Valmis... Enam vähem

Hei!

Aeg on Palmal lennanud Concorde-i kiirusel meie Tallinn-Helsingi propellerliinil, ehk siis liiga kiiresti! Päevad on olnud täidetud veetreeningutega, millele on järgnenud rattatrenn. Vahele jääv aeg on vähemasti minul kulunud lõõtsutamiseks, venitamiseks ja end töövalmis hoidmiseks, sest ma pole pärast Miamit selliseid mahte kahjuks tundnud.

Nüüd on aga aeg nii kaugel, et esimene võistluspäev koputab juba uksele. Mitte vaikselt, aga umbes nii, et ta on seda juba 15min teinud ja keegi pole reageerinud. Teisissõnu on homme esimene sõitude päev. See tähendab, et eilne ja ka tänane päev on jällegi veidi rahulikumad, et võistluseks puhanud olla ja heas konditsioonis peale minna. Eile saime ilusti registreeritud ja mõõdetud. Minu vööris ilutseb pildil näha bow nr. 4. Ma päris täpselt ei tea kuidas, aga kuidagi on see seotud maailma ränkinguga, sest kõigil headel on see number väike, vähe kehvematel vähe suurem. Loodame, et suudan oma number nelja mainet siis ka regatil hoida.

Kerge see olema ei saa. Esiteks on laseril tavapäraselt tugev konkurents ja teiseks on esimesteks päevadeks päris korralik ilmaennustus.

Ma ei usu, et ma õpingute tõttu väga alla käinud olen ja täielik nõrguke olen, kuid see, et me siia vaid 5 päeva tagasi jõudsime annab tugeva tuule tingimustes kindlasti tunda. Kallutamisvorm pole veel jõudnud tõusta. Teisalt toetab mind jällegi uus ISAF-i võistlussüsteem. Tegu on väga sarnase süsteemiga Miamile, ainuke vahe seisneb selles, et kolme medal race-i asemel on 2. See tähendab minu jaoks, et kvalifikatsiooniring, esimesed kolm päeva, tuleb piltlikult lihtsalt üle elada ja siis finaalides saab näha, mis, miks ja kuidas, mulle sobib! 

Kuna Miamis olin ma uue süsteemi tõttu kõige suurem võitja, siis küsiti minult ka arvamust, mis ma mõtlen:

At ISAF Sailing World Cup Miami new formats across the fleets were trialled and Palma will see adaptations of the formats applied to the next instalment of the Sailing World Cup.

With three double-point Medal Races at ISAF Sailing World Cup Miami Estonian Olympian Karl Martin-Rammo blitzed the day, winning two races and finishing second in the other to move up dramatically to second place overall.

Two Medal Races will help determine the winners inPalmaand the Estonian is keen to see modifications, “I really like the fact that ISAF is trying new things. I think sailing needs changes to make it more interesting for the fans and trying to work in that direction will benefit us all. Keeping that in mind, I really like the carryover or carry forward race. That makes the qualifying round similar to other sports.

“Usain Bolt doesn't always run the fastest in the qualifiers; it's the finals that matter. So the new system puts more emphasis on the finals, which makes it more interesting for the fans and competitors also.”

Whilst Rammo benefitted significantly from the three Medal Races he is pleased to see changes forPalma, “Even though I did really well, I think three races might be too much. Of course it keeps things open, and makes the medal round day as a winner takes all, but on the other hand, having that many races makes it hard to follow for the fans. It is a perfect amendment to the version we had in Miami, in my mind.”

Link artiklile: http://www.trofeoprincesasofia.org/en/default/actualidad/noticia/text/undefeated-crews-face-off-in-49er-fx-at-trofeo-princesa-sofia-mapfre

Jääb üle veel täna törts merel käia, paat viimseni valmis seada, end homseks välja puhata ja siis saan jälle öelda "Game ON!!"

Karla

Palma - kaua tehtud kaunike!

Mehu meistriteos meie tripist

No hei!

Lõpuks oleme pärast pikka navigeerimist ja mööda Euroopat vuramist Mallorcal kohal. Ja nagu pealkirigi reedab, siis oh kui hea on! Aga... sinna me veel jõuame. Üle pika aja tunnen, et võiks kirjutada pika jutu kokku mitte lihtsalt, et tegin nii palju trenni ja naa palju trenni, igav lugeda, I guess!

Meie "reis", nagu mu sõbrad seda nimetasid, hakkas kolm päeva tagasi kui Tallinnast lõpuks Lääne suunas ajama panime (faktide õigsuse mõttes märgin ära, et tegelikult sõitsime algul pigem lõunasse). Ma ei tea, kas asi oli selles, et Palmale sõit oli minu plaanide kohaselt juba palju viibinud ja olin äksi täis, et kiiremini siia jõuda või oli tegu hoopis sellega, et mina olen loll või siis hoopis sellega, et lätlased ja leedukad on ainsad riigid, kes ei suuda linna algust tavapärase asula alguse märgiga tähistada ja linn algab lihtsa valge nimesildiga, aga igal juhul ei kestnud meie rutakas algus pikalt. Mõned kümned kilomeetrid pärast Ikla piiripunkti peatas meid kohalik miilits, kes tahtis mind ilusa päikesepaistelise hommiku puhul tervitada ja seejärel väga malbel toonil uurida, miks ma asulas, kus lubatud teadupärast 50km/h 105ga sõidan? Mina ei osanud midagi kosta, sest mul polnud õrna aimugi, et ma linnas olin. Pärast lubade ära võtmise, müstiliste trahvide ja muu sellisega ähvardamist üritasin talle olukorda seletada ja imekombel ta vist isegi sai minust aru. Proovisin talle seletada ka seda, et ma olen siiski "Olympic athlete" ja mul on lubasid kangesti vaja, et Euroopasse võistlema minna. Lätlasena, mõistvad inimesed nagu nad on, saime viie minuti möödudes kogu mu rahakoti sisu vastu taas liikuma. Seal juhtus olema 65€.

