Juuropians

suverõõmud

Hei!

Oligi pikaks veninud see kodus olek. Juba nädal! Ega kauemaks jääda olekski patt, sest ei saa üle ega ümber, ees ootab suvise hooaja üks tähtsamaid regatte - EM.

Minu ettevalmistus on suures osas kulgenud rahulikus faasis. Pärast Weymouthi ja Kieli ringreisi tuli tahes-tahtmata aeg veidi maha võtta ning akusid laadida. Selleks avanes mul ka soliidne võimalus jaanipäeva toel, sest kõik olid töölt vabad ja ükski kord oli inimesi, kellega oma aega jagada! Mängisin keskmisest rohkem golfi ja tegin selles ka suuri edusamme. Esmakordselt oma elus tundsin, et suudan palli reaalselt nii täpsuse kui pikkuse osas suunata ning see oma korda andis automaatse tulemuse paranemise. Loomulikult on minu tööalal ning golfis lugematu arv sarnasusi - näiteks see, et kunagi pole midagi piisavalt hästi! :D

Homme sean sammud, tegelikult mitte väga sammud vaid pigem veerevad rattad sadama poole, et laevaga põhjanaabritele külla minna ja end juba EM-iks valmis seada. Juba pühapäeval on esimesed sõidud! Tore on jällegi kodule nii lähedal EM-i pidada.

Täna tulid muide ka uhiuued Maailma Rankingud, kus end ka esmakordselt top 50 sekka murdnud olen. Täpsemalt 49. Eelnevast, 66ndast pulgast päris korralik tõus, kuid minna on veel endiselt mitte supilusika, vaid sitalabida täis. Arengut pean silmas!

Nautige neid ilmasid, mida meile siin maarjamaal nii vähe antud on!

Karla

Back Home

Hei!

Lõpus läks kiireks ja ei olnud enam mitte aega kirjutada.

Pärast eelmist postitust saimegi sõita vaid 1 päeva. Selle päevaga plateseerusin 17ndale kohale, mis tähendas teist korda sel aastal MK etapil 20 sekka jõudmist ning nelja MK punkti.

Regatt ise lõppes vaikivas briisis ning selle tõttu jäeti ära ka meie viimane kulla sõitude päev.

Kieli nädalaga sai ka otsa kogu MK hooaeg. Minu jaoks oli see tegelikkuses tagantjärele vaadates ning eelnevate aastatega võrreldes päris edukas. Nimelt polnud ma eelmistel aastatel ühegilt MK-lt punkte veel teeninud. Laser-klassis üsna keerulise ülesandena olev 20-sekka jõudmine käis mulle selgelt üle jõu ning sinna mul asja polnud. Sel aastal aga suutsin seda 5st korrast kahel, mis on algatuseks päris okei. Kokkuvõttes maandusin 37ndal MK-pulgal rohkem kui 300-st osavõtnud laser-purjetajast. Samuti olin ainuke eestlane, kes punkte teenis.

Pärast regatti seisis ees tubli koju sõit. Suutsin end kokku võtta ning sõitsin koheselt pärast pakkimist 11h jutti ning lõpetasin kell 7 hommikul Varssavis. Olin enda üle väga uhke ja sain teatepulga anda oma isale, kes mind sel regatil ja reisil igat pidi kuis oskas, aitas. Suur tänu talle selle eest! :) Poolas sõites hoidsid mind ärksana sealsed "night clubid" ja nende nimed. Meelde jäänutest mainiksin ära klubi Alibi ja "Deja Ooohh", mis on kindlasti väga väärt asutused! :D Samuti sõitsin läbi Nevada ja 20km pärast oli ka Las Vegas, seega Jann, (minu väärt sõber, kes praegu USA-s turneetab) ära uhkusta!

Nüüd olen kodus, plaanin nautida Eesti inimesele kohaselt sitta ilma (jah, ma ütlesin nii, sest nii on ju!) ja jaanipäeva nagu maarjamaa põliselanikule kohane.

Veidi rohkem kui nädala pärast aga juba EM!

Karla

Purjesummer

Jimmy Green :D

Päris õllesummeriga siin tegu ei ole, kuid väga palju puudu ka ei jää. Õhtul on klubi rahvast ääreni täis, kõik kammivad purjespordi kauplusi, et endale uut Helly Hanseni jopet või pusa soetada. Teised joovad kannude viisi õlut ning söövad Bratwursti ja kolmandad tanstivad Jimmy Greeni saatel, kes siin aastast aastasse eriti kehva muusikat teeb - sakslastelemeeldib, go figure! Aga, mis kõige tähtsam, kogu melu taga seisab purjesport ning tegu on Kieli aasta suurima sündmusega. Võimas!

