Ei aga tõsiselt, siin on konkreetne paradiis.
Hommikuse surfisessiooni eel
Täna oli järjekordne päev paradiisis nagu endine Goodisoni treener Chris ikka öelda suvatses. Hommik algas ikka sama moodi. Vara üles, kiire söök ja surfama. Sel korral toimis kõik õlitatult ja poole 8 paiku olingi juba vees, et lainete peal rokkida. Kahju küll, aga nii kerge see siiski pole. Mingi pooleteise tunni jooksul, mis me seal väljas olime püüdsin mina mingi 3-4 lainet. Sellel on mitu põhjust. Esiteks jooksevad lained settidena, mis tähendab, et käib üle mingisugune 3-4 suuremat lainet, seejärel on jällegi u. 10 minutit vaikust. Teiseks, nende 3-4 laine peale on u. 10 potensiaalset tahtjat ning seda heal juhul, siis kui ainult meie seltskond on. Nii juhtuski ühel meie seltskonnast, Cy-l, täna nii, et Rob (USA OM-i esindaja) oli juba laine peal sõitmas kui tema endiselt veel püsti üritas saada, nende teed kohtusid ja nüüd on esimese lauas kerge uime tekitatud vagu. Tulebolla ettevaatlik.
Kuna kõrgvesi tikkus peale ja lainete sisse tulemise periood läks järjest pikemaks, lained murdusid üha harvemini, siis lõpetasime suhteliselt varakult, mis andis mulle suurepärase võimaluse enne brunchi veidi joosta ja harjutusi teha. Pean tunnistama, et olin päeva esimesest tegevusest veidi juba keel ripakil, seega see oli rohkem harjutuste peale üles ehitatud kui jooksu. Arvan, et see polegi kõige halvem asi.
Pärast purjetamist snäkk
Edasi juba tavapärast rada mööda. Vee peale minek, kus täna veetsime tugevad 4h. Seda vaid sellepärast, et läksime krüssamisega (vastutuule ots) veidi hoogu ning alla tulemine võttis plaanitust jupp maad kauem. Algul oli väga vaikne, lõpu poole oli juba mõnus kallutamise ilm. Mulle meeldib siin seltskonnas. Kui küsida, kes mida kuidas teeb, siis seletatakse suhteliselt avatult. See paneb oma tegevuse perspektiivi, mis annab enesekindlust, et teed asju õigesti või siis vastasel juhul aitab midagi veidi korrigeerida. Merel tunnen end endiselt hästi, millegi üle viriseda ei saa.
Ülejäänud olid plaaninud pärast merd veel kord surfama minna, kuid pikaks veninud trenni tõttu jäi see katki. Minul seda mõtet aga hetkeksi polnud, üks kord päeva jooksul on hea küll. Minu plaan oli hoopis teistsugune. Läksin merre lõdvestusujumist tegema. Jälle ühe kogemuse võrra rikkam. Ülimõnus oli! Vesi on sama soe kui TOP-i bassus. Viimsi bassu vesi on veidi soojem, kuid TOP-is on reaalselt sama soe vesi. Ujusin mööda randa edasi-tagasi umbes pool tundi liiga sügavasse vette minemata. Kartsin, et äkki kalapaadid ajavad mu veel alla.
Edasi oli õhtusöök, pärast mida tegime videobriifingu. See mulle meeldis, sain vaadata suhteliselt detailselt, mida teised paadis teevad. Ma ei ütle, et ma midagi uut teada sain, kuid pigem andis kindlust, et tean võib-olla, et mõnda nippi rohkemgi kui ülejäänud siin laagris viibivad. Tuleb lihtsalt regati ajal kõik need trikid ära realiseerida, hetkel tundub, et selle taga mul asi seisab suuresti. Ikka see sama puzzle kokku saamine.
Homme jälle uus päev,
Karla
No comments:
Post a Comment