Eelsõidud läbi

Hei!

Pilvelõhkujate vahel kihutamas

Kolm päeva eelsõite on nüüdseks ajalugu ja homsest jätkub asi kuldfliidis. Erinevalt sisse harjunust hakkab homme asi välja nägema hoopis teisiti. Nimelt ei võta me kulda punkte kaasa vaid ainult oma koha. Minu puhul on selleks 14. Ehk siis 14 punkti võtan kaasa, kaotan esimesele 13 punktiga.

Olen hetkel asjade käiguga üpris rahul. Arvata, et ma pikalt paadist eemal olnuna ja pigem koolile keskendununa tulen ja paugutan kõigil hambad sisse on suhteliselt naiivne. Asi on päev-päevalt paremaks läinud. Tulemused on küll suhteliselt ühte auku olnud, tänane päev küll siiski selgeks parim. Tegelikult ei näita tulemused täit lugu. Täna tundsin end juba palju paremini kui kahel esimesel päeval ja tunnen, et keha hakkab vaikselt pihta saama, mis toimub. Valumärke näitavad need lihased, mida normaalsest purjetamisest mäletan ja mille olemasolu viimase nelja kuu jooksul minule teada polnud.

Kui veidi lähemalt sõitudest rääkida, siis esimesel kahel päeval sain head stardid, kuid ülejäänud sõit oli suhteliselt konarlik ja minu standardite kohaselt kehv. Täna ei olnud tulemused küll märgatavalt paremad, kuid kehvadele startidele vaatamata suutsin hoida juhtgrupi tempot ja neil väga napilt sabas püsida. Asi tundus juba veidi normaalse moodi.

Homme nagu juba öeldud algavad siis kulla sõidud, kus kõik piltlikult otsast peale hakkab. Mulle praeguses seisundis peaks see hästi sobima, ma ise vähemalt loodan nii. Jääb üle vaid pöidlad peos hoida ja loota, et asi päev-päevalt paremuse poole liigub.

Näete, pingutan ja puha. Vähemalt näo järgi. Maruvinge pilt ka!

(Mõlemad pildid mocr.ussailing.org)

Karla

Miami Olympic Classes Regatta

Heia!

Viimasest postitusest on jupp aega jälle möödas, tublimad jälgijad on facebooki sportlaslehe kaudu end loodetavasti siiski kursis hoidnud, mis, kus ja kuidas.

Treeningud on läinud kenasti. Oleme saanud tuuletusest korraliku kallutamiseni välja, väga laia haardega tingimusi, mis on praeguses staadiumis väga hea, ma polnud ju pea neli kuud paadis istunud! Veidi tundsin enda liigutustes roostet, kuid sellega sain suhteliselt kiiresti tagasi joonde. Siiani on kõige keerulisem olnud kõikide aspektide kokku liitmine, sest asju, millele keskenduda on lihtsalt nii palju. Aju on suutnud nende kuudega ümber kohaneda, et nii paljudele asjadele korraga tähelepanu pole vaja pöörata. Usun, et olen viimaste treeningpäevadega üha enam ka sellele lahendust leidnud ja usun, et HOMME algavateks sõitudeks olen siiski täitsa valmis.

Täna tegime viimased ettevalmistused. Registreerisime, mõõtsime, seadsime paadid korda ja tegime kiire kontrolltreeningu. Tundus, et kõik klapib. Uus olümpiatsükkel, uue hooga. Jõudsime isegi regati avamisele, mis endast väga midagi ei kujutanud. Käisime poes ja varusime võistluse ajaks suuremad asjad, et iga päev nii palju jooksmist poleks, olgugi, et pood üsna lähedal on.

