Mina ja Mehu märki tulemas, vastavalt 7-s ja 6-s.
Hei!
Tänane päev oli siia maani selle nädala parim päev. Siia peaks kohe igaks juhuks ära mainima, et tegemist on esmaspäevaga! Hommikul algas nii nagu arvata võis - tuult ei olnud ja ootasime tunde kaldal. Seejärel saime lõpuks purjetama ja teise sõidu lõppfaasiks (nagu ka pildilt näha) oli juba täiesti tuule moodi see kogu värk.
Esimene sõit suutsin korrata sellist saavutust, mida mõned korrad oma karjääri jooksul ikka varem ka olen suutnud. Nimelt jõudsin esimest korda üles märki viimasena. Ja, et sellest veel vähe oleks, siis eelviimasest umbes 25-30m (ilma liialduseta, muidu ütleksin kilomeeter) maas. Ühesõnaga, purjetamise terminoloogia järgi litriga viimane! See õnnestus mul vaid ühe fakti tõttu. Startisin paremalt plaaniga minna paremale. Minu õigustuseks merebriisiga võidab enamikes maailma kohtades just mainitud poolelt, kuid Palma pole ilmselgelt üheks neist paikadest. Tuul pööras vasakule, andis ka seal pool viibijatele veidikenegi pagisid ja minu plaan oli kukkunud läbi sama rängalt kui Jamie Oliveri eksperiment, kus näitas lastele, kuidas Chicken Nuggetseid tehakse ning mis seal sees on. Lapsed sõid ikka ja olid kogu toimuvaga väga rahul, sest maitseb ju hästi! Nagu mul kombeks öelda, siis rabelesin, mis ma rabelesin, kuid 33ndast kohast ette poole ei punnitanud.
Teine sõit olin veidi targem. Olgugi, et mu start järjekordselt ebaõnnestus, siis vähemalt ei lasnud ma enda ja pundi vahele nii suurt auku tekkida. See tähendas, et igasugused hävingud olid esimese sõidu mastaapidest kordades väiksemad. Otsisin auke ja mõningad isegi leidsin. Üles märki jõudsin 23ndana, kuid see kord olin erinevalt eelmisest sõidust pundis. Teadsin, et kui seda lõngakera rahulikult otsast harutama hakkan, siis võib lõpuks tulemus päris pole viga olla. Esimese allatuulega suutsin juba 13ndaks tõusta ja teise krüssuga 7ndaks. Kaugemale enam ei jõudnud, sest finiš tuli kiiresti vastu, kuid see sõit on igal juhul "keeper", eriti veel kui vaadata, kust alustasin.
Kokku olen vist hetkeseisuga 58, kuid ega see number mulle midagi rohkemat ei ütle kui teile. Esiteks on võistlus väga, väga noor ja teiseks kui meenutada seda pilti, mida minu silmad esimese sõidu ülemises märgis nägid, siis pigem muigaks kui nutaks. Nüüd aga olulisemate teemade juurde: Nimelt, soomlastel on siinne MK-etapp viimane osa OM-valikust ning minu sõber/treeningpartner Mehu näitas end täna küll parimast küljest, kust mina teda näinud olen. Esimese sõidu suutis ta ületada teisena, teises sõidus napilt minu ees 6ndana, mis paneb ta hetkeseisuga kokkuvõttes väga väga vingele teisele kohale! Olen ta üle uhke ja väga rõõmus, et tal nii hästi läheb. Homme on kolmekordne huvi võistlema minna: tavapärane võistlustahe pluss soov näha, kas suudan ühe korraliku päevaga ka maha saada ja sinna kõigele veel otsa soov näha Mehut sõitmas vähemalt sama hästi kui täna!
Minu pöidlad on pihus Mehu!
Karla
No comments:
Post a Comment