Ma päris täpselt samas ei saa siiani aru, miks ja kuidas inimesed üldse välja tulevad või õigemini, mis neid selleks sunnib? Ilma siia maailma paika igatahes küll ette pole nähtud. Täna kuulsin klubis ütlust: Kui muidu on hea tava öelda hommikul teisele "have a nice day", siis Kielis tule öelda "have a Kiel day". Seda ainult ühel lihtsal põhjusel: Kuna terve päeva kallab, siis nice day-st on asi igal juhul väga kaugel. Seega, parim, mida soovida saab ongi Kiel day. Lihtne!

Ka minul oli täna Kiel day, mida iganes see siis ka ei tähendaks pikemas perspektiivis. Päev täis huvitavat sõitu ning ausalt öeldes, seal merel polegi väga vahet, kas sajab või mitte. Esimeses sõidus suutsin end täielikult karutagumendist sõita 10ndaks. Ausalt öeldes olin tegelikkuses isegi 7nda poose peal, kuid kollase lipu (DSQ) kartus hoidis mind allatuultes väga ettevaatlikuna ning paar venda olin sunnitud mööda laskma.

Teises tänases sõidus sain hea stardi, olin üleval mingi 8, umbes. Jällegi sõitsin targalt ning finishisse jäin ainult veidi hiljaks, olin 5.

Kokku hoian hetkel 15ndat kohta. Homme algavad finaalid, mina siis vastavalt kuldfliidis.

Olge seal kodumaal "mummud", teile üks illustreeriv pilt ka, mis näitab, et siin kõik päris juhitavad pole merel:

õnnetu leedulanna paat!

Homseni,

Karla

Mixed Emotions

Siinne Service, mis viib su käru ära kui kaater on vette pandud. Kerged 12 vms Q7-t!

Eniveis,

Nagu pealkiri ütleb, siis oli täna vastakate tunnetega päev. Positiivset oli palju, negatiivset vaat, et sama palju.

Täna oli üle pika pika aja siin tuul. Või noh, vähemalt saime täna nii palju sõite juba kui eelmine aasta üldse saadi, ehk siis 3. Väga tugev ta nüüd küll polnud, miski 4-6 m/s, kuid viimaseks sõiduks olid pagid tõusnud kusagile 10m/s kanti.

Esimene sõit suutsin kõvasti valele poole astuda, kuid viimase taganttuulega suutsin lõpuni pingutades ja alla andmata nagu mul kombeks, 10 kohta tõusta ning 10ndana lõpetada. Teine sõit suutsin üleval veidi rohkem inimeste seas olla, 11. Finishisse jõudsin 6ndana. Viimases sõidus olin bakstaagi märgiks 12, mis vaadates kahe esimese sõidu trendi, olnuks ehk ka kena sõit, kuid siis otsustas žürii mulle Yellow Flagi anda, pesuehtsa "pump" eest. Eks kunagi ole ikka esimene kord. Olen saanud kõvasti rockingut ja scullingut, kuid pumpi pole veel ette tulnud. Võib-olla on asi selles, et endale teadlikult vähemalt ei tegele pumpiga. See tundus mulle juba siis kahtlane kui need ringid sain, ei teadnudki täpselt mille eest. Loodan, et žürii Eesti keelt ei osanud, sest sõnade pealt ma neile igatahes võlgu ei jäänud sel ajal kui oma karistusringe tegin.

Jutt ei jookse ja väsimus on suur. Ilmast tahaksin küll siiski veel rääkida. Nii mitu korda päeva jooksul kui siin see muutub, ei ole mina veel enne näinud. Mäletan eelmisi aastaid, kus midagi sarnast on toimunud, kuid täna oli juba lihtsalt absurd. Eile ka! Iga 10 min tagant tuli sahmakas vihma, seejärel võis kõik riided ära koorida, sest välja tulnud päike oli ütlemata soe!

Ahjaa, kokku olen 17. 102 meid on.

Rohkem täna ei jaksa, homme ehk võtan selle töö varem ette kui silm veel kinni ei vaju!

Karla

Kieler Woche

Hei!

