Kõige pealt tuleb sisse elada...

Et siis saaks välja elada.

Mere peal välja elamine ja trenni tegemine on teema homsest.

Täna võtsin ühe päeva, et selle esimese poolega tegeleda. Siia sõit oli piisavalt väsitav, et end korralikult välja puhata enne kui 3 regatti üksteise otsa rabeleda.

Pärast mõnusat 12h-st und ärkasin ja sättisin kõigepealt kodus asjad omadele kohtadele. Seejärel tulin klubisse ja tegin siin sisuliselt sama. Vaatasin veidi ka niisama ringi ja veetsin aega. Eile rääkisin teile kleepsumeestest. Täna klubisse saabudes olid nad oma töö igal juhul juba lõpetanud ning minu paat oli ilusate EST-ide ja Eesti lipuga kaunistatud. Uskuge või mitte, aga praktiseerimine ikkagi veidi ilmselt õpetab ka, sest isegi lipp oli õiget pidi paadi peale kleebitud. Neile, kes ei tea, siis mainin ära, et Sail For Gold Regatta (MK-etapp, sama venue) on kuulus selle poolest, et Eesti lipp on lehvinud mastis tagurpidi. Igal juhul, see kord said nad hästi hakkama. Ainuke ebakõla asja juures on fakt, et peale pandud EST-id on almighty London 2012 fondiga ja ma arvan, et enam paremini ei saaks selle kohta öelda kui hommikul klubisse saabunud Deniss: "kes need Estid sulle purjus peaga peale joonistas?"

Klubis said tegevused üks hetk otsa ja pidin endale uue väljundi otsima. Kuna siin riigis on kommentaatorid suhteliselt tasemel ja asjaliku jutuga, siis leidsin end paariks tunniks lõunat süües televiisori eest, kust tuli Ungari GP. Kui see otsa sai, siis olin veendunud, et peaksin tegema kerge rattaringi, et saada enda kehas õiged asjad liikuma ja valed asjad sealt välja. See kujunes mu päeva highpointiks, sest sõit oli lihtsalt fantast! Weymouthisse üle mägede kulgeva uue maantee kõrval jooksis suurepärane rattatee, mida mööda küngastest üles nühkida ja seejärel alla tuhiseda oli ääretult nauditav. Ka inimesed on vaatamata oma rumalusele ja halvale välja nägemisele siiski hoopis meeldivamad kui kodumaal. Eestis pole siia maani keegi aru saanud, et mujal maailmas ratturid tervitavad üksteist. Mõnus oli jälle omas mullis olla ning vastu tulevaid saatusekaaslaseid noogutusega tervitades nii, et nemad seda ka vastu teevad ilma, et keegi vaataks, et mida see idioot teeb?!

Nüüdseks olen otsapidi tagasi klubis ja istun arvutis. Pean tunnistama, et hakkan ära harjuma, et kodus netti pole. Samuti hakkan selle klubis valitseva miljööga harjuma. Kõik tundub uuesti normaalne ja midagi huipput enam täna silma pole hakanud. Lähen nüüd linna tagasi, teen kerge jalutuskäigu ja loen päeva lõppenuks, et homme juba end merelt leida!

Karla

Bad Food, Worse Weather, No Internet, England!

Get Out Of Jail Free Card

Mu massive paadikoht!

Hei!

Kõikide jobususte kiuste, mis meid tee peal ka ei üritanud pidurdada, oleme nüüd kohal. Algselt tahtis meil kärul number ära kukkuda. St. et enne kui me sellest teada saime olime ilmselt paarkümmend, kui mitte rohkem kilomeetrit juba maha sõitnud ja siis kui mööda sõitvad autod paaniliselt käru suunas näitama hakkasid, saime aru, et küllap miskit viltu on. Väga polnud häda tegelikult midagi. Lihtsalt numbril oli üks kruvidest ära kukkunud, mis tähendas, et too lohises mööda maad ja paiskas ilmselt tuld! :D See selleks...

