Ya'll Gonna Make Me Loose My Mind, Up In Hyeres, Up in Hyeres

Näed, juba pildi peale jäänd ka

DMX-Up in Here räägib tegelikult Hyeresist, räppi kuulavad pole sellest lihtsalt kunagi aru saanud.
Ehk siis teisisõnu oleme otsapidi Hyeresis. Pealkirjani jõuani hiljem.

Lend siia läks valutult, sain lennukis teha viimaseid korrektuure lõputöös ja usun, et nüüd olen tõesti enamvähem kooli asjadega ühel pool ja saan keskenduda jälle oma põhitööle - spordile. Teadsin, et siia jõudes mul see võimalikuks osutub, mistõttu tundsin lennujaama uksest välja astudes ka meeletut rõõmu. Selleks oli tegelikult üks põhjus veel, õues oli 20 kraadi!

Igal juhul ei jäänud me Prantsuse riviera võlusid nautima vaid hakkasime koheselt toimetama. Ootasime Nice-i lennujaamas veel Mehut paar tunnikest, kuid seejärel kihutasime juba autoga Hyeres-i, et jõuda elamisse, mille laadset pole ma siin maal veel kohanud. Maeva, mis on tuntud oma kilukarbi sarnaste tubade poolest, kuhu suurem inimene üksigi magama ei mahu, on suutnud meile provide-ida toa, kus on 3 erinevat tuba, maas ilus parkett ja rõdu on suurem kui Patkuli trepi vaateplatvorm. Ja isegi nett on toas, või noh, enamvähem ja raha eest.

Eile hommik olime juba lootusetult produktiivsed. Kella poole 11ks olid meil paadid üles pandud, kaater vees ja valmidus vee peale minna olemas. Mida polnud olemas oli tuul. Ootasime veidi ja seejärel läksime veele, et teha esimene kahest regatieelsest trennist (hästi palju eks). Merel ootas meid klassikaline Hyeres. Esmamulje päevale tagasi vaadates on selline, et Simpsonite comicbook-guy ütleks selle peale "worst day, ever!" aga ega nii hull ka asi polnud. Midagi head seal see-eest nüüd ka ei olnud. Üritasime paar korda suure pundiga sõite teha, aga igas sõidus suutsin mina valida poole, kus pööras 20-30 kraadi kahjuks ja minu parimaks kohaks jäigi vist tagant viies või midagi sellist. Mitte, et ma ülearu nüüd põeksin ja arvaksingi, et ma kehvasti purjetan, lihtsalt oli selline päev, mis pani laulma lugu, mille sõnad pealkirjas ilutsevad.

Lisaks sellele tundsin end eile üldse kuidagi vati sees. Ilmselt on tegu koduste pingete kadumisega, mis tekitavad mingil kujul kerge pingelanguse ja üldise väsimusega. Üritasin end õhtupoolikul veel jooksuga turgutada, täna on tormipühad ja nii ehk naa vaba päev, seetõttu saan veel terve päeva puhata, mistõttu usun, et suudan homseks selle vati enda ümbert ära ajada ja juba end võistluseelsel päeval - homme, juba meeldivalt tunda.

I'm Out,
Karla