Lõpp-peatus 2011

Hooaeg on lõpuks läbi!

MM-i lõpp ei läinud just päris nii nagu olin lootnud, kuid patareid olid pikast hooajast juba nii tühjad, et ei suutnud endast midagi imelist enam välja pigistada. Tunnistan, et olin viimasteks päevadeks juba üpris kustunud ja midagi väga ilusat mu sõidus ei olnud. Lihtsad vead tulid sisse, mis muutsid õhkkonna närviliseks ja tulemused mitte päris sellisteks, nagu oleks oodanud.

Kokku lõpetasin selle aasta MM-il kuldfliidis, 42. kohal. See on 8 kohaline tagasiminek eelmise aastaga ja 3 kohaline tagasiminek üle-eelmise aasta MM-iga, kuid arvan, et tegelikkuses pole siin mõtet pastakaga joont ajada, sest esiteks oli praegu esmane eesmärk riigile OM-koht tuua ja kõike head korraga ei saa. Seda enam, et MM toimus Detsembris, mis venitas hooaja nii pikaks kui veel sai - 12 kuud, terve aasta. Riigisiseses OM-valikus venitasin suvega tehtud vahe killukese pikemaks, mis on ka ju tegelikkuses positiivne.

Lõppkokkuvõttes olen ma hetkel, paar tundi pärast viimaseid sõite väga vastakate tunnetega. Üheks küljest olen ma ääretult pettunud, et ei suutnud enda potensiaali siin maksimaalselt ära kasutada. Tean, et mu koht on maailmas jupp maad ees pool kui 42, mida selle aasta regatid ka näidanud on. Teisalt on rõõmustamise põhjuseid ka, sest tagantjärgi analüüsides kesise vormi pealt pole viga koht välja sõita on OK.

Hooaeg on läbi. Ütlen ausalt välja, et selle üle olen hetkel praegu õnnelikum kui millegi muu üle. Olen täiesti kustunud ja vajan aega, et asja veidi rohkem analüüsida ja teilegi siin asju paremini selgitada. Praegu on pea täiesti tühi ja suudan mõelda ainult sellele, et ees ootavad jõulud, mida ma umbes esmakordselt elus täielikult nautida kavatsen. Veeta aega perega, süüa head ja paremat, vaadata öösel NBA-d ning võtta veidiks ajaks täielik Time-out.

Tahan lõpetuseks tänada absulootselt kõiki, kes minusse uskusid ja loodetavasti seda ka edasi teevad! Kummardus kõigile, kes mulle pöialt hoidsid ja kaasa elasid. Ilma teieta oleks see tee hoopis hallim ja raskem. Eraldi tahaksin ära mainida oma pikaaegsed toetajad eesotsas pere, treener Reinu, Mateki, BCS-i, EJL-iga, teistes inimestest ja orgnisatsioonidest, keda üles lugeda ei jõua, rääkimata. Täitsime OM-normi, kõik koos!

Teie,

Karla

Kulla 1. päev

Hei,

Tänane päev ei olnud kahjuks täis sellist sära nagu ma olin lootnud. Rasketes tuuleoludes ei suutnud ma kordagi tervet sõitu nii kokku panna, et kusagile ei komistaks. Tuul keerutas nii palju, et tahes-tahtmata jäin mõnedel ajahetkedel valesse kohta ning karistused olid kerged tulema.

Kui hästi kiiresti kokku võtta, siis tänaste sõitude kohad olid 31 ja 22, mis pole tegelikkuses nii väga lootusetud, kuid kuna mul oli viimasest eelsõidust erinevalt paljudest teistest juba mahavise olemas, siis langesin kõige kiuste 3 kohta, platseerudes hetkel 41. kohal.

