ta olevat kuulnud, et meil on nüüd euro. Et kuidas mulle see ka meeldib? Mina omakorda mõtlesin, et mis minust, kas teie olete sellega seal üldsegi ära harjunud? Mina ei jõudnud sellega kuhugi harjuda ning hakkan sellega tegelema siis kui koju tulen. Päris naljakas igatahes, et isegi siin selliste asjadega kursis ollakse, poleks nagu uskunud.

Meretreeningute koha pealt oli see enne võistlust põhimõtteliselt viimane. Täna sain veel kord kinnitust, et olen õigel teel ja kõik märgid näitavad sinna suunas, et olen võimeline päris tublideks tegudeks. Asi on selles, kuidas see kogu energia, mis mu seest kiirgab ka kuidagi ära maandada ning heasse sõitu investeerida. Tundsin ka paari psühholoogilist ebameeldivust merel, millega saan vabadel päevadel treeningpäeviku taga tegeleda ja probleemid, või tegelikult polegi asi probleemis, pigem meelestatuses, kõrvaldada.

Tundsin kuidagi, et ma olen küll väga kiire ning manöövrid on juba suhteliselt heal järjel, kuid polnud kuidagi enda kohta piisavalt terav ja agressiivne. Headeks startideks MK-tasemel pean seda kindlasti võistluse ajaks muutma ning oma õige mina jällegi üles leidma.

Homme on siis nagu juba ütlesin, vaba päev, mis tähendab, et teen füüsilist ning seejärel vaatan, mida endaga peale hakkan.

Nautige lumehunnikuid,

Karla

I'm In Miami Bxxxx!

Hei!

Täna kohe oli selline tunne nagu pealkiri reedab.

Käisime kogu rahvaga, Mehu välja arvata, Miami Beachil ja Lincoln Roadil, kus ka imehalba, paremad sõnad pole siin kohal kõlblikud, Ceasarit sõime. Üldiselt oli väga hea vaheldus tavalisele õhtule, kus mitte kui miskit peale trenni üldse teha ei jõua. Täna sai aga asjadega kuidagi kiiremini valmis. See ei tähenda, et ma midagi oleksin üle jala teinud või lühemalt.

Mis merel käimisesse ja trenni tegemisse puutub, siis elu on meil siin väga ilus. Täna tegime ilusti 3h meretrenni, mis olid nii nagu Kreisiraadios kunagi öeldi: "Väga produktiivsed." Mehu ja inglase Alexiga koos nühkides läheb tegevus järjest kindlamaks ning liigutused hakkavad muutuma taas automaatseks, nii nagu nad olema peaksid.

Homme teeme viimase treeningu enne võistlusele vastu minekut, pärast mida hakkame rahulikult häälestama, võtame korra aja maha, seame end õigesse konditsiooni ning teeme seda, milleks siia tulnud.

Olge kallid,

Karla

Another day at the office!

Kindlus on purjetamises üks väga väga suure osakaaluga faktor ning lubanud veidi sisukamat postitust räägiks ma teile sellest. Võib-olla küll mitte kõige otsesemas mõttes, kuid siiski.

Nimelt, räägin teile vahelduseks ka oma treeningutest, mis muide väga hästi ning plaanipäraselt kulgevad. Merel olles tunnetan päris suurt erinevust eelmise hooaja sama aja ning praeguse hetke vahel. Aspektid, mis kinnistusid eelmisel hooajal alles laagri käigus, pärast MK-etappi, on praeguseks mul juba suhteliselt hästi kontrolli all ning asja veel paar päeva lihvides suudan viia progressi nii kaugele, et paari-3 kuulist eemal olekut ei olegi märgata.

Seda muu seas väidavad juba praegu kõik, kellega ma merel treeninud olen. See tähendab aga päris kirjut seltskonda, sest võistluste eelsel Miami lahel on paati rohkem kui näputäis ning kõik otsivad rada, millel harjutada. Väidavad kuuldes, et olen eemal olnud, et ei ole aru saada või, et ei ole võimalik. Igate pidi, minu jaoks suhteliselt kiiduväärt sõnad. Fakt, et poisse, kellega koos harjuda jagub, on väga kaheti võetav. Iseenesest on see ülimalt tore, et on, kellega end võrrelda. Teisalt pole minu ettevalmistusperioodis praegu see hetk, et end teistega mõõtma peaksin. Olgu see siis vorm, juuste pikkus või mõni kolmas asi. Peaksin keskenduma ette kirjutatud asjadele ning end arendama.

