Miami Heat

No Hei!

Varustusega õnnelikult klubis

Jah, ma olen lõpuks jõudnud Miamisse. Tegelikult juhtus see juba kaks päeva tagasi. Miami Heat pealkirjaks pannes ei refereerinud ma aga sugugi meeskonda, mis eelmisel aastal NBA meistriks tuli, vaid hoopis teistmoodi kuumust, mida viimased päevad siin taluma pidime. Nagu Glenn Frey vanakooli loos "The Heat Is On" (kõik elmari kuulajad kindlasti teavad) on ka meil küte peal olnud. Nimelt oli meil USA asjaajajate tõttu raskusi konteineri kätte saamisega. Kogu protseduur võttis loodetust kõvasti kauem aega ning sellest tulenevalt oli minul päris suur pinge peal.

Ma ei saa jätta siin kohal tänamata oma uut toetajat, ETS Logistikat, kes olukorras väga abivalmilt ja professionaalselt käitus. Olgugi, et olen kahel korral ka eelnevalt siia maale neid raudkaste saatnud, siis taolisi protseduure läbisin esmakordselt ning minule oli tegu õpetliku kogemusega. Lõpuks, üle noatera, saime konteineri Miami sadamast siiski napilt enne reedest tööpäeva lõppu kätte, järgmine tööpäev olnuks teisipäev. Veidi tuli teha Shrekis saabastega kassi kurbasid silmasid ja natukene otse näkku valetada, et mul on esmaspäeval juba võistlussõidud ja asjad hakkasidki toimima. Ei tea, kas sellest, kuid mind see ausalt öeldes ei huvitagi, meil on varustus käes!

Aitäh teile, ETS Logistika!

Nüüd, kus suur kivi minu hingelt langenud, saame asuda selle kallale, miks siia kaugesse maailma otsa sõitsime - trenn! Homme on plaan tõmmata saag käima ja vaikselt tuure lisama hakata. Loodetavasti jõuame veidi rohkem kui nädalaga piisavasse konditsiooni, et eesseisval MK-l löögivalmis olla.

Aklimatiseerund ma veel pole, seega vähemalt see postitus on õhtutundidel läbi sügava une. Usun, et lähipäevadel suudan ajavahe mured seljataha jätta ning interaktiivsusega vähe tihedamat sõprust sobitama hakata. Seniks nägemiseni.


Karla