Sellelegi vaatamata ei ole midagi katki ja kui kellelegi (nagu nt. mulle) peaks tunduma, et see koht ei rahulda, siis on mul teile ka häid uudiseid. Mina pole MM-idel kuldfliidis nii väikeste punktivahedega vist eelnevalt sõitnud. St. et 25ndast kohast lahutab mind hetkel 19 punkti. See oleks väga suurepärane tulemus, kuid annan endale siiski aru, et sinna jõudmiseks peab viimasel päeval kõik suurepäraselt õnnestuma ja sõitudes tugevat sooritust näitama.

Homme on meil aga puhkepäev, mille võtan soojalt vastu. Hea on end veidi välja puhata, nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt. On ju see võistlus olnud suhteliselt pingeline. Usun, et kerge lõõgastus ja seejärel uuesti enda kogumise moment võib olla just see kerge taganttõuge, mida mul eelmainitud eesmärgi saavutamiseks vaja võiks minna.

Homme on ka teie pöialdel puhkepäev!

Karla

Olümpianorm - Check!

Nii,

Eelsõidud on nüüd läbi ja jutus veidi ette rutates olen platseerunud kuldfliiti. See tähendab aga seda, et Eestile on Laser-klassis OM-pilet tagatud ning nüüd jääb üle riigisisese valiku eest edasi võidelda. Argo (Vooremaa) sõitis tänastes nõrkades tuuleoludes samuti väga hästi jõudes samuti viimasena kuldlaevastikku. Kahest Eesti laserimehest kaks kullas, mida veel tahta?

Nüüd, kus riigi ees võlg tasutud, saab lõpuks ka enda peale mõtlema hakata. St. et esmane eesmärk sellelt MM-ilt oli riigile koht tagada, kuid nüüd, kus see on lukus, saab hakata ka MM-i sõitma, veidi lahtisemate kaartidega sõitma trumpe lauale tagudes, nüüd pole neid enam käes mõtet hoida. 4 finaalsõitu on veel ees, mis moodustab 40% kogu võistlusest, kuid osakaalu poolest on tugevama ja ühtlasema konkurentsi tõttu see protsent veelgi suurem. Loodan, et suudan näidata minekut, mida tean enda sees olevat ja lõpetada see pikaks veniv 2011 hooaeg ühe korraliku etteastega.

Kui lõpuks tänaseni välja jõuda, siis täiesti tahtmatult tekkis mul juba enne esimest starti tunne, et mind on Hyeres-i toodud. Kes ei tea, siis too on MK-etapi paik Prantsusmaal, kus kevadine ilm aastaid vingerpusse mängib ja kellegi närve lõplikult rahulikuks ega puutumatuks jäta. Nii ma saingi tänase esimese sõidu super stardi järel oma esimese pange vett kaela juba esimeses krüssus (jälle) kui jäin valele poole 15 kraadist tuulepööramist. Ise ma sellistele tegevustele aega ei raiska, võtan asja lakooniliselt kokku sõnaga "mudas" (tegelikkuses vähe ropum, kuid eks siin ole praegu PG-13 versioon), kuid trackingu järgi olevat esimeses märgis 36 olnud. Esimese allatuulega tõusin kusagile 20-25 lähistele, pärast mida ütlen ausalt, kasutasin vast ära oma tänase õnnelimiidi. Tuul oli minu nägemuse järgi täiesti ettearvamatu, kuid sisetunde ja ka vaatluse abil otsustasin vasakult poolt tuule järgi sõita. See osutus ütlemata heaks ideeks, sest teist korda üles tulin juba kusagil 12. Järgmise allatuulega tõusin 9ndaks, mida hoidsin lõpuni.

Sellega oli mu kulda pääsemine kindel ja tulemuste järgi võiks eeldada, et jajah, pingelangus. Tegelikkuses ma sellega nõus ei ole. Olin ääretult keskendunud sellele, et ma ei korjaks endale finaalidesse rämedat mahaviskesõitu, sest siiani olin näidanud suurepärast stabiilsust. Nt. 17 koht maha minekuna tänase päeva lõpetuseks oleks pikas perspektiivis väga hästi sobinud. Sellelegi vaatamata juhtus minuga tänases viimases sõidus inglisekeelne ütlus "Could not get to the right side of anything!", ehk siis, et kõik, mis sinna pimedamasse paika minna sai, seda ka tegi. Järjekordse hea stardi järel jäin lootusetult valele poolele fliiti, mis lõpetas suures plaanis minu teekonna. Vahe kärises meeletuks, tõusu variandid muutusid pea olematuks. Tasuks nadi 41. koht.