Samas, nagu esimeses lõigus räägitud, on need faktorid juba üsnagi heal tasemel ning usun, et MK-etapi hea, keskmise või halva tulemuse puhul manöövrite aegluse ja muu taolise taha pugeda ei saa. Seega on kokkuvõtteks usutavasti väga hea, et suudan end jagada poistega mõõduvõtu ning iseseisva arendustöö vahel. Hoiab mu motiveerituna iga minut, mis ma merel veedan. Hoiab asja tasakaalus ega muuda tööd liialt rutiinseks, olgugi, et seda sõna veel merd mainides kasutada ei tahaks, nii mõned kuud või nii.

Üldisemast aspektist vaadatuna on aga nii, et meie soojaks sõidu periood hakkab tasa ja targu otsakorrale saama ning kätte hakkab jõudma aeg, mil iga roju vastutab oma heaolu eest ise ning seab end võistluseks täpselt nii valmis nagu tema seda heaks arvab. Uskuge mind, võistlusootus on vähemalt minul juba väga suur! Viimasest rahvusvahelisest regatist on juba 4 kuud! Õudne! Varsti aga see kõik muutub ning 2011 hooaeg võib täies mahus alata.

Mis muud kui homseni,

Karla

Proff

Hei!

Räägin ausalt ära. Kodus olin mõelnud, et see aasta vaatan siin olles kindlasti rohkem ringi kui eelneval aasta. Nüüd on aga nii, et ma ei mõista eriti isegi seda, kuidas me eelmisel aastal nii paljudesse kohtadesse jõudsime.

Probleemiks on jätkuvalt see, mis kõikidel töökatel ja asjalikel inimestel. Miks päevas pole 28-30 tundi? Siis jõuaks igasugu asju.

Tänane päev koosnes aga järjekordselt ainuüksi treenimisest ning kõigest sellega kaasnevast. Trenn, söök, briifing, kerge uinak ja meditatsioon, trenn, lõdvestav jaccuzi, söök, venitus ja nüüd blogi. Ärge saage valesti aru, selline mu elu ongi ning mulle see meeldib. Asi on lihtsalt selles, et siin on ju igasugu asju, mida veel teha. Seega on kogu see aeg süümekad, et kuhugi ei jõua minna.

Minu lohutuseks oli täna esimene päev, mil ma endale Ben & Jerry'se Maasika juustukoogi keelt alla viivat jäätist lubasin. Ilmaga oli meil ka täna kehvasti, terve päeva kallas vihma, kuid kuidagi imelikku viisi pidi oli isegi see mõnus. Parem oli merel rabeleda, polnud nii palav!

Homme on loodetavasti rohkemast rääkida kui mu jäätise söömisest,

Karla

Hei!

Ma ei kavatse mitte vastutada täna jutu sujuvuse eest!

Selleks on mitu põhjust. Tegelt on see üks ja see sama põhjus, aga erineva nurga alt vaadatuna.

Tavaline päev, kuid väsitav.

Igatahes, meil oli täna esimene täispikk tööpäev nii öelda. See tähendas seda, et kell 10 leidsin end juba merelt, purjetamast. Oli mõnus ning tundsin end juba veidi enam nagu kala vees. Trenn lõppes meile küll kahjuks mõned kümned minutid enneaegselt, sest Reinu kaatri mootor lakkas töötamast ning pidime aitama tal kaldale saada. Õnneks leidub Miami lahel nii mõnigi kaater ning üks abivalmis paar oli nõus ka pukseerima.

Edasi kiire söök ning seejärel füüsilist tegema. Tegime Mehuga ratast ning oli samuti väga mõnus. Soe oli täna. Väga soe! Mul võiks middle-name olla Rant, sest mul on neid väga palju. Kui jutt juba nimede peale läks, siis minu õetütre nimi on Meja. Et te teaks.