Veidi eneselegi ootamatult olen otsapidi jõudnud Saksamaale, Kieli. Kodus olin põhimõtteliselt ühe päeva. Olen selle päevaga väga rahul. Sain veidi akusid laadida ning end uueks katsumiseks parimasse võimalikku konditsiooni viia.

Pean mainima, et siinne keskkond on vägagi erinev sellest, mis valitses Weymouthis, Inglismaal. Inimesed on vanad. Jah! Veel vanemad kui Inglismaal. Tegelikult ei ole jutt vanuses ja see ei ole üldse point, mida taga ajan. Asi on selles, et Saksamaa on kuidagi igav. Inimesed on igavad, tavapärased ja väljapaistmatud ja riik samasugune. Inglismaalt jäi mul aga sel aastal meelde üks väga värvikas seik Stinaga jalutusest. Nimelt nägime ühte paksu, andke andeks, aga seda ta oli, kõpskingadega ja miniseelikuga naisterahvast, kellel puudus üks keskmistest hammastest. Sellele lisaks oli tal suits hambus, ta irvitas väga kurjakuulutavalt ja häirvalt ning mängis see koni hambus tossamas oma lapsega. Väga normaalne! Ka sellega asi ei piirdunud. Tal oli jala küljes veel see USA filmides nähtud mingisugune vangla GPS seada vms, mis teda siis ilmselt mingile asjale piisavalt lähedal hoiab. Sellistest inimestest on Kielis puudus!

Kielis on samas ülimalt mõnus. Vähemalt siiani, kus olen siin napid 12h olnud. Olgugi, et ilm on endiselt vahelduva pilvisusega nagu alati (see tähendab, et paistab päike, siis sajab 5min pärast vihma ning järgmise 10min pärast jälle vastupidi), tekitab siinne keskkond sees sooja tunde. Tegemist on siiski ühe maailma suurima purjespordi üritusega. Ma ei räägi üksnes Olümpiadistsipliinist vaid üleüldisemast plaanist. Samuti tunnistan ausalt, et esimesel päeval sain kohe ka Bratwurstiga maha, mis on mu arvates siin oleku üks põhitegevusi. Üleüldse, see melu, mis siin valitseb, on suhteliselt ainulaadne. Vähemalt sellist teist regatti mina kogenud pole.

Samas, ei oskagi öelda, kas sellepärast, et tegemist on sel aastal kuidagi vaheetapiga paljudele tähtsa Weymouthi MK ja Helsingi EM-i vahel või on asi selles melus, mis tekitab relaxed oleku, kuid kui tavaliselt on stardieelsel päeval merel keskmiselt 200 paati, siis täna oli neid u. 20. Samuti olin mina, 1 päev enne starti laekunud sportlane üks esimesi lasereid võistluspaigas. Väga veider! Kuidagi kummaline oli vaadata, kuidas ise oma arvates väga hilja tulnuna nägin suuremat enamust asju lahti pakkimas ajal, mil minul oli boatprep juba tehtud, registreeritud ja veelgi käidud.

Homme algavad siin sõidud. Tuult lubab, kuid seda, mis tegelikult juhtuma hakkab teab vaid tuuletaat. Hoidke mulle ikka pöialt, ma annan endast parima ja natukene veel, nagu tavaliselt ikka.

Olge musid ja extra props minu musile, kes täna ülikooli lõpetas!

Karla

Sail For 47!

Nonii..

Võistlus on nüüd läbi.

Mitte ei olnud minu jaoks see regatt Sail For Gold, oli hoopis Sail For 47!

Ei olnud minus veel seda vormi, et siin kulla pärast võidelda. Seda enam, jumala õnn, et seda ei olnud! Seda vaid hästi lihtsal põhjusel. Nimelt oli viiest päevast 3 korralik litter, ülejäänud kaks rahulikum kallutamine. See aga tähendanuks vormi raiskamist, sest kulla pärast ma tugeva tuulega veel võitlema pole võimeline. Natukene pean füüsiliselt veel arenema.

Igal juhul, natukene jäi puudu sealt, natukene siit. Kuldfliidi päevadel langes kuidagi minule ebaharilikult halvasti ära sõit. Olin liimist lahti ja ei klappinud asjad nii nagu oleksin soovinud. Olgugi, et võistlusest jääb meelde palju negatiivset, on tegelikult hoopis enam positiivset. Nagu kõigile teada, siis on 2012 aastasse vaadates tegu ülimalt olulise venuega, mistõttu iga siin merel veedetud tund on ütlemata oluline. Sain palju informatsiooni ja samuti kindlust siia juba Augustis tagasi tulemaks ning Olympic Test Evendil, kuhu Eestit esindama kvalifitseerusin, midagi head korda saatmaks.