Buy 1, Get 1 Free. Total Savings $37. (Need Red Berryd on 475g pakid :D)

Viimasest suurest regatist (olümpiast) on nii palju möödas, et õhtul ettevalmistavaid toimetusi teha oli mitte regulaarne ja rutiinne, vaid suisa huvitav ja veidi isegi ärev. Sellist tunnet polnud ma ka ammu tundnud, mõtlesin enese keskis, et ohhoo, homme saab võistelda ja plaksutasin käsi. Ettevalmistavate toimetusteni juba jõudnud oma tekstis, siis võiksin teha ka kerge ülevaate või sissejuhatuse, mis toimuma hakkab või mis purjetamises tsüklite vahetusel muutunud on.

Järgnev baseerub kõigest minu arusaamisel ja eks ole näha, kas tegelikult ka nii asjad toimima hakkavad, aga:
Iga võistlussõidu võitja saab varasema 1 punkti asemel 0 karistuspunkti, ülejäänud punktiarvestus on sama. See tõstab sõiduvõidu hinda ja tekitab veidi ärevust ning muudab asja huvitavamaks. Saab näha, kuidas selline süsteem päriselt välja näeb, kuid minu silmis on tegu laheda muutusega.
Meil on 6 eelsõitu, varasema nelja asemel 5 finaalsõitu.
Eelsõitude lõpus VIST ei tule kaasa kõik punktid vaid kui nt. oled 13s, siis saadki kaasa 13p, teine olles 2p jne. Mis tähendab, et vahed on finaalidesse minnes olematud. Medal Race-i minnes tuleb samas siiski terve seeria kaasa.
Kui ma õigesti aru saan, siis eelneva ühe Medal Race-i asemel on Medal Round, mis koosneb kolmest sõidust, kus punktid endiselt kõigis topelt on. See on mulle siiani kõige vähem arusaadav, kuidas asi reaalselt välja hakkab nägema. Loodetavasti saan seda ka omal nahal järele proovida, kuid sinna on veel pikk pikk tee, tervelt 5 päeva!
Minusse mittepuutuvalt sõidavad RS:X-id eelringi, millele järgnevad veerand-, poolfinaal ja finaal.

Vinge, äge, huvitav ja mida kõike veel. Mina olen igaljuhul elevil ja ootan juba kahe käega homset! Pöidlad pihku, uus olümpiatsükkel alaku! Mul igatahes juba kummitavad lood Lil Jon - Let's Go ja Travis Parker - Let's Go!

Nalja ka: USAkad pole ülearu uhked oma läbikukkunud olümpia üle. Klubis oli Sailing Teami kleepsule "kerge tuuning" tehtud

Karla

Ameerika

Hei!

Tundub, et viimasel ajal käin siin blogis rohkem hädaldamas kui millestki asjalikust rääkimas, kuid näib, et mulle on see siis vajalik.

Me võime eestlastena küll kinnised ja mossis näoga olla ja poes üksteisele sellise näoga vastu vaadata, et tahaksime seal üksi poodelda ilma, et keegi teine meid nii moodi häiriks, kuid vähemalt oleme ausad. Oma sõpradest peame lugu ja arvestame nendega ning rasketes olukordades pakume tuge. Ameerikamaal käivad asjad aga hoopis teistmoodi. Sõbrad on sõbrad, kuid kui viimased teenet paluvad, siis nende eest peab tasuma. Ja mitte veidi, sümboolset hinda nagu meie pool ilma sõprade seas kombeks on, vaid hinnaks küsitakse vähemalt kaks kätt, üks jalg ja viimasest, alles jäänud jalast veel paar varvast peale.

Jõuan nüüd asja juurde ka. See laager oli meil plaanis võtta osa kolmest regatist. Miami MK-st, Ft. Lauderdale-i USA karikaetapist ja Clearwateri USA karikaetapist. Plaanid on aga muutunud, sest USA arusaam ärist on hoopis teine kui kodus. Internetis reklaamivad kõik suure hurraaga kärukonksuga auto renti, kuid reaalsus on hoopis teine. Konksuga autot rentida ei saa, vähemalt mitte sellist nagu vaja. Seetõttu küsisime abi kohalikelt sõpradelt, kes küsisid meilt eelpool mainitud tasu. Kõige selle tulemusena pean kahetsusega teatama, et minu eelarve ja rahakott ei käi selle USA arusaamast üle ning lähedal on aeg, kus üks minu hooaja võistlustest rahapuudusel ära jääb.