Jõudsime peale selle suhteliselt valutult tegelikult siiski Inglismaale, kus ootas meid varahommikune 13 kraadi ja vihmapiisad. God Bless The Queen! Siin on ikka märtsist alates oktoobrini täpselt sama ilm! Sellele lisaks tuli välja, et kohalikel noortel on juba mingit sorti esimene koolivaheaeg pärast mõneajast pingi nühkimist. See tähenda massiivseid ummikuid, mis venitasid meie kohale jõudmist kerge 3h jagu. Olin lõpus suhteliselt ärritunud, ei aja tagasi.

Kõik see negatiine aura kadus sekundiga kui jõudsime lõpuks kohale. Korra armastajad saaksid siin küll ühe orgasmi teise otsa. Erinevalt tavalistele MK-etappidele tundub hetkeseisuga asi ikka väga läbi mõeldud olevat. Sel korral polnud ilma kaelakaartideta lootustki sadamasse sisse saada, rääkimata millegi näppimisest või kuhugi minemisest. Kõikidel paatidel on oma koht, kus teda hoidma peab. See spot on minul vastavalt üllatavalt slipi lähedal, seega sellega on korralikult jopanud. Selle koha peal on laserisõitjale ka väga üüratult ruumi, sest kohad on kõikidele paatidele sama suured. Laser on aga väikseim paat terves karussellis, seega mul on ruumi kõvasti! Igal pool on hunnik meedia telke ja mis minule kõige üllatavam, mida ma enne üldse näinud pole, siis sel regatil tundub suurte riikide ja väikeste riikide organiseerituse vahe välja tulevat. Nimelt on meil siin boatparkis sees ka konteinerpark, mis aga ei sisalda üldse tavalisi konte. Sinna on installitud telekad, diivanid, köögid jms, et purjetajatel oleks on sight mõnus olemine ja hea keskenduda.

Esimese asjana kui oma paadi jõudsin sellele ette nähtud kohale kärutada, tuli üks härrasmees mu juurde ja uuris, et mis riigist ma olen ja "kas ma pole vastu kui ta minu eest mu riigitähised paadi peale juba ära kleebib?" Ma olin küll sellist asja enne ka näinud, et võistluse korraldajad panevad asjad ise peale, kuid see tuli kuidagi väga kiiresti ja ootamatult. Samuti on see miljöö siin täiesti teistsugune kui tavalisel Sail For Gold Regattal. Kõik ebavajalik on minema kamandatud. Täna oli esimene päev, kus võis siin oma paate hoida. Mina saabusin suhteliselt keskpäeval, mis tähendas, et olin üks esimesi. Ma polnud seda platsi nii tühjana eales näinud!

Kõik see emotsioon sai aga siiski oma tagasilöögi ning et ma liiga pilvedesse hõljuma ei läheks, siis tervitas meie elamises mind üks šokeeriv üllatus, mida poleks tahtnud tunda. Meil pole internetti! See aga tähendab, et kõikvõimalik info liikumine teieni käib puhtalt klubis oleva neti kaudu ning minu arusaamade järgi pannakse küla kella 8st lukku. Eks näis kui kiireks või aeglaseks see netis käis regati ajal muutub!

Hetkel kasin puhkama, päris surnud autosõidust. Homme sean end korralikult sisse ja vaatan, mis saama hakkab.

Olge musid,

Karla

Finally!

Portlandis (klubist 5km) asuva majaka peal on 1a. OM-ini tähistavad sildid!

Hei!

Mõnda aega on siin blogis nüüd vaikus olnud ning seda asja tuleks igal juhul parandada. Nüüd on selleks põhjust ka, mitte lihtsalt ei aja sokki.

Paar edukalt kodus veedetud nädalat on nüüdseks ajalugu. Sinna mahtus pärast EM-i korralik puhkus ning ka treeningud, mida võtsin naudinguga ja üritasin enda mental poolt nii paika timmida kui veel sain. Suur töö on tehtud ja paadis ega iseenda juures midagi nii väikse ajaga kategooriliselt muuta nii ehk naa ei ole võimalik ega ka efektiivne.

