Finally!

Portlandis (klubist 5km) asuva majaka peal on 1a. OM-ini tähistavad sildid!

Hei!

Mõnda aega on siin blogis nüüd vaikus olnud ning seda asja tuleks igal juhul parandada. Nüüd on selleks põhjust ka, mitte lihtsalt ei aja sokki.

Paar edukalt kodus veedetud nädalat on nüüdseks ajalugu. Sinna mahtus pärast EM-i korralik puhkus ning ka treeningud, mida võtsin naudinguga ja üritasin enda mental poolt nii paika timmida kui veel sain. Suur töö on tehtud ja paadis ega iseenda juures midagi nii väikse ajaga kategooriliselt muuta nii ehk naa ei ole võimalik ega ka efektiivne.

Aeg on aga nii kaugel, et asjad on mul nüüdseks juba koos ning homme sean oma suuna jällegi Weymouthisse, Inglismaale, et astuda esimese reaalse sammuna üle järgmise aasta olümpia lävepaku. Seal toimub siis nii nagu ma juba eelnevalt ka rääkinud olen Eel-OM, millele kvalifitseerumise nimel kevadel rügasin. Nüüd on see hetk reaalselt käes ning pean tunnistama, et nii detailidesse laskuvat võistlusprogrammi pole mina oma elus kohanud. Sellel regatil saan tõenäoliselt esmakordselt juba päris OM-i aurat nautida ja tunda end nagu kala vees veidi särtsakas ja pingelises keskkonnas. Samuti on uudne see, et juba nädalaid varem on asjad suhteliselt lõplikult paigas. Tavaliselt (eriti kui tegemist on Prantsusmaa või Hispaaniaga) toimub kõik üle jala ja peaasi, et üldse kuidagi tehtud saaks. Näiteks praeguseks on mul juba mõni nädal teada, et minu paadi mõõtmine on 3ndal Augustil 10:03 jne.

Tunded on laes ning tahtmine juba võistelda on üldjoontes suhteliselt domineeriv fiiling terves päevas. Minu õnneks saavad need varsti maksimaalselt rahuldust, sest tegelikkuses ei piirdu minu turnee ju sugugi mitte Test Evendiga. Sellele järgnevalt lendan kiiremas korras Hong Kongi, et osaleda Hiinas, Shenzhenis toimuval universaadil, mis tõotab tulla samuti erakordne kogemus. Kaks müstiliselt hea ja suurejoonelise korraldusega regatti üksteise järgi on midagi, mida iga tipp-purjetaja endale lubada ei saa. Iga riigi parimad osalevad küll Test Evendil, kuid on täisprofessionaalid ning universiaadile seega ei kvalifitseeru. Pole küll viimase Entry Listi näinud, kuid usun, et olen üks väga väheseid, kes mõlemad regatid kaasa teeb.

Universaadi teeb minu jaoks veel meeldivamaks asjaolu, et tavapärasest erinevalt saavad osalejad iga viimase kui jupi korraldajatelt. See tähendab, et esmakordselt enda karjääri jooksul ei pea ma mitte ühtegi paadiga kaasas käivat vidinat lennukiga kaasa vedama. Purjed, otsad, pinnid, pikendused, kõik on olemas! Super! Samuti olen kuulnud, et avamine (millele kahjuks ei jõua) ning lõpetamine on vaat, et sama suurejoonelised ja uhked kui olümpia enda omad. Huvitavaks muudab veel enam fakt, et lõplikku Entry Listi näinud pole ning seda, kes sinna reaalselt tulevad oskan ainult aimata ning osade sõpradega rääkinuna tean osasid kindlaid tulijaid samuti. Konkurentsist puudust tulema ei peaks, ütleme nii!

Tänane päev on peale selle, et minu õe tütrel 7-kuune sünnipäev oli veel eriline ka selle poolest, et ilmusid uued maailma rankingud. Pärast suurepäraselt õnnestunud EM-i olen tõusnud juba 37ndaks! Teist korda järjest olen suutnud tõusta karjääri parimale astmele, liikudes kiirelt tipu poole. Alles juuni alguses olin 66! Ajan oma rida ja küll see positsioon siis veelgi paraneb!

Hoian teid nii blogi kui Facebooki teel kursis, kuidas mu trip Inglismaale kulgeb ning eks sealt kirjutan juba siis ühe posti ka jällegi.

Olge mõnusad!

Karla