Hei!
Siin on jällegi mõnda aega vaikus olnud, aga see ei tähenda, et minu elu oleks aeglane ja ülearu rahulik olnud. Uus aasta algas suhteliselt kiirelt kui juba esimese kuu 5nda päeva varahommikul koos Stinaga Eestist kaugustesse lendasime. Kui tavaliselt tulen Floridasse, Miamisse kuskil 15nda kuupäeva paiku, siis seekordsel kümme päeva varem jõudmisel oli oma põhjus. Jätsin ratta ja purjetamiskraami siia ja lendasime ise edasi Jamaicale, et veeta nädal pulmareisil. Selle võtan hästi kiirelt kokku - mõnus!
15ndast kuupäevast olen aga tagasi tööpostil olnud. Kuidagi hea on olnud enda progressi jälgida. Võrreldes hooaja siseste minimaalsete edasiminekutega on see hooaja alguse rooste maha raputamine üks ütlemata omamoodi protsess. Ütlen ausalt, et algus tuli mul päris raskelt, asjad ei tulnud nii välja nagu olen harjunud ja see hakkas ajudele. Õnneks suutsin asja mõistusega võtta ja endale aru andes, et kogu värk võtab lihtsalt veidi aega.
Nüüdseks olen omadega jõudnud nii kaugele, et tunnen end merel väga hästi. Ma ei tea, kuidas see võistlusvormis väljendub, kuid paadi käsitlemine ja eriti tugeva tuule kiirus on heale tasemele naasnud kiiremini kui eelnevatel hooaegadel. Ajastus selleks on suurepärane, sest homme on ajakava järgi Miami MK-etapi esimene sõitude päev! Ilmaennustus lubab küll üpris vaikset, peale vaadates julgeks väita, et oleme õnnega koos kui sõita saame, aga loodame, mis muud!
Kell on juba palju ja pikka juttu ei hakkagi rohkem jahuma, homme loodetavasti juba pärast mõningaid sõite jälle...
Karla
No comments:
Post a Comment