Loodan, et OM-pinged on selleks korraks seljataga ja homme saan pingevabalt head sõitu näidata ja teile kodustele veidi närvikõdi pakkuda. Kõik kaardid õigesse kohta langevad, siis võib sellest regatist veel ilusaid asju tulla.

Olge paid,

Karla

Day 2

Hei

Teine päev MM-ist on ajalugu. Raske ta oli, aga asja siiski sai. Nagu Eesti rahvatarkus ütleb, siis "Sxxxst saia ei tee", mille peale ma ütleksin, et teeb ikka küll.

Esimeses tänases sõidus puhus väga keeruline maatuul, mida olid tervitama tulnud ka korralikud tumedad pilved, et asi veel huvitavam oleks. Tegin suhteliselt hea stardi, kuid jätsin pundi kaitsmata ning sain nagu eilegi, ikka vastu pükse. Sel korral olin üleval rohkem sügavustes kui eelnevalt, nimelt 36. Ei lasnud end sellest pisiprobleemist häirida ja alustasin sellega, mida külamees ütleb, et teha ei saa. Lõpuks tuli välja päris normaalne sai. Veidi liiga palju läks küll soola, kuid oli siiski suhteliselt hea ja magus, 17. koht. Suudan sellise kohaga elada küll, eriti kui üleval 36 olin.

Teine sõit oli musta lipu reegel, mis tähendab purjespordis seda, et stardis varastajad saavad automaatselt DSQ. Tegelikkuses on sellele eraldi lühend, BFD, black flag disqualification, kuid see selleks. Ühesõnaga (kas te olete tähele pannud, et kui Eestlane ütleb "ühesõnaga", siis järgneb rämedalt pikk selgitus), selle reegli tõttu olin extra ettevaatlik, sest lahti seletatut endale tulemustesse mitte mingil juhul ei soovinud. Ettevaatlikkusega stardis aga väga kaugele ei jõua, mis tähendab, et start väga hästi ei õnnestunud. Minu õnneks oli tuul just sel hetkel nii tugev, juba kusagil 10-11 m/s, et tõmbas pundi laiali ja leidsin kiiresti vaba tuule. Tuule tugevusest tingituna olid enamik keskendunud kiirusele ja kallutamisele jättes tuule lugemise tagaplaanile. Mulle sobis! Leidsin kiirelt teid end ette poole viimaks ja ülevalt leidsin end 9-10. Tegin väga tubli allatuule, olin kiire, all märgis kusagil 5. Teise ringiga vedasin vahe juba suhteliselt pikaks ja astusin juba esikolmiku kandadele, kuid kolmandal ringil läksin endist viisi konservatiivse taktika juurde tagasi, millega tagasin endale kindla esikümne koha, kuid sel korral 7nda.

Kokku olen suhteliselt ühe stabiilsemana kohtadega 13, 16, 17, 7 hetkel 37, mis on väga okei. Homme on viimane eelsõitude päev, pärast mida jagatakse meid Kuld-, hõbe-, ja pronksgruppi. Kulda peaks mahtuma 49 matsi. Homme tuleb teha kaks tublit sõitu, pärast mida saab keskenduma hakata sellele MM-ile, tulevikule mõtlemata.

Tasapisi tähtede poole,

Karla

Day 1

Nonii..