Selle pommiga on aeg lõpetada, lähen vaatan natukene korvpalli, venitan ning vajun unne, et homme jälle endast kõik anda!

Karla

Puhkepäev

Hei!

Täna ei olnud just väga sisukas päev.

Hommik koosnes paadi kallal nokitsemisest ja paadipoes käimisest.

Edasi liikusin Ene ja Antsuga golfi mängima, mis võttis suhteliselt terve päeva. Mõnus oli, täna oli juba ligi 24 vms kraadi, seega oli ülim. Tundsid, kuidas soe tuul puhub vastu keha. Golfi mängides oli paar uut asja ka mu jaoks. Nimelt ostsin endale golfi jalanõud, millega oli veidi kindlam maa peal seista. Samuti on siin maal nii, et selles klubis jalutada ei võinud. Pidi võtma golfiauto ning sellega mööda rada sõitma. See aga tähendas seda, et mina, kes viitsib selle autoga ka ronida veidi raja kõrvale, leiab umbes 1000 palli, keset platsi, sest kohad, kuhu autoga meetri kaugusele ligi ei saa, sinna ei viitsita ju jala palli järgi minna ka. Väga huvitav.

Õhtul käisime oma huudis veel jalutamas, väga mõnus oli. Päev oli kiire, homme aga tuleb ilmselt veel kiirem, sest hakkame oma ettevalmistusega pihta, laager hakkab ilmet võtma!

Mõnuuuuuus!

Karla

Bones!

Tänase päeva teema!

Hei!

Täna kui ma õhtul koju tulles peeglisse vaatasin, siis tuli meelde küll... Ahjaa, see on ju see maa, kus tuleb sunblocki kasutada!

Kuna täna oli alles teine päev, kuid mul on sellest igapäevasest otsast lõpuni kirjeldusest juba praegu siiber, siis räägin lihtsalt täna, mis toimus ja mis väärib rääkimist.

Põhimõtteliselt on nii, et täna saime purjetada! Rohkem nagu ei olegi võimalik ühelt jaanuarikuu päevalt tahta! Nimelt, pakkisime lahti konteineri, mis loomulikult mõnusa hilinemisega Miami Rowing Clubi jõudis. Kõik asjad olid õnneks korras, konteiner oli terve, asjad seal sees samuti. Seejärel sõitsimegi mõnusas kuni 8m/s taganttuules US Sailing Centre-sse. Mõnus oli!

Samuti käisime täna ka juba ratast uhamas. Olgugi, et endiselt on sisseelamise, aklimatiseerumise päev, siis oleme alustanud suhteliselt sportlikult juba.

Rohkem me täna teha ei jõudnud, tundeid oli aga sellegipoolest igat sorti. USA on ikka minu maa. Midagi pole teha. Ärge saage valesti aru. Ma pole siin selleks, et lihtsalt elu nautida. Rahvast sosistamas on kuulda ikka, et mida te seal kaugel kallis Miamis käite, miks te hispaanias ei treeni? Minu ainuke tekkiv küsimus on, et aga miks Hispaanlased siis siin on? Aga, tagasi selle lõigu pointi juurde: Kuna elame sel aastal täitsa melu keskel, siis on rõdule minnes konstantne mõnus USA toidu lõhn. Nii hea! Samuti on iga õhtu telekas NBA. Nii mõnus! Olgu, et ma seda eriti vaadata ei jõua ning isegi kui jõuan, siis väga süveneda ei viitsi, siis muusika mu kõrvadele on see sellegi poolest.

Mõningaid fun-fakte veel: vesi on meil 21 kraadi. Viskasin täna kaua oodatult telefoniga lutsu. Leidsin nimelt Rowing Clubist maast Blackberry, mis kahjuks aga ei töödanud. Kasutasin juhust!

Homme olen võib-olla jutukam, sest ei vaju äkki silm kinni!

Karla

1 Down, 39!!! To Go!

Kõik koos hommikusöögil!

Hei!!

Nagu pealkiri ütleb, oleme ühe päevaga täies mahus maha saanud. Pikk on ta küll olnud, kuid kiiresti on lennanud sellegipoolest.

