Kuju

TAHAKS!

Hei!

Kõik võtab vaikselt, kuid kindlalt oma kuju.

Tänaseks on mul tehtud kõik eksamid ning kätte saada veel ainult load, et juhtida juba ükskõik kui rasket treilerit. See oli vajalik lüke vaid ühel põhjusel: Uue kaatri vedamine mööda ilma oleks nendeta olnud kui mitte võimatu, siis vähemalt väga komplikeeritud. Sellega sain maha!

Teiseks on lõpuks, aega läks, kuid asja sai, jõudnud Tallinna ka minu tuttuus VSR 5,4. See tähendab, et mul, õigemini abiväel, minul isiklikult on sellel alal suhteliselt vähe kogemust ning oskust, on piisavalt aega, et seada kõik valmis ning Mallorcal saab Rein mind sellega ka juba teenendada.

Jõudsingi jutuga sinna, kus ma mõtetes juba ammu tegelikult olen. Mallorca.

Kodu on küll kullakallis koht, kuid mul kipub siin olemine väga kiiresti bloki ette viskama. Teadvustan küll endale, et see on ainus "Down-time" sel aastal, sest Palma regatt ning kõik, mis sealt edasi ees ootab, saab olema väga kiire, kuid tahaks juba, et see aeg kätte jõuaks. Purjetamisvajadus on nii rahuldamata, et ei oska midagi selle kohta tarka öelda!

Kodus olekust rääkides pole ma samuti tegelikult mitte loorberidel puhanud vaid end ikka ees ootavaks pikaks hooajaks valmis seadnud. Piltlikult öeldes olen kirjutanud alla oma keha ja meele vahel uue koostöö lepingu, mitte probleemideta, kuid siiski. Nii nagu mu lähikondlased ütlevad, et hakkangi lõpuks tipp-sportlaseks saama, sest kõik kohad lõputult valutavad. Nendele nüanssidele vaatamata olen leidnud erinevaid viise, vahest alternatiivsemaid kui minu puhul tavaks, et end vormis hoida, arendada ja ette valmistada. Olen enda keha töökorras hoidmisega vaeva näinud ja praegu tundub kõik olevat tip-top-

Täna tegin algust ka hädavajaliku hooaja eelse kallutuspingi nühkimisega. Pean tunnistama, et tabasin hetke kui härjasilma! Usun, et varem alustanuna oleksin jalgu ehk tulutult pingestanud, kuid hiljem oleks olnud liialt hilja. Esimesed pukis veedetud 30min olid väga piinarikkad, kuid samas kasulikud. Jalad venisid juba esimese korra kohta suhteliselt mõõdukalt paika, midagi väga ebainimlikku pukis istumisest lõpuks ei arvanudki, olgu, et algus oli väga ränk.

Hetkeseisuga jääb minu järjekordse võistlusturneeni veel napilt alla kahe nädala, mille jooksul üritan endale trennide kõrvalt piisavalt tegevust leida, et lõputu merele tahe üle käte ei läheks. Vahepeal juba kuulutas kevadet ja tujugi läks heaks, et ehk saab kodumaalgi pigem varem kui hiljem seegeldada, kuid esialgu tundub see siiski väga kahtlasena!

Mõnusat talve surma! (mina küll loodan, et varsti hakkab aitama)

Karla