Ülikaua oodatud olümpiavaliku, ehk siis MM-i esimesed sõidud on lõpuks peetud. Ma natukene vassiks teile kui ma väidaks, et ma ei olnud veidi pinges ja närvis. Viimasest võistlusest on möödas nii palju (laiutan käsi ja näitan kui palju). Teine asi, mis vajas vastuseid, oli vormiajastus Detsembriks. Sellist pulli ma idee poolest olin nooruspõlves 15-aastasena juuniorides küll teinud, kuid ütleme nüüd ausalt, suhteliselt öö ja päev on tasemed. Kolmas faktor on veel. Te ilmselt juba mõtlete, et kuidas ma üleüldse hulluks ei läinud kui pinget tekitavaid tegureid suhteliselt palju oli. Viimaseks neist fakt, et tegemist tegelikkuses ju minu esimese ISAF-i MM-iga, ehk siis rahvakeeli esimese MM-iga minu elus, kus jagatakse OM-pileteid.

Päevast nüüd siiski ka. Ähvardas meid äikesetorm, mis tõmbas siinsetele tavalistele, selgete seaduspäradega ilmale kriipsu peale. See tähendas, et tuleb silmad-kõrvad lahti hoida ja võtta infot kiiresti ja kuhjaga. Töötas, vist...

Esimeses tänases sõidus sõitsin veidi tõusvas joones ees otsas. Suuri riske ma võtta ei soovinud, mis võib-olla, et muutis esimese päeva suurüllatuse võimatuks. Laser-klassi ülitihedas konkurentsis lihtsalt ei saa nii, et sõidad superhästi ja kindla peale ka. Mõtete soppides keerles algusest peale vaid üks: OM-pilet! Igatahes, pikk jutt kokku pakkida, esimene sõit soliidne 13. koht.

Teine sõit tegin umbes sarnase skeemi järgi, mis esimene, kuid veidi juba riskipiiri tunnetades astusin sel korral ühe jalaga põlveni ämbrisse. Selle asemel, et ülemisest märgist end sarnaselt kohalt leida, mis eelneva sõidu finishis, olin hoopis kusagil 28-30. Tööle, nüüd! Hetkeks lõi saba jalge vahele, mis tõi kaine mõistuse tagasi koju - konservatiivne! Õlekõrsi ükshaaval lappama ei hakanud, ei üritanud kõike kaotatut hetkega tagasi teha, võimatu, seda tean minagi! Võtsin samm-sammu haaval ja rühkisin väikeste võimaluste järel aina ette poole. Sõit jäi veidi lühidaks, sest finishisse jõudsin 16ndana, äsja järjekordse eesmise pundi kinni püüdnud.

Kokku olen 147 matsi tihedas konkurentsis hetkel 43ndal poosel. Ütlen ausalt, et olen tegelikkuses suhteliselt rahulolev, sest see on hea positsioon, kust edasi minna. EM-il, kus ma 10ndaks tulin, sõitsin esimene päev kohad 24 ja 11. Punktivahed on lootusetult väiksed ja homme tuleb teha üks soliidne päev, et siis asjad juba veidi paika loksuksid. Hetkel on asi alles nii noor, et juhtuda võib veel kõike.

Hoidke ikka pöidlaid, neist on kasu!

Karla

Days Off Pays Off

Hei!

Olen nüüd enne regatti paar päeva vabaks võtnud. Tegelikkuses, ärge mu esimesest lausest eufooriasse sattuge (veel), sest võistlus koheselt peale ei hakka. Homme saan kätte võistluspaadi, millega kaasneb koheselt poole päeva jagu toimetusi. Kõik vaja üle kontrollida ja seejärel saab uue paadiga juba vee peale suunduda, et testida, kuidas viimane käitub. Lisaks saab homsest ametlikult registreerida, seega, tegevust jagub.

Puhkepäevad veetsin ma seevastu klubist nii kaugel kui oskasin. Mõningad päevad enne võistlust mõtted veel korra eemale saada mõjub suhteliselt hästi. Minu suutmatus midagi targemat välja mõelda viis mind mõlemal puhkepäeval kohalikele golfiradadele, kus täie tõsidusega nentides tuli välja vaata, et paremini kui oleksin arvanud. Enne palle taga ajama minekut rääkisin hommikul klubis veel ühe USA kutiga, kes küsis kas ma olen valmis end selle kaikamänguga frustreerima? Vastasin seepeale, et olen jah, kuid võta näpust... Väga suurt frustratsiooni ei tekkunud, hoopis mõnus oli mängida.

