Kes veidigi jälginud on, siis ilmselgelt pole see regatt läinud päris nii nagu ma seda ette kujutasin. Suure tõenäosusega, suhteliselt loogiliselt kõlavalt võttis haigus ning kogu auru suunamine terveks saamisele minult teravuse, mida sellel tasemel supertulemuste sõitmiseks vaja läheb.
Kogu aur, mis minus oli, jäi esimesse päeva. Ülejäänud päevad on olnud suhteliselt mannetud väheste kõrgpunktide ja paljude madalseisudega. Olen üritanud ühte moodi ja teist moodi, kuid midagi kategooriliselt muuta suutnud pole. Ei olegi ilmselt võimalik.
Ega tegelikkuses on asi maailma lõpust kaugel, sest sõidan ju kuldfliidis ja hoian praeguse seisuga 30ndat kohta, kuid ootused enda suhtes on lihtsalt nii palju tõusnud, et sellised kohad ei paku enam mingit rahuldust. Suurt ei turguta meelt isegi kuldfliidis sõidetud 16. koht. Mitte midagi erilist.
Lugu, kuidas ma tänaste tulemuste, 16 ja 23 kohani jõudsin teeb mu tuju aga juba hoopis paremaks. Mulle meeldib kui ma saan oma tööd nautida ja ütlen ausalt, viimased päevad ma seda suurt teinud pole. Täna olin endale ülesandeks seadnud seda muuta ning väga veidral kombel see mul ka õnnestus. Esimeses sõidus olin esimeses pöördemärgis tagant teine, teises sõidus tagant kolmas. See, et suutsin esimest päeva sel regatil näidata stabiilset tõusvat joont ja veidigi oma Mojo üles leida, tehes mõlemas sõidus päris märgatavaid tõuse, tegi mu tuju paremaks, võib-olla, et isegi heaks.
Üks päev on veel ees, üritan sellest võtta, mis võtta annab, kuid praeguse seisuga on suured lükked ilmselt veidi üle pakutud. Loodan, et suudan kaks head sõitu kirja saada ja regatile positiivse punkti panna. Sealt läheb ju laager edasi ja see positiivne laeng kuluks ülejäänuks ära küll.
Karla
No comments:
Post a Comment