Life On The Road

Hei!

Kõikvõimalike erinevate vahepeatustega olen lõpuks siin, kus sel aastal see kõige kõigem, olümpiaregatt, toimuma saab! St, et eile, kusagil tööpäeva lõpuks jõudsin Weymouthisse, Inglismaale.

Brüsselit nautimas...

Sõit Hollandist siia kulges veidi ebatavalisemalt kui minu puhul ette võiks arvata. Nimelt sõitsin Delta Lloyd regatilt, kohe pärast medal race-i Belgiasse, Brüsselisse, kus külastasin oma kallist sõpra Annit ja nägin tervelt kusagil 14ks tunniks isegi Stinat. Seal oli ütlemata mõnus ja minu endiselt tervenevale organismile ka ilmselt väga kasulik, sest enamus kordi kui me pilgu kraadiklaasile pöörasime, näitas viimane 28 või üles poole, seda vilus! Minu higistamise juures oleks ma ilmselt võinud pritsumeestele appi minna maju kustutama, kuid arvatavasti on see ainult hea, sai saasta kehast aina enam välja!

Pühapäeva õhtu hilistel tundidel võtsin suuna Calais'i poole, et esmaspäeva varahommikul, 00.30 laevaga Inglismaale sõita. Jõudnud kuninganna riiki, otsisin kusagil öö avarustes endale rahuliku parkla, kus auto tagaistmel silm kinni panna. Teadsin, et pean alles esmaspäeval kell 13.30 treener Reinu Londoni lennujaamast peale võtma. Mõtlesin hirmuga, et mida ma küll hommikul teen, sest autos und pikaks ajaks ei jagu! Võta aga näpust, silmad tegin juba Inglismaa aja järgi lahti alles pool 11! Pidin ikka väsinud olema! Pole lugu, kõik sujus veel paremini kui suurepäraselt ja juba olimegi põhimõtteliselt kodus, Weymouthis. Elamine on ka vana ja tuttav, st. et kõik on nii nagu peab.

Lisaks paljudele tundidele autos sain ma viimaste Hollandist tuldud päevadega teha kahte väga olulist asja: puhkamine ja reflekteerimine. Esimesega läks veel nii hästi, et nägin endale kalleid inimesi, mis on alati teretulnud. Teine on aga augustikuistele sündmustele mõeldes veidi tähtsam. Nüüd, kus Hollandi MK-st, mis lõppes minu jaoks suurepäraselt, on möödas mõned päevad, olen ilmselt targem kui kunagi varem. Tegu oli regatiga nagu rusikas silmaauku olümpiaettevalmistuses. Palju starte, head konkurendid, sama formaat, mis mängudel, kuid samas rahulik, pingevaba ja õhurikas. Lõpuks polnud mul kõikvõimalikku valikute koormat, et kõigile midagi tõestada on vaja. Sain keskenduda vaid sõidule ja vaadake kui hästi välja tuli!

Igal juhul tegi Holland minuga täpselt seda, mida olin eelnevalt lootnud. Pani luubi alla kohad, millele enam tähelepanu pean pöörama ja tõi ka välja punktid, mis juba suhteliselt valmis on. Nii lühikese ajaga nagu praeguse seisuga mängudeni jäänud on enam jalgratast ei leiuta, küll aga võib veel palju asju teravamaks lihvida. Möödunud nädal tõi need lihvimist vajavad nurgad eriti esile, mille üle mul on suurim hea meel.

Nüüd ongi aeg sukelduda tagasi rutiini: putitada paati, käia Weymouthis olümpiavett sõitmas, teha füüsilist ja esmaspäevast juba järjekordsel, sel korral siin toimuval MK-etapil stardis olla.

Hoian teid asjadega kursis,
Karla