Hei!
Veidi eneselegi ootamatult olen otsapidi jõudnud Saksamaale, Kieli. Kodus olin põhimõtteliselt ühe päeva. Olen selle päevaga väga rahul. Sain veidi akusid laadida ning end uueks katsumiseks parimasse võimalikku konditsiooni viia.
Pean mainima, et siinne keskkond on vägagi erinev sellest, mis valitses Weymouthis, Inglismaal. Inimesed on vanad. Jah! Veel vanemad kui Inglismaal. Tegelikult ei ole jutt vanuses ja see ei ole üldse point, mida taga ajan. Asi on selles, et Saksamaa on kuidagi igav. Inimesed on igavad, tavapärased ja väljapaistmatud ja riik samasugune. Inglismaalt jäi mul aga sel aastal meelde üks väga värvikas seik Stinaga jalutusest. Nimelt nägime ühte paksu, andke andeks, aga seda ta oli, kõpskingadega ja miniseelikuga naisterahvast, kellel puudus üks keskmistest hammastest. Sellele lisaks oli tal suits hambus, ta irvitas väga kurjakuulutavalt ja häirvalt ning mängis see koni hambus tossamas oma lapsega. Väga normaalne! Ka sellega asi ei piirdunud. Tal oli jala küljes veel see USA filmides nähtud mingisugune vangla GPS seada vms, mis teda siis ilmselt mingile asjale piisavalt lähedal hoiab. Sellistest inimestest on Kielis puudus!
Kielis on samas ülimalt mõnus. Vähemalt siiani, kus olen siin napid 12h olnud. Olgugi, et ilm on endiselt vahelduva pilvisusega nagu alati (see tähendab, et paistab päike, siis sajab 5min pärast vihma ning järgmise 10min pärast jälle vastupidi), tekitab siinne keskkond sees sooja tunde. Tegemist on siiski ühe maailma suurima purjespordi üritusega. Ma ei räägi üksnes Olümpiadistsipliinist vaid üleüldisemast plaanist. Samuti tunnistan ausalt, et esimesel päeval sain kohe ka Bratwurstiga maha, mis on mu arvates siin oleku üks põhitegevusi. Üleüldse, see melu, mis siin valitseb, on suhteliselt ainulaadne. Vähemalt sellist teist regatti mina kogenud pole.
Samas, ei oskagi öelda, kas sellepärast, et tegemist on sel aastal kuidagi vaheetapiga paljudele tähtsa Weymouthi MK ja Helsingi EM-i vahel või on asi selles melus, mis tekitab relaxed oleku, kuid kui tavaliselt on stardieelsel päeval merel keskmiselt 200 paati, siis täna oli neid u. 20. Samuti olin mina, 1 päev enne starti laekunud sportlane üks esimesi lasereid võistluspaigas. Väga veider! Kuidagi kummaline oli vaadata, kuidas ise oma arvates väga hilja tulnuna nägin suuremat enamust asju lahti pakkimas ajal, mil minul oli boatprep juba tehtud, registreeritud ja veelgi käidud.
Homme algavad siin sõidud. Tuult lubab, kuid seda, mis tegelikult juhtuma hakkab teab vaid tuuletaat. Hoidke mulle ikka pöialt, ma annan endast parima ja natukene veel, nagu tavaliselt ikka.
Olge musid ja extra props minu musile, kes täna ülikooli lõpetas!
Karla
No comments:
Post a Comment