Aeg on aga nii kaugel, et asjad on mul nüüdseks juba koos ning homme sean oma suuna jällegi Weymouthisse, Inglismaale, et astuda esimese reaalse sammuna üle järgmise aasta olümpia lävepaku. Seal toimub siis nii nagu ma juba eelnevalt ka rääkinud olen Eel-OM, millele kvalifitseerumise nimel kevadel rügasin. Nüüd on see hetk reaalselt käes ning pean tunnistama, et nii detailidesse laskuvat võistlusprogrammi pole mina oma elus kohanud. Sellel regatil saan tõenäoliselt esmakordselt juba päris OM-i aurat nautida ja tunda end nagu kala vees veidi särtsakas ja pingelises keskkonnas. Samuti on uudne see, et juba nädalaid varem on asjad suhteliselt lõplikult paigas. Tavaliselt (eriti kui tegemist on Prantsusmaa või Hispaaniaga) toimub kõik üle jala ja peaasi, et üldse kuidagi tehtud saaks. Näiteks praeguseks on mul juba mõni nädal teada, et minu paadi mõõtmine on 3ndal Augustil 10:03 jne.

Tunded on laes ning tahtmine juba võistelda on üldjoontes suhteliselt domineeriv fiiling terves päevas. Minu õnneks saavad need varsti maksimaalselt rahuldust, sest tegelikkuses ei piirdu minu turnee ju sugugi mitte Test Evendiga. Sellele järgnevalt lendan kiiremas korras Hong Kongi, et osaleda Hiinas, Shenzhenis toimuval universaadil, mis tõotab tulla samuti erakordne kogemus. Kaks müstiliselt hea ja suurejoonelise korraldusega regatti üksteise järgi on midagi, mida iga tipp-purjetaja endale lubada ei saa. Iga riigi parimad osalevad küll Test Evendil, kuid on täisprofessionaalid ning universiaadile seega ei kvalifitseeru. Pole küll viimase Entry Listi näinud, kuid usun, et olen üks väga väheseid, kes mõlemad regatid kaasa teeb.

Universaadi teeb minu jaoks veel meeldivamaks asjaolu, et tavapärasest erinevalt saavad osalejad iga viimase kui jupi korraldajatelt. See tähendab, et esmakordselt enda karjääri jooksul ei pea ma mitte ühtegi paadiga kaasas käivat vidinat lennukiga kaasa vedama. Purjed, otsad, pinnid, pikendused, kõik on olemas! Super! Samuti olen kuulnud, et avamine (millele kahjuks ei jõua) ning lõpetamine on vaat, et sama suurejoonelised ja uhked kui olümpia enda omad. Huvitavaks muudab veel enam fakt, et lõplikku Entry Listi näinud pole ning seda, kes sinna reaalselt tulevad oskan ainult aimata ning osade sõpradega rääkinuna tean osasid kindlaid tulijaid samuti. Konkurentsist puudust tulema ei peaks, ütleme nii!

Tänane päev on peale selle, et minu õe tütrel 7-kuune sünnipäev oli veel eriline ka selle poolest, et ilmusid uued maailma rankingud. Pärast suurepäraselt õnnestunud EM-i olen tõusnud juba 37ndaks! Teist korda järjest olen suutnud tõusta karjääri parimale astmele, liikudes kiirelt tipu poole. Alles juuni alguses olin 66! Ajan oma rida ja küll see positsioon siis veelgi paraneb!

Hoian teid nii blogi kui Facebooki teel kursis, kuidas mu trip Inglismaale kulgeb ning eks sealt kirjutan juba siis ühe posti ka jällegi.

Olge mõnusad!

Karla

Checking In...

... et öelda hei!

EM-ist on veidi aega möödas ja EM-i 10. koht kõlab endiselt täpselt sama hästi kui ta nädal aega tagasi seda tegi!

EM-il tuuleootuses

Koju jõudes võtsin aja korralikult maha. Olen nüüdseks nädala akusid laadinud ja pean tunnistama, et igatsen võistlemist! Aeg võiks nüüd juba nii kaugel olla, et eel-OM koputaks uksele. Pole viga, veel 2 nädalat ja minu suvi Eestimaa pinnal ongi läbi, sest siis leian end juba koduseks muutuvast Weymouthist, kus siis olümpia maiku proovida saab.

