Palju ootamist, vähe actionit!

Hei!

Mõtlesin võistluse algfaasis, et kirjutan siia eelsõitude lõpus. Nii kurb kui see ka pole, siis nüüd, viis päeva pärast võistluse algust ma seda ka teen ja ei pea kellegi ees vabandama, sest tõsimeeli, eelsõidud on nüüdseks läbi. Võistlus kahjuks samuti! Regatt, mis oleks pidanud avama suure pauguga minu võistlushooaja, jättis suhu suhteliselt kahtlase maitse. Tuul ja võistlus ei suutnud omavahel asju üldse klappima saada, umbes nagu liiga palju isepäiseid superstaare ühes sportmängu võistkonnas või ülikond ja sporditossud. 

Esimene päev hakkas justkui palju lubavalt, kus pea olematu briisiga, mis parematel hetkedel oli isegi tõesti minimaalne lubatud 5kt (2,5m/s), veeretati meile silmad kinni kaks sõitu. Alustasin konservatiivselt, sest regatt on ju pikk ja stabiilsus tasub end lõpus ära. Samuti on suurte riskide võtmine hooaja nii varajases faasis küsitava väärtusega, sest riskidel on tendents end mitte ära tasuda kui kõik rooste veel maha pole nühitud. Sain kirja ühe okei, 18nda ja ühe päris okei, 8nda koha. Teine päev oli esimese koopia. Ootasime kaldal kuni tuli tuul. Ainuke vahe oli selles, et tol hetkel, mil tuul end meile ilmutas, oli kell juba 3. Kuuest läheb siin aga pimedaks, mis tähendas, et suure tõenäosusega jõuab pidada ühe sõidu. Nii juhtuski! Copy-Paste ilmas esimesest päevast peeti üks kiire sõit, kus tuult jagus vahest täpselt 5kt jagu ja kalda poole me jälle loksusime. 

Selles teise päeva ainsas sõidus oli ka minu nädala highpoint, kus sõidu algfaasis end teisel positsioonil hoidsin. Nii nagu selles sõidus, nii ka terve nädal tundsin, et olen väga tark, aga allatuultes kuradima aeglane. Ma tean, et see on kinni paadis veedetud ajast, mis tähendab, et varem või hiljem loksub ka see paika. Selle teise päeva ainsa sõidu lõpetasin 6ndana. Järgmisi võistlussõite tuli meil oodata kaks päeva, sest järgmisel päeval ei ilmutanud tuul end üldse. Võistluse neljas päev oli ainuke "päris" päev, kus tuult jagus rohkem kui minimaalne lubatu. Tegu oli keerutava maatuulega, kus jällegi suutsin end üles märki sõita kahes sõidus kohtadel 8 ja 4. Taganttuule olematu kiiruse tõttu võrdusid need finiši 15nda ja 8nda kohaga. 

Eelsõidud olidki peetud, näiliselt vähemalt! Aega võttis kahe päeva asemel neli, aga on nagu on. Olin oma konservatiivsuse ja stabiilsusega end paigutanud enam-vähem täpselt sinna, kus tahtsin. 8 punkti 10ndast kohast, kolm kuldfliidi sõitu ees, kusjuures minul oli fliidis paremuselt neljas või viies mahavise. Purjetamise kaugele inimesele selgituseks: Kuna minu tulemused olid väga stabiilsed, siis võinuks endale finaalis lubada ühte ebaõnnestumist teades, et mul kehva "mahaviskesõitu" ees pool pole. Mida aga ei tulnud, olid finaalsõidud. Eile ootasime küll pikisilmi, 6h merel ja siis veel 2h kaldal, kuid mere pinnale ei ilmunud isegi kõige väiksemat virvendust. Lihtsalt ei olnud tuult, midagi pole teha! Seega jäi võistus minu jaoks viie eelsõiduga ja lõppes siis 17nda kohaga. Ilma mahavisketa olnuks kümnes ja saaksin täna medal race-is jätakata, aga see selleks. 

Mida siis arvata? Esimene pähe tulev mõte on, et ma tunnen sügavalt kaasa neile, kes siia vaid regatiks lendasid ja nüüd maailma avarustesse tagasi suunduvad. Mina veedan siin pikema perioodi ja suudan selle tuuletu nädala kuidagi ehk alla neelata. Sõidu ülesehitus oli mul selline, mis kandnuks ehk rohkem vilja korraliku pikema seeria järel, kuid see ei tähenda, et ma kehvalt sõitsin. Vastupidi, tegelikult olen suhteliselt rahul praeguste asjade käiguga. Suutsin neis kahe esimese päeva nõrgas merebriisi sõitudes olla inimeste seas, kustutada MM-i järgse küsimuse enesekindluse ümber ja kõigele lisaks teha treeningpäevikusse palju märkmeid nõrga merebriisi iseloomujoontest. Usun, et siin õpitu aitab mind kevadistel eeldatavasti tihti nõrka merebriisi ilmutavatel Euroopa MK-del. 

Edasi kulgeb meie siinne elu endises kiires rütmis. Homme jookseme Stinaga Miami poolmaratoni (ma olen rohkem pace-maker ja moraalne tugi, loodan kirja saada keskmiselt tugeva trenni). Seejärel kolime oma paatide ja kupatusega Ft. Lauderdale-i, et ookeanilainetel treenida ja järgmise nädala lõpus juba uuel regatil osaleda. Sellest aga juba järgmisel korral! Üldiselt aga jättis see poolikuks jäänud võistlus sellise tühimiku, et olgu nende kahe põhja-Ameerika karikasarja etapiga, mis ees ootavad, nagu on, tahaks juba Mallorca MK-d, kus kõik tipud kohal, ehk saab sel korral rohkem sõita!

Karla