Olümpiaraketiga kihutamas
Hei!
Täna oli mul juba tunduvalt mõnusam päev siin melus kui kõik eelnevad. Hommikul tervitas mõnus päike ja sellele lisaks ka tuul. Polnud ka eriti enam kusagile kiiret, mistõttu sai rahulikult asjad valmis seada ja tööle minna - purjetama.
Olin peaaegu, et unustanud kui mõnus see spordiala ikka olla võib. Eestis on nii mõnusat, lainega tuulist ilma suhteliselt harva, mistõttu siinne võtab naeratuse üpris kiiresti näole. Pärast edukat sessiooni jõudsin veel jõusaali ja isegi pinksi mängima. Erinevalt eelnevatest päevadest täna kõik kuidagi sujus, polnud sellist millegi pressimise tunnet, et peaks kangutama, et kõik trennid tehtud jõuaks või et söögikorrad ei hilineks või suisa vahele ei jääks. Tundub, et hakkan rutiini jõudma, mis on hea. Imelik ja ebatavaline, et see mul nii kaua aega võttis. Eks olümpial on asjad ilmselt ikka vähe teist moodi!
Homme üritan tänasega sarnase päevaga maha saada, pärast mida ootab ees vast juba esimene puhkepäev. Mõttetu on nüüd vahetult enne mu elu kõige tähtsamat regatti hakata end veel pooleks rabelema ja midagi kategooriiselt muuta üritada. See rong on jäänud, nüüd tuleb olla psühholoogiliselt valmis ja kõik relvad tulle kaasa võtta. See on siiski veidi, küll ainult veidi, aga siiski, liiga tuleviku muusika. Homme kümne päeva pärast olen joonel.
Järgmise korrani,
Karla
No comments:
Post a Comment