Kodus veedetud nädala jooksul olen mänginud golfi (otseloomulikult), tennist, käinud lugematu arv kordi kinos ning veetnud kvaliteetaega kõige kallimatega, sest minu tavapärases elus kõigeks selleks aega leida on pea võimatu. Jõudsin isegi nii kaugele, et käisin Stinaga palju kelgitud kultuurikilomeetril. Ma nüüd päris täpselt ei oska öelda, kas ma olen väga kultuurikauge inimene ja asjast sootuks valesti aru saanud või milles on lugu, kuid midagi eriliselt vinget ja kultuurset ma kilomeetripikkusel killustikuteel, kus mina isegi suvel, tõsise öise pimeduse saabumata tõenäoliselt kümnest korrast kaheksal peksa saaksin, ei leidnud.

Stinaga kultuuri otsimas (ei leidnud)

Järgmisest nädalast olen uuesti trennirütmis, seadistan enda paadis tehtavates liigutustes üht-teist, mis hakkas EM-il silma, et võiks paremini olla. Samuti on sootuks uuema ja uhkema kuue saanud minu koduleht/blogi. Nimelt, minu armas kaaslane Stina oli nii tubli ning võttis vaevaks luua minu sportlastee kohta Facebookis oma leht, mis on www.facebook.com/kmrammo ning seda saavad kõik, kellel sel maailma vallutanud portaalis kasutaja, usinasti like-ida. Minul on sellele saidile ligipääs ning lisasin selle ka blogi küljepealsele ribale, et 1. siit kiiresti ja vaevatult sellele lehele jõuda ning 2. (palju tähtsam), et võistluspäevade hilistel õhtutundidel, kus pika blogi postituse kirjutamiseks enam energiat ei kipu jätkuma, saaks teile truudele huvilistele sinna "seina" peale mõned read jätta, mis võtavad mu päeva kokku ning annavad teile info, mida siia lehele otsima tulite! :)

Järgmise Põustini,

Karla

Euroopa kümnes!

Hei!

Olen nüüd otsa pidi tagasi kodumaal.

Eilne päev oli üks ääretult huvitav päev. Muud ma öelda selle kohta ei oska. Minu esimene medal race-i kogemus ei läinud just päris nii nagu ma seda ette olin kujutanud, kuid nii nagu me Ivan-iga arutasime, (mina olin medal race-is 9, tema 10, lõpptulemustes vastavalt teist pidi) et "Gotta keep room for improvement!" :D Ehk siis jumal teab, milleks see hea on, et praegu lihtsalt võimatult hästi juba ei läinud. Või noh, tegelikult ju ikka läks küll, Euroopa kümnes on laser klassis ütlemata kõva sõna ja kõik minust taga olnud 130 matsi oleks nõus selle eest vähemalt 1 jala andma. Nendest, kes võistlusele ei pääsenud ma üldse ei räägi!

Medal Race-i endasse veidi süveneda, siis oli see üks ütlemata kahe tahuline kogemus. Ühe külje pealt on kõik ääretult ilus ja sinna pääsemisest unistades ainult selle peale mõtted suunandki. See on nagu kuuga, et me näeme ainult ühte poolt (vist?) ja jumal teab, mis seal teisel pool reaalselt toimub?! St. et loomulikult oli mul massiivne au ja uhkus saada osaleda millegil näiliselt nii suurel asjal. Tegu polnud ju mitte üksnes Laser EM-iga, vaid kõik klassid koos. Samuti oli sellises väikses fliidis, kuid ülikõrges konkurentsis sõit kogemus omaette. Harjuda tuleb ka faktiga, et üks kõik kuhu sa ka ei sõida, igal pool on press, kes pildistab, filmib ja teeb veel umbes 100 muud asja korraga.

Sellest jõuangi teise tahuni. Kõik meedia ja jutt tundub küll ülimalt lahe, kuid minu ning mõne teise jaoks oli vähemalt selles sõidus tollel faktoril ka ebameeldivaid külgi. Nimelt jäin pärast üpris OK-d starti koos paari teise vennaga tuuleauku ning positsioonide suhtes paranduste tegemiseks nii drastiliselt lühikeses sõidus nagu seda on Medal Race (20-30min) tuleb need korrektuurid teha kiiresti ja jõuliselt. Selleks on aga vaja teha midagi erinevalt teistest, kes sinu ees seilavad. Sama rada pidi, lihtsalt kiiremini sõites ei ole võimalik järgi jõuda, sest tase on nii kõrge ja kiirusevahed minimaalsed. Alternatiivset Route-i aga valida meil ei võimaldatud ning seda vaid ühel põhjusel: esiviis oli eest ära rebinud ning nende ümber tiirles kogu meediapundar. Suuremad, väiksemad, värvilised, mittevärvilised ning kõik ülejäänud sorti kaatrid, mis tekitasid hulganisti keeriseid ja laineid. Tore küll, kuid esimestel oli vaba vesi, meie sõitsime neis keeristes - tagajärg? Pole võimalik järgi jõuda!