Fun Fact aga hoopis järgmine: Nimelt olen sel aastal osalenud neljal MK-etapil. Kolmel neist olen olnud esimesel päeval sellel kohal, millega 5 päeva pärast lõpetan. Neile, kes purjetamise kaugemad inimesed, mainiks, et see ei ole normaalne! Eriti pole see normaalne laser-klassis. Nimelt pole tegu sellise spordialaga, kus hoiad oma kindlale tasemele kindlat positsiooni. Tase on väga ühtlane ning kõikumised tihti väga suured. Sellele vaatamata olen mina liikunud ränkingus üles, alla, edasi, tagasi, kuid lõpuks ikka maandunud sama koha peal. Sellest tulenev ka minu küsimus: Miks ei olnud nii eelmise aasta MM-il, kus pärast esimest päeva teist positsiooni hoidsin?

Homme hommikul, täpsemalt 5h pärast alustan kogu killavooriga turneed kodu poole. Siit 5h sõita Doverisse, et sealt laevaga mandrile, ilusate inimeste sekka saada. Sealt edasi tubli 1100 km 11h jooksul ning olengi jõudnud Travemündesse, et laevaga Soome sõita. Sealt edasi juba kõigile tuttavat Tallinki pidi koju ja ongi kõik. Seda kõike muidugi juhul, kui kõik ilusti sujub! Hoiame pöidlaid ja näeme kodus!

Olge mõnusad, ma tulen ja võtan sooja ära!

Karla

Wet, Wild and Windy

Raske hommik!

Hei!

Eile jäi kirjutamata, andke andeks. Olime kuni 13m/s tuulega üle 7h merel. Koju jõudsin poole 9 kandis, enam kirjutajat minust polnud.

Alustan sealt, kus pooleli jäi, ehk siis eilsest:

Tuult jagus, sõita oli väga mõnus. Tundsin end kindlalt, kuid mingil põhjusel ei suutnud 3-st sõidust kahes, päeva teises ja kolmandas sõidus realiseerida. Tundsin, et olen suuteline rohkemaks kui endast välja panin. Esimene sõit seevastu olin väga enesekindel ning keskpärase esimese krüssu järel, mis tõi mind üles märki kusagil 25-30 ümber, suutsin finishiks tõusta 12ndaks.

Järgmistes sõitudes, nagu öeldud, sellist minekut ei olnud. Ma ei usu, et esimeses sõidus liialt palju endast rajale jätsin, pigem arvan, et teised tegid veidi korrektuure rajal paiknemise suhtes ning kerged võidud muutusid pea võimatuks. Igal juhul, keskpärane päev kohtadega 12, 26, 26.

Tänaseks anti välja puhkamise aega väga minimaalselt. Eilne õhtune start ning tänane hommikune tähendas seda, et olin hommikul raskustes enda käima saamisega. Ärkasin öösel mitu korda jalgade valu peale ja hommikul läks samuti varakult stardiärevuses uni ära. Klubisse jõudes oli mul erinevatel põhjustel vaja veidi parandustöid teha. Õnneks jõudsin kõik valmis ning saime peale väga lühikest kaldal ootamist (tuul oli tugev) end mere poole teele seada.

Tuult oli vähemkui ma enda silmis olin ette kujutanud. Pagidega tõusis ta jällegi kusagile 13m/s kanti. Saime teha kaks suurepärastes tingimustes sõitu. Esimeses neist tegin veidi halva plaani, mis mulle ka suhteliselt valusalt kätte maksis. Ebaõnnestunud krüssu järel leidsin end üleval märgis väga mitterahuldavalt, 36ndalt positsioonilt. Olin jällegi võimas ning samuti olin väga kiiresti kohanev. Nägin nö hästi ridade vahelt ning suutsin võita kohtades, kus teised asju tähele ei pannud. Tegin suhteliselt müstilise esimese taganttuule tõustes alumiseks märgiks juba 20ndale poosele. Teise krüssuga noppisin veel paar ja viimase allatuulega, kus vahed juba suuremaks olid veninud, sain veel 2 matsi jagu ette poole rühitud. Finishis 15.

