Kiired ajad

Hei!

See on vast nüüdseks juba kõigile teada, et nii nagu paljudel teistelgi elualadel, on purjetamises kevad suhteliselt kiire aeg. Eelseisvaks suveks pole mitte üksnes end vormi vaja ajada, vaid tahtmine on ju paremaks ka saada! Selle tulemusena vaatab kalendrist tihti vastu üpris tihe graafik, kus palju aega muule kui treenimisele ei jää.

Vähem kui kaks nädalat tagasi tulin USA laagrist lõpuks Eesti pinnale, et seal kiiresti asju pakkida ja kõikvõimalikud toimetused mõne päevaga joonde ajada. Kui lisada veel lootusetu jetlag, siis kokku tuli päris väsitavad paar päeva. Produktiivsed seevastu ka, minu lennumuuseumisse läinud paat valiti nt. kuu museaaliks, väga vinge! :)

Nüüdseks olen aga juba lõpetamas kümnepäevast treeninglaagrit Mallorcal. Päevad laagris, nagu kreisiraadio läbirääkimisedki, on olnud väga produktiivsed. Olen saanud töötada koos treener Reinuga asjade kallal, millega USA-s üksi tegelemine poleks pooltki nii suurt efekti andnud. Samuti olen loomulikult teinud ratast ja jõusaali, nagu ikka. Täna teen veel viimase veetreeningu ja õhtul lendan siit Palmalt juba nädalaks eemale. Eestis mind siiski endiselt näha ei saa. Peatun hoopis alpides, põhjusi selleks jalaga segada. Esiteks viibib seal kogu mu perekond, keda ma kaheksa sel aastal Eestis veedetud päeva jooksul ülearu palju näinud pole, seega kavatsen võtta paar päeva, et puhata keha välja kõikvõimalikest laagritest ja veeta selle aja oma perega. Samal ajal tahan hingata seda head ja väärtuslikku alpiõhku, mis mind loodetavasti 15 päeva pärast heasse vormi viib, täpselt Mallorca MK ajaks. Kolmandaks pole vahet, kas tahta või mitte, aga tuleb järele aidata kehaosi, mis on laagerdades unarusse jäänud ja vastasel juhul nõrkade ketilülidena probleeme võivad tekitama hakata. Pärast seda nädalat tagasi siia, Palmale, et juba seada kõik valmis eesseisvaks Mallorca MK-ks, seega, nagu ütlesin, siis kiired ajad!

Olge mõnusad,
Karla

Packman

Hei!

Viimasel ajal on mul selline tunne olnud, et ma peaksin professionaalseks pakkijaks hakkama hoopis purjetamise asemel. Pärast Clearwateri võistluse lõppu tuli pakkida asjad, et sõita laenatud varustusega läbi terve USA Chicagosse. Seal tuli aga uuesti pakkida, sest kogu oma elu tuli mahutada kahte 23kg-sse kotti, see polnud minu jaoks kerge! Koju jõudes ei läinud aga asi sugugi paremaks. Selle asemel, et lennujaamast koju minna ja jalad jetlagist seina peale panna ja rütmi üritades puhata hakkasin ma uuesti pakkima! Ja oleks siis, et neid samu asju lahti, aga sugugi mitte. Tegelikult oli aeg hoopis pakkida kogu purjetamisvarustus, et see saaks alustada teed Mallorca suunas. Nii ma olingi kodus veetnud 0 ööd kui ma juba mitu tublit tundi olin pakkinud ja asjad veeresid juba Hispaania suunas minema. Sel korral olen õnnega koos, et ei pea ise seda pikka sõitu ette võtma, vaid saan kodus end sükroniseerida Euroopa kelladega ja laadida hetkeks akusid. 

Akusid on vaja aga laadida hoolega, sest tundub, et mu kehal oli Florida laagrist hoopis teine arusaam kui mul endal. Mulle jäi mulje, et tegu oli dominantselt nõrga tuule perioodida, kus mu keha pidi füüsilise koormuse õigel nivool hoidmiseks läbi mitmeid jõusaali ja rattatrenne. Võistluse lõppedes ja põhja reisides tabas mind ilmselt aga ootamatu pingelangus, sest Chicagosse jõudes oli 39.3 palavik tõsiasi ja voodis teki all võdisemisest polnud pääsu. Sinna läks ilmselt ka suur osa mu füüsilisest vormist, seega tuleb jälle otsast alustada. Otsast alustamisega pole aga sugugi palju aega, sest olgugi, et hommikul kell 9 ärkamine on minu keha jaoks pigem endiselt kell 2 öösel, siis aega on mul reedeni, et end korralikult laagrivalmis seada. Nädala viienda päeva varahommikul lendame juba Mallorcale, et seal siis pärastlõunal juba esimene Euroopa veetrenn veeretada. Kiired ajad! Tegelikult ei ole nutta siin midagi, kõik sujub hästi ja ma ei jõua seda Mallorca esimest laagrit ära oodata!

Lisaks kõigele muule logistikale on aga veel üks huvitav uudis. Minu eelmise hooaja võistluspaat on nüüdsest meremuuseumis lae all kõigil vaatamiseks. Sinna jääb ta ilmselt aegade lõpuni, kuid sellegipoolest, kiirustage vaatama, saate veel viimast korda Titanicuga koos ära vaadata :)

Olge mõnusad,

Karla