Päev algas autorendi klaarimisega. Kuna sellega oli eile probleeme ning meile ei istu mõttetud ajurakkude raiskamised, siis viisime selle täna üldse tagasi, nõudsime refundi ning selle ka saime. Võtsime auto nüüd samast kohast, kust eelmisel aastal. Maksime kokkuvõttes vähem (rohkem ikka kui kodusolime plaaninud), kuid saime sellegipoolest üldse nii, et selle asemel, et peamiseks sõitjaks oleksmääratud meie ainuke 25+ meeskonna liige, Rein ning lisasõitjana Lauri, saime hoopis nii, et põhisõitja mina ning lisa Lauri. Super!

Edasi seadsimeend sisse.Sõime kooris hommikust tänava peal, tegime veidi shopingut, näitasime uutele (Alex) mida süüa (Cheesecake factory juustukook), käisime toidukas ning jõudsime otsapidi koju tagasi. Õhtuks!

Sportlase toidukapi tavaline sisu, mõni pakk Cereali!

Sportlase riiul otse õpikust!

Sellega meie päev ei lõppenud. Tegime Anne ja Alexiga kerge sörgi, et lihased mingisuguses konditsiooniski hoida. Mõnus oli. Õhtune temperatuur oli küll juba jaheda võitu, päeval oli lõpuks päris soe, lühikesed püksid ja t-särk. Hommik seevastu algas väga nukra 7 kraadiga.

Selline see talv siin Miamis on.Ülehomseks lubab kuni +26.

Pärast jooksu ristisime poistega oma jacuzi ära. Vee olime päevaga nii kuumaks kütnud, et pärast oli keha üleni punane, õhetas. Aga mõnus oli! Tunnen siiani, kuidas lihased surisevad ning peale venitust on need tõenäoliselt juba päris spordi tegija moodi.

Kuna ostsime kõik 15$-ga sama telefoni ja kaardi, siis on vaja kuidagi neid eristada. Selline on minu oma!?

Üldiselt on tuju laes, oleme tagasi Mekas!

Homme jälle,

Karla

Baby, I'm Home!

No lõpuks ometi.

Pealkirjas seisev olid mu esimesed sõnad väljudes Miami lennukist. Olgugi, et õhtu poleks kulgenud probleemideta, on süda rahul, olen kohal, olen siin, kus ma olema pean!

Lennud läksid iseenesest valutult. NY-s oli küll terve tavaar lende canceldatud, kuid imekombel meie oma seisis ainsana ekraanil lööksõnadega "On time"! Väga meeldiv.

Kell on meil juba vaikselt siin hilise võitu. Lauri ja Rein pole veel autot rentimast koju jõudnud, kuid juba kuulsin, et neil on probleeme. Nimelt, olime Eestist ette ära maksnud auto 40-ks päevaks, kuid olevat väidetud, et enamaks kui 28ks nad üldse autot ei rendi ja ei tea, kuidas selline asi üldse võimalik peaks olema. Go figure!

Kodu on meil suhteliselt mõnus. Tegelikult, tõele aru andes, väga mõnus. Asi on lihtsalt selles, et eelmise aasta Cocostyle-iga sai juba ära harjutud ning kuninglikku puhtust ja ilu nõuda ühelt laagrilt ongi liiga palju. Lugesin Meriti kommentaarigi ja mõtlesin endamisi... Naudi....Naudingi, olgugi, et seda siia tegema põhimõtteliselt ei tulnud. USA on minu jaoks USA ja sinna ei saa mitte kui midagi parata. Naudin igal juhul. Hotell on küll väga mõnus ja meil on suhteliselt suur korter, probleem on aga selles, et meid on endiselt terve trobikond ja inimeste tubadesse mahutamisega tuleb mõttetööd teha. Samas ei tasu väga endast välja neid mõtteid ragistades minna, sest on, millega end rahustada... Meil on katusel ISIKLIK Jacuzi, või kuidas iganes sa seda ka ei kirjeldaks.

Homme räägin pikemalt ja mõnusamalt,

Karla

Let The Party Begin!

Hei!

It's Time!

Oleme nüüd lennujaamas, valmis boardima lennukile, et alustada oma turneed mekasse, Miamisse!

