Euroopa kümnes!

Hei!

Olen nüüd otsa pidi tagasi kodumaal.

Eilne päev oli üks ääretult huvitav päev. Muud ma öelda selle kohta ei oska. Minu esimene medal race-i kogemus ei läinud just päris nii nagu ma seda ette olin kujutanud, kuid nii nagu me Ivan-iga arutasime, (mina olin medal race-is 9, tema 10, lõpptulemustes vastavalt teist pidi) et "Gotta keep room for improvement!" :D Ehk siis jumal teab, milleks see hea on, et praegu lihtsalt võimatult hästi juba ei läinud. Või noh, tegelikult ju ikka läks küll, Euroopa kümnes on laser klassis ütlemata kõva sõna ja kõik minust taga olnud 130 matsi oleks nõus selle eest vähemalt 1 jala andma. Nendest, kes võistlusele ei pääsenud ma üldse ei räägi!

Medal Race-i endasse veidi süveneda, siis oli see üks ütlemata kahe tahuline kogemus. Ühe külje pealt on kõik ääretult ilus ja sinna pääsemisest unistades ainult selle peale mõtted suunandki. See on nagu kuuga, et me näeme ainult ühte poolt (vist?) ja jumal teab, mis seal teisel pool reaalselt toimub?! St. et loomulikult oli mul massiivne au ja uhkus saada osaleda millegil näiliselt nii suurel asjal. Tegu polnud ju mitte üksnes Laser EM-iga, vaid kõik klassid koos. Samuti oli sellises väikses fliidis, kuid ülikõrges konkurentsis sõit kogemus omaette. Harjuda tuleb ka faktiga, et üks kõik kuhu sa ka ei sõida, igal pool on press, kes pildistab, filmib ja teeb veel umbes 100 muud asja korraga.

Sellest jõuangi teise tahuni. Kõik meedia ja jutt tundub küll ülimalt lahe, kuid minu ning mõne teise jaoks oli vähemalt selles sõidus tollel faktoril ka ebameeldivaid külgi. Nimelt jäin pärast üpris OK-d starti koos paari teise vennaga tuuleauku ning positsioonide suhtes paranduste tegemiseks nii drastiliselt lühikeses sõidus nagu seda on Medal Race (20-30min) tuleb need korrektuurid teha kiiresti ja jõuliselt. Selleks on aga vaja teha midagi erinevalt teistest, kes sinu ees seilavad. Sama rada pidi, lihtsalt kiiremini sõites ei ole võimalik järgi jõuda, sest tase on nii kõrge ja kiirusevahed minimaalsed. Alternatiivset Route-i aga valida meil ei võimaldatud ning seda vaid ühel põhjusel: esiviis oli eest ära rebinud ning nende ümber tiirles kogu meediapundar. Suuremad, väiksemad, värvilised, mittevärvilised ning kõik ülejäänud sorti kaatrid, mis tekitasid hulganisti keeriseid ja laineid. Tore küll, kuid esimestel oli vaba vesi, meie sõitsime neis keeristes - tagajärg? Pole võimalik järgi jõuda!

Seega, sõidust endast mul mingit erilist positiivset emotsiooni kahjuks külge ei jäänud. Minu jaoks oli ta vahest veidi liiga lühike, et midagi ette jõuda võtta ning seda üritades ei jäetud mulle avasid, millest läbi putkata ja positsioone parandada. Seevastu, kogemus on kogemus ning arvatavasti nii massiivsel regatil Medal Race-is sõitnud kogemus on veel päris hea kogemus ka!

Vaatamata sellele, et eilses sõidus superüllatuse valmistamata jätsin, olen oma regatiga 200% rahul. Vot täpselt nii rahul olengi. Ei rohkem ega vähem. Eesmärk oli jõuda 20 sekka ning 10ndana lõpetada on lihtsalt suurepärane. Olen ütlemata õnnelik, et suutsin täiskasvanute tiitlivõistlustel suhteliselt väheste aastatega (teine täiskasvanute EM) nii kõrgele murda ning teie, kes te loete ja tõenäoliselt mind ka tunnete, sinna plaanin ma ka jääda ning mitte ainult!

Teie,

Karla