Pealkirjas seisev olid mu esimesed sõnad väljudes Miami lennukist. Olgugi, et õhtu poleks kulgenud probleemideta, on süda rahul, olen kohal, olen siin, kus ma olema pean!
Lennud läksid iseenesest valutult. NY-s oli küll terve tavaar lende canceldatud, kuid imekombel meie oma seisis ainsana ekraanil lööksõnadega "On time"! Väga meeldiv.
Kell on meil juba vaikselt siin hilise võitu. Lauri ja Rein pole veel autot rentimast koju jõudnud, kuid juba kuulsin, et neil on probleeme. Nimelt, olime Eestist ette ära maksnud auto 40-ks päevaks, kuid olevat väidetud, et enamaks kui 28ks nad üldse autot ei rendi ja ei tea, kuidas selline asi üldse võimalik peaks olema. Go figure!
Kodu on meil suhteliselt mõnus. Tegelikult, tõele aru andes, väga mõnus. Asi on lihtsalt selles, et eelmise aasta Cocostyle-iga sai juba ära harjutud ning kuninglikku puhtust ja ilu nõuda ühelt laagrilt ongi liiga palju. Lugesin Meriti kommentaarigi ja mõtlesin endamisi... Naudi....Naudingi, olgugi, et seda siia tegema põhimõtteliselt ei tulnud. USA on minu jaoks USA ja sinna ei saa mitte kui midagi parata. Naudin igal juhul. Hotell on küll väga mõnus ja meil on suhteliselt suur korter, probleem on aga selles, et meid on endiselt terve trobikond ja inimeste tubadesse mahutamisega tuleb mõttetööd teha. Samas ei tasu väga endast välja neid mõtteid ragistades minna, sest on, millega end rahustada... Meil on katusel ISIKLIK Jacuzi, või kuidas iganes sa seda ka ei kirjeldaks.
Homme räägin pikemalt ja mõnusamalt,
Karla
No comments:
Post a Comment