Kolm esimest võistluspäeva on kimanud õhtusse nagu naksti. Ausalt ka, te ei kujuta ette ka kui kiiresti need päevad läinud on! Alustan vast algusest:
Esimene võistluspäev kimbutas meid tuuletus, mis tähendas, et saime hommikul katsejänestena merele aetud, äkki saab sõidu kirja! Kahju küll, kuid nii palju õnne meil polnud, mistõttu peale ühte nördinud üritust, milles üleval märgis kolmas olin ning veidikest ootamist saadeti meid 3,5h möödudes kaldale, et seal edasi passida. Kuivale maale jäime umbes järgmiseks kolmeks tunniks, pärast mida meid tagasi veele peksti. See kord saime üritusega ka hakkama, jõudsime finišisse ja sõit isegi polnud suur sobla jobla, ainult veidi. Igal juhul sain kirja 13nda koha, mis polnud suurepärane, kuid nendes tingimustes võtan meeleldi vastu. Kaldale saime kell 8.
Teine päev tõi vihma, paduvihma kui täpne olla. Seda mitte ainult hooti, vaid ikka nii nagu inglismaal kohane, terve päeva! Ülevalt alla kallatav oli aga nii tihe, et merel tähendas see nähtavusastet umbes täpselt 0. Stardiliini ühest otsast teise nägi, kaugemale suurt mitte. Sellele lisaks oli veel loomulikult külm, tegemist on ju siiski Weymouthiga. Tuult oli meile vähemalt antud, kusagil 7-10m/s. Esimeses eilses sõidus sain veel enam-vähem oma asjadega joonele, finišis 14. Mida päev edasi, seda hullemaks asi läks. Teine sõit olid korraldajad korraliku jama kokku keeranud. Stardikaatril ilutses ülemise märgi kompassikursiks 135. Kuna märke näha pole, siis kurss on umbes ainus, mille järgi orienteeruda. Tegelikkuses juhtus märk olema hoopis 110 kraadi peal, mis tähendas, et terve grupp, kes purjetas paremat nurka kaudu, et tugevast hoovusest veidigi kalda ääre poole peitu saada, pani märgist nii 200 meetriga mööda. Üleval olid esimesed need 5, kes olid stardist lootusetult viimastena minema saanud ja kuhugi mujale kui ebasobivale vasakule poolele vabalt tuult otsima asunud. See sõit rabelesin ülemise märgi kusagil tagant 5-10 poose pealt lõpuks 26ndaks, kuid midagi positiivset selles jutus siiski polnud. Viimane, kolmas sõit möödus samuti väga negatiivsetes nootides, kuid hea kiiruse toel jõudsin lõpuks 20ndaks. See kord jõudsime kuivale maale tervelt pool 8, kui vara!
Halva teise päeva kiiresti unustada püüdnuda ei saanud abiks olla midagi paremat kui tänane hommik. Nimelt on mul sünnipäev, mis isegi minul, tähtpäevadest vähest hoolival inimesel siiski mingil määral elevust tekitab (ärge küsige miks, ma ei tea, millest siin regati ajal elevile sattuda?!). Igal juhul sobis see hästi, sest eilne päev oli mul tõesti mõtteist kui pühitud. Tuult meil endiselt jagus ning täna tundus, et saame ilma muredeta oma sõidud sõidetud ja ehk isegi sellisel ajal kaldale, et jõuab õhtul kookigi süüa. Esimeses sõidus sain hea stardi ja olin esimene krüss tõesti kiire. Tundub, et on talvest ikka kasu olnud. Ülemise märgi võtsin napilt esimesena ning sealt edasi suurendasin sõidu jooksul sujuvalt vahet. Juhtisin kõik 3 ringi kuni viimase allatuule otsani, kus austraallane ainsana pundist eemaldus ja sõitis alla sealt poolt, kus terve ülejäänud sõidu kaotanud oli. Hoovus oli juba selleks ajaks aga suunda muutnud ja selle toel jõudis ta minust viimasesse märki 1m ees. Sinna mu super sünnipäevakink läks! Sellegipoolest, võtan teise koha meeleldi vastu, eriti teades, et olin kiire, sõitsin targalt ja OM-il võin sellise sõiduga teha nii mõndagi. Teises sõidus sain kesise stardi järel endale tööd juurde kõvasti rohkem. See on ikka nii irooniline kui kerge on sõita kui saad hea stardi, oled kiire ja suudad veel tark ka olla. Grupi keskele sattudes komistad alatasa igasuguste konkurentide otsa, kelle plaanid sinu omadega üldse ei kipu ühtima ja sinu rütmi lootusetult segavad. Üles jõudsin siiski kusagil 12-15. Üritasin küll, kuid väga kusagile ei punnitanud, vahepeal langesin, siis jälle tõusin, finišisse jõudsin lõpuks 12ndana.
Hea päeva järel asetsen kokku 25ndal kohal, kust on homme algavates kuldfliidi sõitudes hea edasi minna. Punktivahed on üllatavalt väiksed, seega võib tabelis liikumist tulla, seda nii üles kui alla. Kahjuks on see positsiooni parandamine suhteliselt alati kahesuunaline tänav, kus ainult ühes suunas mingil põhjusel ei tundu eriti tihti liikuvat?! Kõik see on loomulikult juhul kui me sõita saame. Weymouth ei jäta meid tuule suhtes häbisse ja tundub tahtvat enne OM-i veel viimast korda näidata, mille poolest ta tuntud on. Ilmaprognoos homseks ja ülehomseks näeb välja järgmine:
Seega, julgen väita, et juhul kui me purjetada saame, tuleb väga "wet and wild" kaks päeva, mis jääb tõenäoliselt veel pikaks ajaks meelde. Seda nii ajju kui lihasmällu! Homme plaanivad meile kell 10 starti, et jõuda enne tõsisemat möllu võib-olla, et mõne sõiduga veel maha saada.
Tänane sünnipäevatort a la Lauri Väinsalu:
Andke mulle järgnevateks päevadeks jõudu, Windguru lubab, et mul läheb seda vaja!
Karlutt
1 comment:
Thank you foor writing this
Post a Comment