Seega, sõidust endast mul mingit erilist positiivset emotsiooni kahjuks külge ei jäänud. Minu jaoks oli ta vahest veidi liiga lühike, et midagi ette jõuda võtta ning seda üritades ei jäetud mulle avasid, millest läbi putkata ja positsioone parandada. Seevastu, kogemus on kogemus ning arvatavasti nii massiivsel regatil Medal Race-is sõitnud kogemus on veel päris hea kogemus ka!

Vaatamata sellele, et eilses sõidus superüllatuse valmistamata jätsin, olen oma regatiga 200% rahul. Vot täpselt nii rahul olengi. Ei rohkem ega vähem. Eesmärk oli jõuda 20 sekka ning 10ndana lõpetada on lihtsalt suurepärane. Olen ütlemata õnnelik, et suutsin täiskasvanute tiitlivõistlustel suhteliselt väheste aastatega (teine täiskasvanute EM) nii kõrgele murda ning teie, kes te loete ja tõenäoliselt mind ka tunnete, sinna plaanin ma ka jääda ning mitte ainult!

Teie,

Karla

Medal-Freakin'-Race!

Hei!

Tänane päev on olnud mu elu üks raskemaid. Nimelt, oli täna plaanis viimased 2 finaalsõitu, et otsustada lõplik paremusjärjestus ning saada teada, kes pääsevad homme peetavasse Medal Race-i. Hommik algas aga väga aeglaselt, sest oodatult tervitas meid klubis suhteliselt täielik peegel, ehk siis tuuletus. See tuuletus ei kogunud terve päeva vältel erilisi tuure, kuid kohtunikud olid püha tahet täis meile siiski sõite pigistada - nii vähemalt tundus.

Igatahes, kui tavaliselt on normaalseks käitumiseks tuule puudusel nö ajalised edasilükked, mis annavad kontrollaja, millal midagi otsustatakse. Täna seevastu olin klubis 8,5h, et oodata täielikus stardivalmiduses tuult, mida kunagi ei tulnud. Kõigele lisas vürtsi fakt, et minu sees toimus lahing, mis oli suurem kui Põhjasõda. Minu isikliku arvamuse kohaselt võib-olla, et isegi suurem kui Teine Maailmasõda. Seda vaid ühel põhjusel: Minu eile omistatud 10s koht tähendas mulle pääsu sinna kaua ihaldatud uhkesse sõitu - Medal Race. Seega, sõitude ära jäämise korral jääks kõik samaks ning minu üks unistusi oleks täitunud. Teisalt, professionaalse sportlasena pidin end sundima tagasi ning olema täielikult valmis minna merele, et üritada seal purjetada ette nähtud 2 sõitu ning, mis veel tähtsam, need ka hästi purjetada, et siis endiselt esimese kümne hulka jõuda!

Nagu ütlesin, hoiti minu närvi kikkis keskelt läbi 8,5h, mil lõpuks läbi tule ja vee tuli otsus, et täna sõite ei toimu! Milline kergendus ning rahulolu, rohkem ma kirjeldada ei oska. Olen suutnud oma elu teistel Euroopa meistrivõistlustel ületada esikümne künnise ja murda Medal Race-i. Poleks seda siia Helsingisse tulles eales uskunud, et nii head sõitu suudan näidata. Arvasin, et esimese 20 seas oleks juba suurepärane.

Juba praeguseks üle ootuste hästi läinud regatt saab aga oma hüüumärgi, mitte punkti, homme kui mul avaneb võimalus veel viimast korda (olen seda igal päeval suutnud) oma positsiooni parandada ning võtta siit regatilt üks suurepärane tulemus ning veel suurepärasel kogemus. Kaotada pole mul ju mitte midagi, kümnendast kohast taha poole ma enam ei lange!

