Donaudampfschiffahrtsgesellschaftskapitän

Hei!

Ilmselgelt olen ma jõudnud Saksamaale! See (pealkiri) peaks olema kõige pikem saksakeelne sõna. Kõigele lisaks on see peaaegu teemasse, sest tegemist on mingi Doonau laeva kapteniga või mis iganes. Igal juhul, nagu ikka on paus blogis pikk olnud ja selle asemel, et viimasel ajal tavaks saanud vahekokkuvõtte teieni edastan, annan hoopis ülevaate hetkeseisust. Enamus nii ehk naa teavad, mis ma vahepeal teinud olen, kus käinud olen ja muud sellist.

Niisiis, täna oli Kieli nädala esimene võistluspäev. Nii palju kui mina olen aru saanud (mis ei ole väga adekvaatne info, sest ma ei jõua enam kõiki neid formaate jälgida), siis kasutame sel võistlusel järjekordset uut süsteemi, mis on seniste MK-etappide ja Eurochallenge etappide hübriid, sümbioos ja kõik muud lahedad Ü-tähte sisaldavad sõnad, mis siia kohta sobiks. Nimelt on Medal race vist jällegi kuuele nagu Eurochallenge etappidel tavaks saanud. Samuti on kuldfliit 25 paati. Aga selle asemel, et kasutada vähemalt tavalist punktisüsteemi kogu selle värgi juures, mõeldi, et võtaks uuesti rakkesse C/F sõidu, ehk siis Carry forward, ehk siis see, et eelsõidust tuleb kaasa ainult üldarvestuse koht, mitte punktid. On nagu on.

Täna aga tervitas meid tugevusega 3-8m/s keerutav ja pagiline maatuul. Laseri rada oli marukaugel merel, mistõttu ilmselt kaldapoolsed klassid hädaldavad vähe rohkem kui meie raja inimesed, kuid pööramised olid tihti siiski päris rängad. Seda öeldes ütlen kohe ära, et jäin korduvalt valele poole pööramist, kuid teisalt olid need kruttimised siiski suhteliselt aimatavad ja enam-vähem loogilised. Minu valedes shiftide võttudes olen süüdi mina, mitte jobu tuul nagu mõnikord. Sõidud tulid mul tegelikkuses välja täitsa pole viga. Tuletaks siin kohal meelde Tom Slingsby kuldseid sõnu, et esimesel päeval ei saa regatti võita, aga pxxxe võib keerata küll. Täna oli päev, kus suutsin seda viimast vältida. Stardid olid küll esimeses kahes sõidus alla poole arvestust, kuid keerutav tuul andis piisavalt võimalusi end parandada, mis mulle sobis. Kohad 4, 8, 5, mis kokkuvõttes asetab mu praegu 96 mehe konkurentsis 6ndaks. Tore on veel see, et lisaks minule on regatil osalemas ka kaks noort Eesti poissi laseril. Usun, et see on neile ägedaks kogemuseks ja lisab ehk motivatsiooni, et trenni teha ja tulemustes ette poole rühkida.

Lisaks sõitudele on Kielis alati väga vinge melu. Täna kaotasin kohe esimese võistluspäeva puhul selle aasta Kieli nädala Bratwursti süütuse. Need on siin nii metsikult head, et ainult sellepärast tasub siia võistlema tulla! Samuti mängis juba täna aastate jooksul tuttavaks saanud lootusetult mööda laulev Jimmy Green, kes iganes ta ka pole. Palju rahvast boatparkis uudistamas ja kõik muu selline, tõsine festival, annab Oktoberfesti järel Saksamaa suuruselt teise rahvaürituse mõõdu välja küll! Mina aga keskendun siiski enamasti sellele merel toimuvale, milleks nüüd jällegi valmistuma lähen..

Peace,
Karla

Weybizza

Hei!

