Nagu pealkiri ütleb: Elu on nagu jõgi. Vool on mind praeguseks kandnud Tallinn Lennart Meri Airporti, kus varsti boardin Londoni lennukile ja sean suuna Weymouthi poole. Usun, et tuleb rahulik päev, täis reisimist. Olgugi, et lennureis ei veni eriti pikaks, siis olen sunnitud kogu killavooriga mööda Inglismaad sõitma umbes 300km, mis võib nendel teedel venida päris pikaks.
Üldisemas plaanis oli hea vahepeal nii pikalt nagu ma seda olin, kodus olla. Kuu akude laadimist ja isekeskis treenimist mõjus vaimule turgutavalt ja taas teele asuda tundub pärast Hyeresi "suurepäraselt" õnnestunud regatti hea mõttena. Sain mõned asjad enda jaoks selgeks mõeldud, paar asja tehnilisest aspektist järele proovida ja üleüldse lihtsalt rahulikult trenni teha, olgugi, et ilm seda eriti ei soosinud.
Eilne ilma soojenemine tekitas minu näole aga sellise naeratuse, mida pole minule otsa vaadates pikka aega näinud. Enne GBR-i sõitu veel viimane treening sujus ülimõnusas taktis. Sõitsin oma ette rahulikult kalda all, maa tuulega. Puhunud kuum tuul oli mõnu ülivõrdes ja halvemaks ei teinud asja isegi vee temperatuur, mis tundus olevat kõva tõusu teinud. Samuti sillerdas vesi kalda lähedal mõnusat helerohelist värvi. Oli täitsa suve tunne ja seda ma terve talve oodanud olengi!!!
Inglismaa koha pealt veel natukene teemat üles võttes, siis elame Stina ja Reinuga, kes tulevad sinna paari päeva pärast, kesklinnas kortermajas, kus ka kaks aastat tagasi elasin. Sel korral on seal ka isegi internet, seega üritan teid asjaga kursis hoida. Weymouth ise on aga mõnus suvituslinn, kus tõeliselt kena JUHUL kui ilm ilus on.
Regatist ja spetsiifilisematest asjadest räägin hiljem,
Praeguseks head lendu mulle,
Karla
No comments:
Post a Comment