Kõik on hästi, Check-in läks suurepäraselt, ilma mingite probleemideta. Nüüd lendame Stockholmi, sealt New Yorki ning lõpuks, koju, Miamisse.

Stockholmis kohtume mu Soome treeningpartneri, Mehuga, kellega sealt edasi koos reisime.

Miami lennujaamas ootab meid ka minu Inglise sõber, Alex, kellega siis ka lõpuks koos hotelli lähme.

Samuti reisivad Miami suunas täna ka minu abipersonal: minu ema ja Ants, kes tulevad Miamisse aega maha võtma, puhkama, golfi mängima ja niisama mõnulema.

Viimased tervitused külmast Eestist,

Karla

Sneak Peek to 2011!

Tere jälle!

Kätte on jõudnud see aeg, et tuleks tutvustada teile oma 2011 plaane. Põhjus selleks on ülimalt lihtne, vähem kui nädala pärast võib mind leida juba Miamist, USA-st, kus ka hooaja ametlikult paadi vette lastes avan.

Tuleb ära märkida, et eelseisev hooaeg on minu jaoks tõenäoliselt siiani kõige enam pingeline. Nimelt, tegu on väga pika hooajaga, mis kulmineerub 2011 MM-iga alles detsembris. Seega, tavaliselt jaanuaris algava ning septembriga lõppeva hooaja asemel on tegu sel aastal kolm kuud pikenenud pingutusega, et olla MM-il tippvormis.

Samuti on tugeva hüppe teinud võistluste arv. Erinevalt eelmisest aastast võib mind ka Euroopas toimuvatel MK-etappidel veidi rohkem märgata. Kaasa plaanin teha suhteliselt suure osa tuurist, välja jätan vaid Kieli nädala, sest sel ajal valmistun juba spetsiaalselt Juuli alul toimuvateks Euroopa meistrivõistlusteks.

Kõige õnnestumisel ning plaani järgi kulgemisel võib vast kõige huvitavamateks võistlusteks minu suvisel perioodil pidada kahtlemata peale EM-i ka veel kahte väga erilist regatti. Esimeseksneist on eel-olümpia ning teiseks kohe järgi suveuniversiaad, mis leiab aset Shenshengis,Hiinas. Nii palju kui ma olen aru saanud on tegu mitme linna kokku kasvamisega, seega on Shensheng Hong Kongiga sama nagu New Jersey NY Cityga.

Kahtlemata julgen väita, et 2010 aasta areng ning tugev töö on end ka ära tasunud, vaata või MMi sõitude esimest või kolmandat kohta ning selle enesekindluse ning pagasiga 2011-le vastu minnes julgen väita, et tuleb üks hea aasta! Kogu minu programm on võtnud küllalt professionaalsema hoiaku, olen kaasanud palju tarkasid inimesi, kes mind igati nagu nad oskavad aitavad, ning samuti on tugevat arendustööd tehtud materiaalse osaga. Sellele tuginedes võib väita, et tegemist on olulise sammuga edasi ning lugedes oma sissekandeid ja ettevalmistust näiteks aastast 2007-2008, olen oma tegevust suhteliselt kategooriliselt muutnud ning ka edasi minek võiks omandada veidi teistsuguse kiiruse. Kahtlemata teeb isikliku treenerikaatri olemasolu elu tunduvalt pingevabamaks, samuti on lugu transpordivahendiga, mida enam igalt poolt kokku laenutama ei pea.