Teiseks sõiduks oli pilt suhteliselt selgelt paika joonistatud. Tegu polnud erilise kunstiteosega kui pildiga paralleeli tuua. Polnud sellist asja, et vaatad pilti, tunned erinevaid asju ning erinevad inimesed leiavad erineva mõtte. Tegu oli pigem u. 4-aastase poisi sketchiga, millel on 4 ratast ja uksed - lihtne värk, auto. Igal juhul oli suhteliselt kindel litsumine kindlale poole, kes kõvem vend kallutama, oli ees. Minu kallutamisel polnud häda miskit, stardist sain vaid veidi kehvalt minema. Üleval olin kusagil 20-22, kus ümber püsisin terve sõidu. Finishis 22.

Meremehe käed

Kokku leian end hetkel 44ndalt positsioonilt, mis on suhteliselt OK, ei midagi enamat. Nüüd, kus eelsõidud on läbi ning pääsetud Gold Fleeti, üritan end veidi rohkem häälde tuunida ning vaatan kuhu mu praegune vorm mind võimeline viima on. Plussina tuleb mul kaasa halvimana 26. koht, mis ei ole just kõige hullem. Stabiilsus võib lõpuks lõivu maksta, kuid eks kullas peab siiski ise mees olema. Kingitusi keegi ei jaga, isegi kui paar päeva tagasi on sünnipäev olnud.

Homseks lubab veidi vaiksemat tuult, mis tähendab, et Eesti koondis saab veidi leevendust. Üldplaanis pole siin kellegi esitus, kaasa arvatud minu tugeva tuule sõidud, olnud just päris see, mida ilmselt ise oodati. Putru peab sööma!

Järgmise korrani,

Karla

Sünnipäev

Palju õnne sünnipäevaks mulle veel korra.

Ütlen kohe ära, et ei olnud maailma kõige magusam sünnipäev. No nüüd läks tegelikult väga vale sõnade kasutus, sest magus oli ta küll. Kõige meeldivam see-eest ei olnud. Ausalt! Päev algas pilviselt ja põhjatuule haisuga, mis tähendas ökast ilma ja külma ka veel. Tuule ebastabiilsus ja fakt, et teda oli rajal vaid 1-2 knotsi tähendas aga ootamist, ja mitte vähe! Ootasime kaldal kuni kella 14.15ni. St. ajani, mil ma oma parimates mõtetes juba pidin kaldal olema ja nautima seda extra special päeva. Extra special sellepärast, et Stina ütleb, et mis päev siis veel eriline on kui mitte enda sündimise päev. Üritan siis talle meele järgi olla ning vähemalt ühte tähtsat päeva täiega võtta. (Valisin endale sobiva! ha!)

Ausalt öeldes olin ma lõpuks siiski väga õnnelik ja sõidutahet täis kui merele lasti. Tuult tundus olevat ja ka päike tuli vaikselt vaikselt välja. Asi võttis ilmet ja pärast merel veel u. 2h-st ootamist võiski tugevas hoovuses sõit alata. Kirjeldaksin seda sõnadega lõbus. Start oli tänu ühele tublile poolakale, kes mulle suurepärase risti ette pööramise kingi tegi, selline, et startimise Eurovisioonil ei oleks mind isegi Eesti eelvooru lastud. Õnneks leidsin kiiresti vaba tuule ning suutsin oma plaani realiseerida. Sõitsin terve sõidu kusagil 15nda koha ümber kuniks viimane krüss hakkas asi nihu vedama. Tuul pööras paremale olukorras, kus ma olin selgelt kõige vasakpoolsem. Kohti ma sellega reaalselt ei kaotanud, kuid punt jõudis bakstaagiks ohtlikult lähedale ning kahjuks olin sunnitud suisa 6 matsi endast mainitud otsal mööda laskma. Lõpuks suutsin kuidagi finisheerida 24nda kohaga.

Tegu pole millegi erilisega, kuid fakt, et mul oli sünnipäev ning väga super sõitu ma sel päeval kunagi näidanud pole, olen ma enam-vähem rahulik. Samuti see, et olin kuu kodus üksinda treeninud, samas olles täna suhteliselt terav oli endalegi meeldiv üllatus. Ütleme nii, et sõitsin targemini kui koht ütleb. Olen endaga võrreldes tavalise 24nda kohaga rohkem rahul.

Homme jälle,

Karla

Weymouth

Hei!