Edasi läks elu libedamalt. 16h (vist?!) möödudes olime Berliinis ja umbes 22h kulus meil vist kokku, et Antwerpenisse konteineri juurde jõuda. Keskmine kütusekulu oli 7,1. Sellist numbrit polnud ma Land Cruiseril varem näinud, polnud ilma käruta väga tuuritanud mööda ilma. Konteineri juures ootas meil meeldiv üllatus. Kohalikud logistikud olid selle juba tühjaks laadinud ja meie asjad olid angaaris üksteise kõrval nagu purgid poeriiulil meid ootamas. Pean siin kohal veel toonitama ETS Logistika head tööd ja väga meeldiva üllatuse põhjustamist!

Antwerpeni üllatus

Edasi kulges meie tee üle mägede ja läbi orgude Barcelona poole. Tee peal juhtus veel üks aps, saime käru kummist jagu. Polnud hullu, asjad olid kaasas, läks teine alla ja sõit võis jätkuda. Veetsime veel päeva Barcelonas Mehu sõbrannade seltsis ja õhtul veeresime ühes oma killavooriga laevale. Laevas ootas meid karm reaalsus - põrand ei ole ülearu pehme! Tänu siia sõidu edasi lükkamisele pidime ka laevapileteid muutma, mistõttu nüüd meie jaoks enam kajuteid ei jätkunud. Kuna tegu aga rekkameeste laevaga, siis niisama puhveteid ja baare pole, kus lamada saaks toolidel. Nii me põrandal magades lõpetasimegi. Uni oli pärast mitmepäevast autosõitu küll hea, aga hommikul oli keha selline nagu oleks kolm korda teise korruse aknast plaati hüpanud.

Närtsind lilleke

Mäster beedruum profipurjetaja style

Tegudele asumisega meil pikka ootamist polnud. Hommikul saime kätte apartmendi, viisin keevitusse oma USA-s pooleks läinud käru, käisime söögipoe turneel ja läksime vee peale. Oh kui hea on jälle purjetada! Nendeks hetkedeks, mis täna merel veetsin kadusid kõik lõputööde ja eksamite mured, elu tundus stressivabam. Kaldale naastes ootasid need mured mind küll nagu fännid lennujaamas olümpiasangarit, kuid ju see on lihtsalt one of those things, mille ma pean ära tegema! :) Õhtu ootel käisime Reinul lennujaamas vastas, veeresime lihaste ellu äratamiseks tunnikese rattaga ja oligi õhtu käes.

Homme juba suuremate võimsustega töörežiimile,
Karla

Team

Hei!

Pärast USA laagri lõppu olen enamuse ajast veetnud Eestis. Prioriteediks on olnud kool ja selle lõpetamine, mille kõrvalt olen jõudnud tegeleda ka füüsilise ettevalmistuse ja kerge seljahäda seljatamisega. Olgugi, et tegelikult peaksin juba olema Mallorcal ja treenima nädala pärast algavaks MK-etapiks, siis konteinerivedu USA-st Euroopasse on kahjuks pikem protsess kui olin arvanud ja seetõttu on minu treeningprotsess veninud. Homme pühin maarjamaa tolmu siiski viimaks jalge alt ja alustan oma teekonda soojematesse Euroopa piirkondadesse.

Kodus oldud aja jooksul on palju selginenud ka minu järgmise (nüüdseks tegelikult juba ammu käimasoleva) olümpiatsükli toetusmeeskonna koosseis. Ma väga loodan, et see ring laieneb veel sel aastal enamgi, kuid usun, et nüüd, napilt enne Euroopaturnee algust on viimane aeg teha teatavaks minu abilised ja toetajad!

Olen väga õnnelik, et minu ümber on paljude aitajate toel kogunenud meeskond, kes ei huvitu mitte vaid ühekordsest toetusest, vaid kogu projekti käigust. Nad oskavad märgata potentsiaali ja sellesse investeerida. Tänu nende investeeringule ja minusse usule saan järgneval neljal aastal keskenduda olulisele, purjetamisele. Nende toel paranevad kindlasti minu treening- ja võistlusvõimalused ning võimalused, kuidas hooaega üles ehitada. Olen neile väga tänulik!

Minu toetajad järgmisel neljal aastal:

+ Minu treeningvõimalustega abistaja järgmiseks neljaks aastaks:

Lisaks neile aitab mind sel aastal veel ETS Logistika, kes abistas mind talvise Miami laagri osas ja kõigi konteineriveo toimingute osas

Veel kord, suur tänu teile kõigile ja juba homme stardime koos Euroopa hooaja alguse suunas! 

Nüüd, kus hakkab minu purjetamisele ka uuesti elu sisse tulema, hakkan ausalt ka blogi aktiivsemalt uuendama.

Järgmise korrani,

Karla