Alles see oli kui ma teile kirjutasin. Nüüdseks on sellest siiski juba vist kolm päeva möödas.
Vahepeal on juhtunud nii mõndagi. Mitte, et ma pessimist oleksin, kuid paljud aset leidnud juhtumid on just negatiivse poole pealt.
Viimasele postitusele järgnenud päeval oli nii õnnetu päev, et purjetada me ei saanudki. Tuult lihtsalt ei olnud. Juttude järgi on see väga ebatavaline, nagu ikka kohalikud räägivad, üks kõik, kus maailma otsas.
Teise negatiivse asjana tooksin välja, et meil suures plaanis puuduvad ka lained. See tähendab, et surfamisega on keerulised lood. Eile saime küll päris mõnusa sessiooni, kuid nii massiivseid elukaid kui laagri algul me enam näinud pole.
Kolmandaks fakt, et päikest pole ma rohkemaks kui paar minutit juba varsti nädal näinud. Vähemalt selline tunne on küll. Tegelikkuses on see ilmselt kusagil 5 päeva, kuid ebatavaliselt kaua sellegi poolest.
Eile oli normaalne trenn, kuid tuul oli endiselt väga ebastabiilne ja usun, et 100% kasutegurit see treening ei omanud. Enamus olid kuidagi hajevil, mis tähendas, et olenemata sellest, et ennast kõige mõnusamalt ei tundnud, olin teistega võrreldes siiski kiire. Mulle tundub, et rahvas hakkab juba mitte natukene, vaid päris kõvasti ära väsima, sest täna oli jällegi tugevam tuul ja meie maja oli igal juhul platsi peremees. Saime jalad korralikult pakuks kallutada.
Ega ma isegi enam tegelikkuses esimeses värskusastmes pole. Keha karjub kangesti massaaži järele. Veidrad kohad on valusad, üldine väsimus pressib peale ilma, et tavapärased kohad hellad oleks. Kuidagi väga mitmekülgne laager on olnud, arvan, et see on kehale üldettevalmistuse seisukohast suurepärane.
Homme veel üks meretreening, loodetavasti veidi suuremate lainete peal ka surfamist ja ülehomme lendan juba tagasi Flordiasse.
Järgmise korrani,
Carlos
No comments:
Post a Comment