Täpselt sellest ma eile rääkisingi kui ütlesin, et oleks ju võinud palju hullemini minna. Täna siis läkski palju hullemini. Nii hullusti, et kohe ei mäleta, millal oma purjesportlaskarjääri jooksul nii ebaõnnestunud päevaga maha sain.
Tulemustes ta päris nii katastroofiliselt ei kajastugi, kuid minu sõit oli igal juhul alla igasugust arvestust. Nagu purjetamisseltskonnas öeldakse, siis ei suutnud mitte millegi suhtes end õigele poole positsioneerida (couldn't get to the right side of anything).
Esimeses tänases sõidus üritasin liigselt oma rida ajada ja seetõttu sõitsin pundist veidi liiga eraldi. Olgu nagu on, kuid laseri punt on alati nii tugev, et karistab su igas olukorras ära. Grupp on pea alati kiirem kui üksiküritaja, nii nagu rattasõidus või suusatamiseski, suures plaanis vähemalt. Kuna tuult oli suhteliselt vähe, siis ei saanud ka puhtalt kiirusega kellestki mööda tuhiseda ja nii ma seal 20ndatel poosedel olingi.
Teises sõidus tahtsin oma esimese sõidu vea parandada - püsisin pundis! Kõik oli hästi kuniks umbes esimese krüssu viimase neljandiku peal jäin liiga keskele, sellega kaasnevalt ka tuuleauku ja mõlemad ääred tuhisesid ette. Üleval olin kusagil 25. Suutsin end vähemalt korra täna ka soonde saada, alla märki sõitsin end 8ndaks. Päris raju allatuul oli, midagi pole öelda. Teise krüssu sõitsin päris pole viga kuniks mind ootas sarnane lõpp nagu esimene krüss. Ääred ujusid suurelt välja ja langesin kusagil 14ndaks. Viimases allatuules jäin veel korra tuuleauku ja kaotasin veel, finishis 17.
Olin päris crushed. Poleks endast nii kehva esitust oodanud, kuid midagi pole teha, tuleb peeglisse vaadata ja endale tunnistada, et tee perfektsuseni ei ole lühike ega ka kerge. Olgugi, et tänane päev oli veidi rohkem kui minor speedbump, siis väljakutsed mulle õnneks meeldivad ja üritan endast homme parema mulje jätta.
Endiselt mitte kiiresti, kuid siiski tähtede poole,
Karla
No comments:
Post a Comment