Optimistlikuna püsides võin muidugi kohe öelda, et regatile reisimata jätmine annab võimaluse teha kauem trenni ning elleks siia ju tuldigi. Elu läheb edasi, midagi hullu pole. Samuti võtab see maha minult kohustusi mõelda logistikale, saan keskenduda rohkem purjetamisele.

Trennide mõistes läheb meil siin hästi. Olen täpselt seal, kus arvasin end 5 päeva treeningtsükli sisse olevat. Kõik kohad valutavad ning iga energiaraas on raskelt käes ja hea meelega seda ära ei anna. Kergelt annab tunda, et olen vahepeal üliõpilane olnud mitte täiskohaga sportlane nagu viimased kaks aastat. Hea challenge, mida ületada ja huvitavad olukorrad on paremad kui igav rutiin. Viimased 2-3 päeva on juba kallutada saanud, mis tähendab, et olen vaikselt jalad lahti venitanud ja vaikselt, hästi vaikselt hakkab elu paika loksuma. Regatt jõuab järjest lähemale, mul on vaja veel paaris aspektis kõvasti roostet kõrvaldada, kuid usun, et asjad saavad joonde ja varsti varsti näemegi juba 2013nda aasta esimesi võistlustulemusi.

Olge mõnusad,
Karla

Miami Heat

No Hei!

Varustusega õnnelikult klubis

Jah, ma olen lõpuks jõudnud Miamisse. Tegelikult juhtus see juba kaks päeva tagasi. Miami Heat pealkirjaks pannes ei refereerinud ma aga sugugi meeskonda, mis eelmisel aastal NBA meistriks tuli, vaid hoopis teistmoodi kuumust, mida viimased päevad siin taluma pidime. Nagu Glenn Frey vanakooli loos "The Heat Is On" (kõik elmari kuulajad kindlasti teavad) on ka meil küte peal olnud. Nimelt oli meil USA asjaajajate tõttu raskusi konteineri kätte saamisega. Kogu protseduur võttis loodetust kõvasti kauem aega ning sellest tulenevalt oli minul päris suur pinge peal.

Ma ei saa jätta siin kohal tänamata oma uut toetajat, ETS Logistikat, kes olukorras väga abivalmilt ja professionaalselt käitus. Olgugi, et olen kahel korral ka eelnevalt siia maale neid raudkaste saatnud, siis taolisi protseduure läbisin esmakordselt ning minule oli tegu õpetliku kogemusega. Lõpuks, üle noatera, saime konteineri Miami sadamast siiski napilt enne reedest tööpäeva lõppu kätte, järgmine tööpäev olnuks teisipäev. Veidi tuli teha Shrekis saabastega kassi kurbasid silmasid ja natukene otse näkku valetada, et mul on esmaspäeval juba võistlussõidud ja asjad hakkasidki toimima. Ei tea, kas sellest, kuid mind see ausalt öeldes ei huvitagi, meil on varustus käes!

Aitäh teile, ETS Logistika!

Nüüd, kus suur kivi minu hingelt langenud, saame asuda selle kallale, miks siia kaugesse maailma otsa sõitsime - trenn! Homme on plaan tõmmata saag käima ja vaikselt tuure lisama hakata. Loodetavasti jõuame veidi rohkem kui nädalaga piisavasse konditsiooni, et eesseisval MK-l löögivalmis olla.

Aklimatiseerund ma veel pole, seega vähemalt see postitus on õhtutundidel läbi sügava une. Usun, et lähipäevadel suudan ajavahe mured seljataha jätta ning interaktiivsusega vähe tihedamat sõprust sobitama hakata. Seniks nägemiseni.


Karla