Veidi jalutasin veel Perthi linna peal ja nautisin niisama mitte-Eesti kliimat. Kasutasin sellist sõnade kombinni ühel põhjusel: ei oleks eetiline öelda, et nautisin ilusat ilma, sest viimastel päevadel on meil siin (nüüd on see koht, kus te peate kadedad olema) olnud kõigest 25 kraadi ringis ja ilusa ilma nautimisest, nagu eelmisel nädalal kui päike lagipähe kõrvetas ja 36-37 kraadine temperatuur särki seljas märjaks sundis, pole enam haisugi.

Igal juhul, nagu pealkirjast välja lugedeski selgub, siis vabad päevad võivad pikas plaanis väga tervislikuks osutuda ja otseloomulikult on neil väga tähtis osa kogu ettevalmistuses. Sellegipoolest, tunnen end hoopis kodusemalt homses, MMi viimases ettevalmistusstaadiumis, kus saan end juba suhteliselt lõplikult regatiks valmis seadma hakata, et sellele kauaoodatud regatile juba peale minna!

Tahan juba sõita, aaaah!!!

Karla

Uued kogemused

Hei!

Teen siin maailma kuklapoolel suhteliselt rahulikult trenni. Merel on ülisuur punt väga motiveeritud võitluslikke sportlasi, kes ei anna isegi trennis kellelegi järgi. See tekitab aga suhteliselt korraliku segaduse, sest puuduvad võistlusel olemas olevad ametnikud, kes asja kontrolli all hoiavad. See kõik teeb treeningust päris korraliku segasummasuvila. Kõik lahmivad, lammutavad ja kütavad. Üritan asja väga rahulikult võtta, sest tean, et võistlus on täiesti teine teema, kuid tahes-tahtmata lähen teine kord entusiasmiga kaasa ning leian end närvilise sõidu keskel.

Minu treeningute kõrval on siin aga palju uusi asju. Esiteks, ma pole kunagi sellises olukorras olnud, et saan teisi klasse nädal enne enda regati algust kõrvalt jälgida. See on väga huvitav protsess. Otse loomulikult elan kõigile omadele südamest kaasa ja olen nende õnne korral õnnelik ja ebaõnne korral õnnetu. Sellele vaatamata tunnen end selles situatsioonis küllalt ebamugavalt, sest olen harjunud faktiga, et saan tulemuste käigule ise kaasa rääkida. Nüüd olen aga kõigest kõrvalt vaataja. Tahtmine ise juba teistega, žürii ja muude ametnike järelvalve all mõõtu võtta ajab pulssi juba tasa ja targu kõrgemaks ning vaikselt hakkab tekkima mingi ärevus.

Loodan rahulikult end võistluseks enam ja enam valmis seada, ettevalmistus on suures plaanis tehtud ja varsti ongi aeg end stardis koguda ja endast kõik, mis saadaval anda.

Elage teistele kaasa www.Perth2011.com/results

Karla

Elämä ON laiffii!

Heihei!

Kaks päeva on möödas nagu naksti. Siin läheb aeg ikka kreisilt kiiresti.
Eile oli meil siis avamine. Kellel Facebook, see nägi juba eile pilte ka vist. Suhteliselt tore oli, kuid omajagu väsitav üritus vaid teist päeva kuumuses olles. Palju tühja seismist, ootamist ja igasugu muud pudi-padi on tavalised asjad, mis avamistega alati kaasnevad. Sinna lisaks veel fakt, et õues oli 35 kraadi, mis muutis asja veidi keerulisemaks kui läbi jaheda teksti kõlab. Marssisime kuumuses jõululaule laulvate kooride saatel läbi Perthi kesklinna rongijaama ette, kus peeti umbes 150 kõnet nagu tavaliselt, pärast mida me lihtsalt rongiga tagasi koju sõitsime.

