Kodu!

Kõige pealt veidi pilte...

1/3 Hong Kongi Skyline-st!

Vaade Hong Kongile!

joo, palju jaksad!

1/4 sööklast!

Medal Race-i võit!

Kohaliku mimmiga

neljandale anti diploma of honour :P

Politsei eskordi saatel oma sõidureas klubisse!

Tere!

Suure ringiga, kuid siiski olen lõpuks kodus.

Regati lõppedes nautisin Hiinas veel sooja ilma, käisin lõputseremoonial, mis oli uhke ning seejärel oligi aeg oma kodinad kokku korjata, et sõita üle piiri Hong Kongi, kust meil õhtul lennuk läks.

See aga tähendas, et ma sain ühe päeva nautida juttude järgi maailma ilusamat vaadet. Pean tunnistama, et Hong Kongi siluett oli tõesti midagi ahhetama panevat. Linn ise oli lõpuks midagi sellist nagu Hiinast ootasin. Palju inimesi, kõik üksteise otsas ja kõvasti sodi ja pudi, mida osta. Hong Kongist jääb mulle ilmselt enim meelde kui suured kontrastid linnapildis olid. Majad nägid välja sellised, et lagunevad koost kohe kui esimene lind katusele istub. Autod seevastu olid veel kõvasti uhkemad kui autopede maana tuntud Eestis. Samuti jalutasin tänaval, kus oli kalapood. Iseenesest pole selles loomulikult midagi imelikku kui juttu sinna paika jätaksin. Imestama panev oli selle juures aga fakt, et sellest ühel pool oli Louis Vuittoni pood ning teisel pool juveelipood, kus akna peal ilutseid miljon kadunud Eesti krooni maksvad Rolexid ning kolme miljonilised kihlasõrmused. Ma ei oska muud arvata kui, et ju siis on inimesi, kes ostavad endale LV käekoti, sõrme sõrmuse, käele kella ning selle kõige peale läheb ju kindlasti kõht tühjaks, mis peale tuleks kala ka sinna kotti haisema võtta?!

Pärast seda avanes mul tegelikkuses u. neljaks tunniks isegi kodu külastada. Siis oli aga aeg teha veel üks kiire suts üle mere põhja, et osaleda Melges 24 Soome MV-l. Siin kohal oli nüüd suur mõttepaus, mida edasi kirjutada... Võistlus ei läinud meie paatkonnast ilmselt kellegi jaoks nii nagu seda oldi ette kujutatud. Asju, mis vajavad kordades paranemist enne kui üldse mingisuguse taktikaliselt õigest purjetamisest juttu saab olla, on lihtsalt liiga palju. Vaat, et viimaseks sõiduks saime paadi nii käima ja mõistsime võib-olla ka veidi rohkem, millest selline käigu vahe eelnevates sõitudes, et saime teistega kui võrdne võrdsega purjetada.

Nüüd olen otsa pidi lõpuks vähe pikemaks perioodiks kodus. Kavatsen võtta aja täiesti maha, mahutada oma tavapärase oktoobrikuu puhkuse mõnesse nädalasse nüüd, septembris, laadida akud täielikult ääreni täis, et siis hakata juba spetsiifiliselt tööd tegema MM-i suunas vaadates. Terve oktoobri veedan Austraalias MM-i paigas treenides, kus juttude kohaselt peaksid mul ka sparrimas olema maailma parimad purjetajad laser-klassis Slingsby, Thompson, Goodison ja veel teisigi. Põhimõtteliselt ei jõua ära oodata, kuid teisalt on oh kui hea kodus olla! Vähemalt mõneks ajaks...

Olge mõnusad,

Karla