Kogu selline tegevus ei oleks kindlasti võimalik ilma kõikide mu abistajate, sponsorite, muu tugimeeskonna ja toetajateta. Siin kohal pean ülivajalikuks neid kõiki ka tänada. Loomulikult soovin teha sügava kummarduse oma perele, kes mind aegade algusest kogu südame ja muidugi ka kulutustega toetanud on. Olen ülitänulik oma pika ning jätkuva abi eest AS Matekile, kes pani minus potensiaali nähes õla alla juba 2006 aastal, mil alles esimest aastat Laser Standard olümpiaklassis purjetasin. Kindlasti väärivad sama tunnustust minu teised suurtoetajad AS Baltic Computer Systems, AS Lasita ja AS Investar, ilma kelleta minu püüdlemine unistuste poole oleks võimatu või ääretult raskendatud. Kindlasti ei unusta ma Eesti Jahtklubide liitu, kelle käsi on minu arengu pideval tõusul alati mängus olnud ning samuti ka EOK, Viimsi Vald ja Kultuurkapital. Minu töö professionaalsuse on võimaldanud Zelluloosi spordiklubi, kes samuti juba kolmandat aastat mul lahkelt seal treenida aitab. Siin kohal pean tegema ka kerget reklaami: Zelluloos on väga hea asukohaga suur saal, kus kõik vajalik olemas! Samas on seal ääretult vähe rahvast ning seetõttu ka väga mugav ja hõlbus treenida. Olete kõik oodatud, eriti oodatud olete treenima koos minuga! Julgelt ühendust võtta ning muudame trenni huvitavamaks üksteist tagant utsitades! See on üleskutse! Samuti saavad minu suure tänu osaliseks minu teami tegevusse nüüd hiljuti panuse andnud Garmin GPS, kes minu treeningute analüüsi kella providimisega kõvasti aitab ning Rudy Project Sunglasses, kes vastutavad kaudselt selle eest, et mu silmanägemine trenni tehes säiliks ning, et ma suurepäraste polariseeritud prillide abil hõlpsamini tuult spotiksin! Erilise tänu on ka ära teeninud Honda Catwees, kes meid suuresti kaatri mootoritega aitab! Sügav kummardus teile kõigile ning ilma teieta poleks see kõik võimalik!

Lisan siia ka siis minu suhteliselt täpse võistluskalendri, sest ilma selleta poleks sel postitusel erilist mõtet.

23-29 Jan Miami MK, USA

2-9 Apr Mallorca MK, ESP

22-29 Apr HyeresMK, FRA

7-8 May Pärnu (Melges 24), EST

21-22 May Tallinn (Melges 24), EST

24-29 May Holland MK, NED

5-11 Jun Inglismaa MK, GBR

17-19 Jun KJK MV (Eesti karussell), EST

1-8 Jul EM Helsingi, FIN

1-12 Aug Eel-OM, Inglismaa, GBR

13-26 Aug Universiaad, Shensheng, CHN

26-28 Aug Espoo, (Melges 24), FIN

10-11 Sept Tallinn, (Melges 24), EST

17. Sept Tallinn (Melges 24), EST

23-25 Sept Tallinn Week (Eesti karussell), EST

3-18 Dec MM, Perth, AUS

Nagu te näite, siis kalender on päris mahukas ja kohati ka väga kiire. Samuti saavad teadjamad aru, et kalendris on üks päris suur ohhooo. Nimelt on ohhoo see, et sel aastal sõidan oma kogemuste pagasi mitmekülgsemaks muutmiseks ka Melges 24 klassi, mis on siis 5-mehe jaht, osade juttude kohaselt purjetamise F1. Mina isiklikult küll nii ei arva, kuid suur pluss on ta kindlasti. Selles klassis teevad MM-idel ja teistel suurtel võistlustel kaasa ka America's Cup professionaalsed purjetajad, kellele konkurentsi pakkuma suurtele regattidele ma sel aastal kindlasti veel ei tiku.

Samuti on minust ilmunud raamat! Jah, tegelt ka. Nimelt, sel ajal kui mina olin riiki teenimas võttis mu tubli elukaaslane Stina kokku kõik mu blogid, illustreeris, ning köitis kogu krempli kokkuüheks suureks, paksuks raamatuks. Seda on võimalik ka minuga kontakti võttes endale tellida! Andke endast vaid märku, kas siin, Facebookis või meili teel ning saame asja arutada.

Seniks teile ilusat suusaliugu ning kohtumiseni juba 6 päeva pärast, teiselt mandrilt, soojast Miamist, päikese alt!

Teie,

Karla

Garmin

Hei!

Esiteks, HEAD UUT AASTAT teile kõigile!