Kes Facebooki sportlaslehel silma on peal hoidnud teavad, et olenemata blogipostituste hõredale ilmumisele on Hollandi Eurosafi regatt läbi saanud. Mina jõudsin isegi 6 päeva kodumaa soojust ja luksust nautida ja nüüd olen omadega hoopis Inglismaal, kohas, kus eelmine aasta purjetasin olümpiaregatil - Weymouth. Siinne regatt on eelviimaseks võistluseks minu kevad-suvisele hooajale. Järgneb veel Kieli regatt Saksmaal ja siis saab hakata valmistuma tähtsateks sügisel toimuvateks eventideks, EM ja MM.

Aga nüüd asja juurde. Saabusin Weymouthisse tegelikult juba esmaspäeval, kuid midagi väga ulmelist ja erakordset juhtunud ei ole, seega ei hakanud trükimusta raiskama. Nüüd aga tunnen, et selleks on õige aeg, sest aeg on möödunud jälle kiiremini kui Baari-Madiste, Nõia-Intsude ja muude loomade 15 sekundit kuulsust - homme algab võistlus! Saabusin siia nii palju varem eesmärgiga teha maailmatasemel grupiga trenni, midagi, millest kodus saab ainult unistada. Nii ma siis olengi käinud esmaspäevast saati merel ja tegelenud rattasõiduga. Trennid on olnud küll produktiivsed, kuid keskendus on enamasti olnud kiirusel ja olen saanud teada seda, et ma olen kiire. Kahjuks või õnneks teadsin ma seda juba enne, seega võibolla veidi tunnen, treeningutel oleks võinud võistlussituatsioone vähe rohkem harjutada.

Pikalt ei pea ma neid situatsioone samas ootama, sest nagu juba mainitud, homme algab võistlus. Tegu on väga erineva Sail For Gold Regattaga kui ma harjunud olen. Esiteks on meid treeningutel saatnud pigem vaiksemad tuuled ja pilvitu taevas - midagi, millest mina pole isegi unistada osanud Inglismaal. Teiseks on regatt pärast olümpiamänge kõvasti kokku kuivanud. Inimestel puudub huvi nii kaugesse Euroopa otsa viiepäevase regati nimel sõita (mina õnneks sain paadi siit ja lendasin). See tähendab, et paadipark on võrdlemisi tühi ja atmosfäär pole pooltki nii elev kui tavaliselt. Autodega saab sõita põhimõtteliselt boatparki sisse erinevalt eelmistest aastatest, kus oli keeruline kõrvalseisvates parklates ruumi leida. Mis veel minu jaoks huvitav tundus on see, et olümpiarõngad on nad veest ära korjanud. Ma ei tea, kas nad polegi uhked selle üle, et need siin toimusid või milles asi. Minu arust vähe imelik. Kodus, Pirital vee peale minnes sõidan küll hea meelega rõngastest mööda ja vaatan nende poole mõttega, et siin toimus olümpiaregatt. Igal juhul, mul on paat mõõdetud, tip top ja asjad valmis.

Minu suureks õnneks ei ole fakt, et pingutan 2016 Rio olümpia supertulemuse nimel tööd teha ka teistele märkamatuks jäänud. Nii on minu toetajateringi lisandunud AS Nordecon ja Saint-Gobain Weber Ehitustooted AS. Samuti jätkub minu koostöö Catweesiga, kes aitab mind koduse transpordi - auto osas. Miljon tänu teile, ilma teie poolse toeta poleks kõik need minu võistlused võimalikud!

Lõpetuseks: vahele jäi siin Weymouthis ka mu sünnipäev ja lõin kokku sellise statistika, et viimased 3 minu sünnipäevadest on möödunud Weymouthi Hiinapärases toidukohas ja viimased 4-5 võistlustel olles. Ma loodan, et kunagi tuleb päev, kus viibin sel päeval ka kodumaa pinnal ja ei tegele võistlemisega. Sel korral oli samas vist tegu esimese sünnipäevaga kus ma kooki üldse ei söönud. Tavaliselt on ikka eestlasi siin rohkem olnud, see kord pole kellegagi tähistada. Päeva naelaks jäi golfirajal löödud birdie.

Olge mõnusad seal soojas kodus,
Karla