Üks täispikk päev Weymouthis, tegelikult ka Portlandis seljataga. Nimelt, neile, kes ei tea, siis Weymouth on linn ja Portland on saar, millele viib tamm. Klubi on aga suhteliselt täpselt tammi Portlandi poolse otsa peal, seega on klubi nimeks Weymouth and Portland Sailing Academy.

Igatahes, päev oli otsast lõpuni tegevust täis... suhteliselt.

Päev algas väga varakult, sest siinne 2h-ne ajavahe annab täpselt nii palju tunda, et kohaliku järgi olin seitsmest üleval nagu viis kopikat. Hommikusöök ja kerge sisse elamine veel ning seejärel ikka klubisse. Paat üles ning selle peale vaikis tuul loomulikult maha. Ausalt öeldes leelotasin mööda klubi ringi ilma mingi kindla sihita tunni, pool teist ning seejärel otsustasin, et vee peale ei lähe. Seda teinud, pakkisin paadi kokku, mille peale tuli tuul. Kiire uuesti üles panek ja vee peale.

Veel oli super olla! Alustame faktist, et vesi ei ole siin 8 kraadi! Ilm oli üldiselt väga mõnus, tuul oli vaikne, kuid polegi seda pikka aega tunda saanud. Kuna tuulekest oli vajaka, sõitsime sadamas sees. Sadamas sees tähendab siin muide umbes midagi sellist, et tõmba Miiduranna sadamast Kopli sadamasse muul ette ning ongi sadamas sees. Ühesõnaga see sadamas sees tähendab reaalselt suurt ala! Punt oli suur ning pärast kuu ajast üksi treenimist oli see suurepärane. Millegi üle väga kurta ei saanud, kui siis ainult selle, et pärast 1h15min-st trenni tuul ära vaikis.

Edasi tulin koju, sõin ja tagasi klubisse, purjele numbrid peale. Tagasi koju, kerge rattasõit, mõned harjutused, õhtusöök ja päev ongi õhtus. Lahti pole asju korralikult veel pakkida jõudnud, kuid homme tundub veidi rahulikum päev tulevat, sest tuult peaks jaguma kohe algusest, seega ootamine ja jokutamine jääb ära. Ilm oli soe, särgita ringi käia polnud mingi küsimus.

Homseni,

Karla

Life Is A River

Hei!

Nagu pealkiri ütleb: Elu on nagu jõgi. Vool on mind praeguseks kandnud Tallinn Lennart Meri Airporti, kus varsti boardin Londoni lennukile ja sean suuna Weymouthi poole. Usun, et tuleb rahulik päev, täis reisimist. Olgugi, et lennureis ei veni eriti pikaks, siis olen sunnitud kogu killavooriga mööda Inglismaad sõitma umbes 300km, mis võib nendel teedel venida päris pikaks.

Üldisemas plaanis oli hea vahepeal nii pikalt nagu ma seda olin, kodus olla. Kuu akude laadimist ja isekeskis treenimist mõjus vaimule turgutavalt ja taas teele asuda tundub pärast Hyeresi "suurepäraselt" õnnestunud regatti hea mõttena. Sain mõned asjad enda jaoks selgeks mõeldud, paar asja tehnilisest aspektist järele proovida ja üleüldse lihtsalt rahulikult trenni teha, olgugi, et ilm seda eriti ei soosinud.

Eilne ilma soojenemine tekitas minu näole aga sellise naeratuse, mida pole minule otsa vaadates pikka aega näinud. Enne GBR-i sõitu veel viimane treening sujus ülimõnusas taktis. Sõitsin oma ette rahulikult kalda all, maa tuulega. Puhunud kuum tuul oli mõnu ülivõrdes ja halvemaks ei teinud asja isegi vee temperatuur, mis tundus olevat kõva tõusu teinud. Samuti sillerdas vesi kalda lähedal mõnusat helerohelist värvi. Oli täitsa suve tunne ja seda ma terve talve oodanud olengi!!!

Inglismaa koha pealt veel natukene teemat üles võttes, siis elame Stina ja Reinuga, kes tulevad sinna paari päeva pärast, kesklinnas kortermajas, kus ka kaks aastat tagasi elasin. Sel korral on seal ka isegi internet, seega üritan teid asjaga kursis hoida. Weymouth ise on aga mõnus suvituslinn, kus tõeliselt kena JUHUL kui ilm ilus on.

Regatist ja spetsiifilisematest asjadest räägin hiljem,

Praeguseks head lendu mulle,

Karla