Räägin ausalt ära. Kodus olin mõelnud, et see aasta vaatan siin olles kindlasti rohkem ringi kui eelneval aasta. Nüüd on aga nii, et ma ei mõista eriti isegi seda, kuidas me eelmisel aastal nii paljudesse kohtadesse jõudsime.
Probleemiks on jätkuvalt see, mis kõikidel töökatel ja asjalikel inimestel. Miks päevas pole 28-30 tundi? Siis jõuaks igasugu asju.
Tänane päev koosnes aga järjekordselt ainuüksi treenimisest ning kõigest sellega kaasnevast. Trenn, söök, briifing, kerge uinak ja meditatsioon, trenn, lõdvestav jaccuzi, söök, venitus ja nüüd blogi. Ärge saage valesti aru, selline mu elu ongi ning mulle see meeldib. Asi on lihtsalt selles, et siin on ju igasugu asju, mida veel teha. Seega on kogu see aeg süümekad, et kuhugi ei jõua minna.
Minu lohutuseks oli täna esimene päev, mil ma endale Ben & Jerry'se Maasika juustukoogi keelt alla viivat jäätist lubasin. Ilmaga oli meil ka täna kehvasti, terve päeva kallas vihma, kuid kuidagi imelikku viisi pidi oli isegi see mõnus. Parem oli merel rabeleda, polnud nii palav!
Homme on loodetavasti rohkemast rääkida kui mu jäätise söömisest,
Karla
No comments:
Post a Comment