Täna oli juba veidi rohkem omas mullis päev. Ärkasin, märkasin ja läksin merele. Täna, esimese päeva puhul pikalt ei teinud, kuid OIIII kui hea oli! Punt oli nagu tavaliselt enne MM-i ikka, väga tugev. Tundsin end hästi ja ei saanud hetkekski aru, et olen kuu aega paadist eemal olnud. Väga mõnus! 36-kraadine ilm tähendas, et tegin veel paar toimetust ja seejärel nautisin lihtsalt seda kuumust ja mõtlesin umbes sajatuhandendat korda selle siin oldud 3 päeva jooksul, et miks keegi üldse kodus peaks tahtma olla talvel? Käisime Stinaga rannas ujumas ja nüüd istun veranda peal, maika seljas ja kuulan Bob Marleyt. Õhtul ilmselt grillime nagu me seda ka eelnevatel päevadel teinud oleme ja siis juba varsti ongi homne päev, saab uuesti merele minna ja võib-olla, et veidi ratastki sõita.

Olge mõnusad,
Karla

I'm Back Baby!

Laidback Jack, päevavaras

Umbes selline tunne mind täna varastel tundidel valdas kui oma jala taas Perthi lennujaamas Austraalia mandri peale tõstsin. Pole just väga pikk vahe minu eelmisest siin käigust - kuu.

Pean kergendusega tunnistama, et asjad on siin maal ikka endist viisi. Kõik on omal kohal ja midagi suurt üllatavat ees ei oodanud. Super! Erinevusi oktoobriga otsides tuleb ilmselt välja tuua praegust veidi, nii 5-6 kraadi soojemat õhku ja fakti, et purjetajaid on nüüd juba kõik kohad täis kui aasta kümnendal kuul võis need kahe käe näppude peal üles lugeda.

Tänane päev oli kahte asja korraga: väga produktiivne, kuid samas marukaif. Alustasime hommikul esimese päeva kohta suhteliselt varakult. Tegime ära akrediteeringu, muide, Tea, Stina ja Ants on kirjas minu Nutritionistidena (toitumisspetsialist), st. et toidu osas on mul selleks korraks suured ootused, haha...

Edasi pakkisime kaatrist asjad välja, lasime kummipaadi vette ning panime kõik omale kohale paika, nüüd jääb vaid ülehomset oodata, et veele minna.

Sealt edasi oli nagu minu mõte otsas. Kõik, mida kahe esimese päeva kohustustesse olin mõelnud oligi äkitselt, 2-3h järel tehtud. Mis nüüd? Kuna trenni ma esimesel päeval, pool uimase ja zombiena ei kibele ega polekski arukas, võistlus on aga veel 10 päeva kaugusel, mida teha? Chill, mis muud! Käisin ookeanis ujumas, jalutasin sinna-tänna ja nautisin seda enne regatti melu. Õhtul tegime omas hoovis kerge Grillpeo ja nautisime seda OZ-i laidback (esimesed sulud selle kohta, et tõesti, kirjutatakse ühe sõnana) (ja teised sulud eestikeelse tähenduse jaoks: muretu) eluviisi. No worries.

Homme on aga paar esimest worriet juba. Meid ootab ees suurejooneline avamine, mille raames sõidame praamiga mööda Swan Riverit kõik võistlejad koos Perthi linna, kus toimub rongkäik ja paraadmarss. Huvitav, kas see on lõpuks koht, kus oma Eesti kaitseväes hambad ristis õpitut rakendada ja kõik ülejäänd üle marssida? See kõik aga tähendab varajast äratust ja väljamagamise välistamist. Loodan, et tuleb hea kogemusega üritus, eks homme räägin.

Praegu sätin unemaale,

Karla