Olümpianorm - Check!

Nii,

Eelsõidud on nüüd läbi ja jutus veidi ette rutates olen platseerunud kuldfliiti. See tähendab aga seda, et Eestile on Laser-klassis OM-pilet tagatud ning nüüd jääb üle riigisisese valiku eest edasi võidelda. Argo (Vooremaa) sõitis tänastes nõrkades tuuleoludes samuti väga hästi jõudes samuti viimasena kuldlaevastikku. Kahest Eesti laserimehest kaks kullas, mida veel tahta?

Nüüd, kus riigi ees võlg tasutud, saab lõpuks ka enda peale mõtlema hakata. St. et esmane eesmärk sellelt MM-ilt oli riigile koht tagada, kuid nüüd, kus see on lukus, saab hakata ka MM-i sõitma, veidi lahtisemate kaartidega sõitma trumpe lauale tagudes, nüüd pole neid enam käes mõtet hoida. 4 finaalsõitu on veel ees, mis moodustab 40% kogu võistlusest, kuid osakaalu poolest on tugevama ja ühtlasema konkurentsi tõttu see protsent veelgi suurem. Loodan, et suudan näidata minekut, mida tean enda sees olevat ja lõpetada see pikaks veniv 2011 hooaeg ühe korraliku etteastega.

Kui lõpuks tänaseni välja jõuda, siis täiesti tahtmatult tekkis mul juba enne esimest starti tunne, et mind on Hyeres-i toodud. Kes ei tea, siis too on MK-etapi paik Prantsusmaal, kus kevadine ilm aastaid vingerpusse mängib ja kellegi närve lõplikult rahulikuks ega puutumatuks jäta. Nii ma saingi tänase esimese sõidu super stardi järel oma esimese pange vett kaela juba esimeses krüssus (jälle) kui jäin valele poole 15 kraadist tuulepööramist. Ise ma sellistele tegevustele aega ei raiska, võtan asja lakooniliselt kokku sõnaga "mudas" (tegelikkuses vähe ropum, kuid eks siin ole praegu PG-13 versioon), kuid trackingu järgi olevat esimeses märgis 36 olnud. Esimese allatuulega tõusin kusagile 20-25 lähistele, pärast mida ütlen ausalt, kasutasin vast ära oma tänase õnnelimiidi. Tuul oli minu nägemuse järgi täiesti ettearvamatu, kuid sisetunde ja ka vaatluse abil otsustasin vasakult poolt tuule järgi sõita. See osutus ütlemata heaks ideeks, sest teist korda üles tulin juba kusagil 12. Järgmise allatuulega tõusin 9ndaks, mida hoidsin lõpuni.

Sellega oli mu kulda pääsemine kindel ja tulemuste järgi võiks eeldada, et jajah, pingelangus. Tegelikkuses ma sellega nõus ei ole. Olin ääretult keskendunud sellele, et ma ei korjaks endale finaalidesse rämedat mahaviskesõitu, sest siiani olin näidanud suurepärast stabiilsust. Nt. 17 koht maha minekuna tänase päeva lõpetuseks oleks pikas perspektiivis väga hästi sobinud. Sellelegi vaatamata juhtus minuga tänases viimases sõidus inglisekeelne ütlus "Could not get to the right side of anything!", ehk siis, et kõik, mis sinna pimedamasse paika minna sai, seda ka tegi. Järjekordse hea stardi järel jäin lootusetult valele poolele fliiti, mis lõpetas suures plaanis minu teekonna. Vahe kärises meeletuks, tõusu variandid muutusid pea olematuks. Tasuks nadi 41. koht.

Loodan, et OM-pinged on selleks korraks seljataga ja homme saan pingevabalt head sõitu näidata ja teile kodustele veidi närvikõdi pakkuda. Kõik kaardid õigesse kohta langevad, siis võib sellest regatist veel ilusaid asju tulla.

Olge paid,

Karla