Hoidke mulle homseks kõvasti pöidlaid ja jälgige ka trackingut!

Karla

Eurobullet!

Hei!

Vabandan kohe ette ära, et pilte pole, aga no mitte ei tehta meil siin pilte. Vähemalt võistlejateni need mingil põhjusel ei jõua!

Eniveis... Täna oli PIKK päev. Merel veetsin miski kerged 8h. Läbi raskuste, kuid siiski saime tehtud oma planeeritud kaks sõitu - suur kummardus jällegi race committeele selle eest.

Esimeses sõidus sain halvema poolse stardi ning fakt, et meie (punane) grupp sinisega kokku ujus ning tekkis üks suur 95 paadine punt ei aidanud mu vaba tuule otsingutele sugugi kaasa. Otsisin, mis ma otsisin, kuid selles vaikses tuules ma seda ei leidnudki. Üleval leidsin end vast kusagil 30 juures. Rügasin küll, kuid sõitsin veidi liiga konservatiivselt ning ei suutnud enamat 14ndast kohast.

Teist sõitu pidi kusagil 2-3h ootama. Tuul vaikis vahepeal täiesti maha ning tuli seejärel merelt meid uuesti tervitama. Kohtunikud tegutsesid kiiresti ja adekvaatselt, sest sõitu oli meil väga vaja. Kollane fliit oli nimelt sõiduga juba maha saanud, mis tähendas, et tegemist oli sõiduarvu ebakõlaga, millega meid finaalideks fliitidesse jagada on raske. Sõita me õnneks ikka saime. Suutsin teha üpris hea stardi ja veel parema esimese krüssu jõudes üles kolmandana. OK bakstaagi ja hea taganttuule järel olin all juba 1, mida hoidsin sõidu lõpuni. EM-i esimene bullet!

Kokku hoian praegu 13ndat pooset, mille pealt on hea edasi kulda minna ning vaadata, mis teha annab. Olen väss ja lähen magama.

http://www.openeuropeans2011.com/ leheküljel saab replayna ka mu sõite Trackingus vaadata!

Karla

Start clinic

Hei!

Tänane päev oli üks huvitav päev täis eelkõige startimist. Erinevatel põhjustel soovis suurem osa rahvast end leida vasakult poolt ning stardis valitsenud lipu eelis ei teinud seda asja paremaks. Kokku tähendas see massilisi valestarte ja uuesti ja paar korda veel proovimist. Mööda külgi see ilmselt maha ei jookse, hea kui saab asju over and over again üle korrata! :D

Ausalt öeldes oli minu fliit isegi suhteliselt tagasihoidlik. Esimene kord saime teise, ning teine kord kolmanda korraga minema. Teised fliidid seevastu vist soovisid küll korralikku kliinikut maailma tippude osavõtul ning ausalt öeldes ma isegi ei lugenud mitu korda startida üritati.

Nagu lubatud, oli täna veidi rohkem tuult. Tegelikult oli eilsega võrreldes seda kohe kõvasti rohkem, kuid tugevast tuulest oli asi endiselt kaugel. Pagidega küündis tuuleke kusagile 7-8 m/s kanti vaiksemad kohad olid suisa kusagil kolme m/s peal ehk veidi. See tähendas, veidi oli vaja kallutada ja see tõmbas fliidi veidi rohkem laiali kui eile.

Esimeses sõidus sain keskmise stardiga õigele poole, olin krüssus marukiire ja ülemises märgis leidsin end juhtpositsioonilt. Bakstaagis suurendasin veidi vahet ning allatuule otsale suundudes olin soliidselt juhtimas. Sõitsin veidi liiga konservatiivselt ja kaks erinevat äärt mööda alla kulgenud härrasmeest said mööda. Teine krüss suutsin ühe koha veel kaotada, finishisse jõudsin 4ndana.

Teist sõitu alustasin veidi rahulikumalt. Algul nägi asi väga halb välja. Sõitsin aga esimese krüssu lõpu targalt ning sain üles märki kusagil 15 ümber. Tegin head sõitu ning olin kiire. Tundsin end paadis mugavalt ja alla märki tulin kusagil 9-10. Teise krüssuga sõitsin end 6ndaks, et viimases taganttuules ühe koha ära anda. Finishis 7. Kokku leian end 16ndalt positsioonilt, kust on hea omme edasi minna.