Loodan, et kõik teie soovid täituvad sellel tegude rohkel 2011 aastal. Minul isiklikult seisab ees väga pikk hooaeg, mis kulmineerub MM-iga, kus on võimalik täita OM-i normi. Otse loomulikult on see ka mu eesmärgiks ja suurimaks sihiks. Hea enesetunde sellele vastu minekuks võiks anda näiteks kahe eelneva aasta MM-id, kus olin vastavalt 20s ja 17s riik, mis tähendab, et OM-i normi sisse mahtuva 36 riigi sisse tulek peaks õnnestumise korral olema vägagi reaalne.

Teiseks on nüüd nii, et minul on Miami laagrini jäänud napid 8 päeva. Pean tõdema, et põlen juba tuhinast. Tahaks nüüd kohe minna! Usun, et selleks laagriks ei ole muud sõna kui EPIC! Just nii suur oli eelneval aastal selle kurikuulsa sooja maa laagri kasutegur ning usun, et tänavu, veidi arenenumana ning võib-olla, et veidi küpsemana suudan endast seal veelgi enam anda ning kasutegurit ka selle pealt enam maksimaliseerida. Et teha teile kerge sissejuhatus sellest, mis meid seal ees ootab, siis:

Meil on sel aastal New and Improved seltskond. Lisaks eelmise aasta olijatele Annele, Laurile, minule ja Mehule on meil pundis sel aastal ka minu hea inglise sõber, valitsev juunioride MM-i pronks, Alex. Mitte ei usu, vaid olen enam kui veendunud, et sellest on mulle super kasu ning meil saab seal ülimalt töökas, kuid samas mõnus olema! Muutusena võib veel välja tuua selle, et esmakordselt minu 3 aasta Miami laagri kogemuse juures oleme vahetanud öömaja. Seda vaid sellisel halval põhjusel, et kuninglikku Cocostyle apartmentsi meid enam ei suudetud ära mahutada. See tähendab, et oleme liikunud umbes täpselt 50m edasi klubi poole, mis tähendab, et kõik on veel lähemal ning nüüd on juba sõna otseses mõttes maja all restorane jalaga segada! Ei hakka sellest kõigest siin enam pikemalt patrama, teen pilte ja panen teil igal juhul ila tilkuma kui sinna jõuan!

Nüüd aga selle juurde, miks üldse siia uut postitust kribama tulin: Minu suureks õnneks on mul au esitleda üht uut järjekordset õla alla panijat. Nagu pealkirjast juba aru võite saada, on selleks Garmin GPS firma, kes oli nii lahke ja andis mulle kasutada supertõhusa GPS-iga spordikella, mis tähendab, et minu treeningjärgne analüüs nii merel kui maal saab veel tõhusamaks ning võib-olla, et ka huvitavamaks. Võib juhtuda, et kunagi tulevikus saan nt. Miamist või kust iganes maailma otsast teile teha mõne screenshoti sellest, kuidas ma purjetanud olen, sest selle kella abil on võimalik kogu oma läbitud maržruut üle kanda google mapsi ning ma arvan, et see võib olla päris huvitav vaatepilt! Minu poolt igal juhul sügav kummardus Garminile, sest Polari vahetus just selle kella vastu on mul mõtteis liikunud juba pikalt, kuid asi pole minu konservatiivsuse juures kunagi nii kaugele arenenud.

Nautige seda talve, mis meil on ning vaadake, et te endale liiga ei tee, st. et suusatage mõistlikult ja tehke seda rahulikel pulsisagedustel! Mida rohkem ma tööinimestega räägin, kes seda oma lõbuks teevad, seda rohkem jõuab mulle kohale, et need sagedused, mil üldise rahva süda Veerpalut imiteerides töötab, on päris katastroofiliselt kõrged! Samuti, kasutage MP3 mängijaid ja kuulake treeningu ajal muusikat. See aitab treeningu palju lõbusamalt läbi viia ning võib-olla, et ka kogu protsessi veel enam nautida. Kui siin juba tippide jagamiseks läks, siis annan tegelikult ühe, vaata, et kõige tähtsama veel: joo umbes iga 15-20 minuti tagant ning sul ei teki erilist väsimust treeningu vältel. Minu garantii! JA ÄRA UNUSTA JOOKI AUTOSSE/KOJU!

Olge ikka mõnusad ja sportlikud ning lugege mu tegemistest ikka ja jälle!

Karla