Homseni,

Karla

Hyersinki

Nonii,

Esimese päevaga on nüüdseks mutt. Nii nagu eile lootsin, nii ka läks. Saime maha pidada 2 sõitu vaatamata väga heitlikele tuuleoludele.

Iga meeter mõlemast sõidust tuletas mulle meelde ainult üht maailma paika, kus alati sellist "tuult" ette tuleb. Koha nimeks nagu pealkirja lugenud inimesed juba aru said on Hyeres.

Olen tänaste sõitude järel sarnaselt tuulele väga otsustusvõimetu. Ei suuda ära otsustada, kas nutta või naerda. Iseenesest ei läinud kõige hullemini. St. et olen praeguse seisuga kusagil 140 paadi hulgas 46, sõitude kohad vastavalt 24 ja 11. Mis positiivse poole pealt veel lisaks kaalub on see 11, mida mul pole sugugi häbi edasi kaasa võtta. 24 seevastu on lootusrikkalt ette mõeldes mahaviske sõit, mida väga meenutada ei soovi. Nimelt hoidsin ka selles sõidus 11ndat positsiooni, kuid nende superägedate tuuleaukude vahel laveerides suutsin ühte kinni jääda ning kukkusin 27ndaks. Rabelesin, mis ma rabelesin, kuid täna oli rabelemisest sama palju kasu kui David Haye-le molli andmisest - ta arvab ikka, et ta põhimõtteliselt ju võitis. Kaugemale kui 24ndaks enam ei rabelenud.

Pessimismile ja nutule kaaluvad aga järgmised faktorid: praeguse seisuga on ees otsas peale tõsiselt headele sõitjatele ka hunnik "klibakaid", kellest taga olemine ei valmista kummagist otsast vaadates head meelt. Samuti ei meeldi mulle see, et suudan alatasa nõrga tuulega end kusagile kaevata. Olgugi, et üks sõit oli täitsa pole viga, siis negatiivseid emotsioone on tänasest kaasa võtta küllaga. Sellele vaatamata, üritan võtta hoopis kasulikke asju, olgu nad siis negatiivsed või mitte.

Tõsiselt hea meel on mul Patricku üle, kes tegi tänastes oludes väga väärt sõidud ja platseerub praeguse seisuga kusagil 30ndatel (35?) kohtadel. Ausalt välja öelda, siis sellest, et Patrickul hästi läks on mul veel parem meel homse tuuleennustuse üle. Jään lootma, et tänastele vaiksetele tuultele saame homme võib-olla, et veidi stabiilsemat ja tugevamat tuult.

Lõpetuseks: kuna paljud siinsed kohtunikud on tegelikult pärit hoopis maarjamaalt ning kes teab, äkki satuvad nemadki minu bloogsi lugema, siis mainin igaks juhuks südamelt ära, et virisen ma siin tekstis palju ma virisen, kohtunikele tuleb üks suur aplaus teha põhjusel, et nad tänasest päevast 2 sõitu välja imesid!

Homme jälle,

Karla

Aika alkaa nyt!

Meie almighty "klubi"

Hei!

Pealkirjaga seoses... Oli kunagi mingi Soome saade, kus nii öeldi? Samuti, homme algavad sõidud!

Paat on mõõdetud, ise olen registreeritud ja asjad on tehtud nii nagu ikka enne võistlusi neid tehakse. Ülimalt erinev faktor tavapärasest võistlemisest on soojus. Purjetamise MK-sari on suuresti üles ehitatud kevadistele kuupäevadele ja nüüd, suvisel ajal on ääretult mõnus vahelduseks ka soojas sõita - seda enam, et tegemist on Soomega!

Homseks küll maailma parimat prognoosi pole. Suhteliselt keerutav ja peaaegu, et olematu tuul, kuid race committee peale lootma jäädes võiksime homme siiski programmi järgsed 2 sõitu kirja saada. Võistlust on oodatud juba mõnda aega ja oleks ju patt kui see ei tuleks korralik ja kõikide sõitudega nii, nagu peab!

Ega mul rohkem väga pikka juttu polegi, ujumas käisin ka täna kuuma eest peites!

Karla