Hei!
Istun juba mõnda aega diivanil ja vaatan aknast varahommikust boatparki, mis on täiesti surnud. Und ei ole, keha on nii väsinud, et enda nahas on ebameeldiv olla, magamisest ei tulnud täna öösel suurt midagi välja. Aga, fakt on see, et üks peatükk sellest kiirest kevadest on nüüdseks jällegi ajalugu - Palma Mk sai eile minu jaoks napilt, väga napilt otsa, aeg on järgmisteks peatükkideks!
Suuremad huvilised on vaatamata sel regatil mind tabanud allergilisusele blogi suhtes kindlasti facebooki vahendusel ilusti kursis, mis nädala jooksul aset leidis, kuid terviklikuma pildi loomiseks, seda nii teile kui endale, alustan siiski algusest, nagu ikka.
Regatt sai minu jaoks ääretult mannetu alguse. Ma polnud veel jõudnud meetritki paadiga võistlusrajal liikuda kui žürii mind juba kollase lipuga kostitas. Peeglisse vaadates oli tegu liigse agarusega, kus üritasin kehva poolsest olukorrast imeda välja head starti. Igal juhul, karistusringid hiljem, alustasin ka mina võistlust, tagaajaja rollis! Sellest oli veel loomulikult vähe. Lisaks tervitasid mind isiklikust seisukohast vaata, et kõige keerulisemad olud, kus paadi käsitlusoskusel, kiirusel, ja muul pole suurt tähtsust, vali õige pool ja vajuta sinna nurka! Sellised ilmad mulle ei meeldi. Sel päeval suudeti meile pidada kolm sõitu, igaühes milles ma endiselt veel saadud kollasest lipust häiritud olin. Ilusat käekirja minust sel päeval välja lugeda polnud igal juhul võimalik. Päeva lõppedes leidsin end vist 82. postitsiooni pealt.
Isegi kõige mustema stsenaariumi puhul ei arva ma end olevat 82. mees laevastikus, kuid tulemused rääkisid sel hetkel enda eest ja näitasid veel korra kui tugev ja sügav on laseri laevastik ja kui kergesti võib end täielikust mudast leida. (valitsev MM-i neljas lõpetas võistluse 64nda kohaga). Ühelt poolt oli see kui külm vesi näkku, kuid teisalt suutsin endale teavitada, et see oli vaid üks päev, kus langesid kõik kehvad asjad minu kahjuks kokku. Igal juhul, minu käed olid järgmiseks, viimaseks kvalifikatsioonipäevaks, tööd täis. Tuul oli endiselt vaikne, kuid vähe rohkem keerutav, mis mulle paremini sobib kui pikad sujuvad pöörded. Suutsin leida hea tasakaalu särtsakuse ja tasakaalukuse vahel, midagi, mida vajasin, et end tõsta kuldlaevastikku ilma, et kuskile ämbrisse komistaksin. Sel päeval tulin kaldale juba paremate mõtetega, kus taskus olid 7. ja 4. koht, kusjuures viimase elu ehk kõige konservatiivse taktikaga (normaaltingmustes oleks ehk võitnud).
Kui tavaliselt olen ma see mees, kes väidab, et tal kunagi ei vea, siis teisel võistluspäeval pean küll tunnistama, et olin ühes asjas selgelt õnnega koos. Saime alles kell 4 merele, kuid endiselt suudeti pidada 2 sõitu, mida nii väga vajasin, hea! Asi jätkus kuldfliidis, või noh, tegelikkuses kuldsete lintidega võidu seismisega. Järgmine, kolmas võistluspäev tõi meie rajale alguses täieliku tuulevaikuse, millele järgnes 120 kraadi keerutav, ääretult ebastabiilne tuuleke - sõita ei saand!
Neljas võistluspäev tõi sel aastal esmakordselt tingimused, kus sai näidata, mis mastist mees oled. Olin vist päeva kokkuvõttes viies mees rajal, aga kui asi päris tuuliseks läks, siis tundub, et variant a) põhjamaa mees on sitke sell või b) aastatepikkune füüsiline ettevalmistus tasub end ära. Igal juhul sain kirja teise koha. Kahe võistluspäevaga olin tõusnud 82lt kohalt 16ndaks. Karm, kuidas luhta läinud algus võib tunduda korraliku "shocker"-ina, kehva päev võistluse lõpu poole ühtlustub seevastu tulemustetabelis tavaliselt ära ja ei näi nii õudsana.
Eilne päev tõotas kohe algusest tulla huvitav. Merele minnes oli veel ilus purjetuul, üleeilse jäägid, kuid kõik märgid näitasid vaikimist ja seda ta ka tegi, koos 25-30 kraadiste pööretega. Kokku tuli selline supp, et tuult oli 3-8 m/s, laine oli 60 kraadi tuulest erinev ja endiselt u. 5m, nagu eelmisest päevast jäänud. Esimeses sõidus jõudsin üles märki 10ndana, kuid leidsin bakstaagis teiste vahel liikumisruumi ja järgmises märgis olin juba 6. Taganttuulega kasvatasime juhtgrupiga edu, teise krüssuga võitsin koha, järgmise allatuulega veel kaks ja olingi 3. Kõlab ju lihtsalt! Tegelikult oli tuul ääretult keeruline ja õigesti sõitmine võttis kõik, mis mul anda oli. Teine sõit algas kehvemini, üles märki jõudsin 28ndana, kuid jällegi tulin alla märki juba 15ndana. Teise krüssuga oli mul teist korda see regatt õnne, sest õigele poole minnes ei juhtunud mulle keegi silma tegema. Sain keskmisest pundist, kus on tavaliselt kõige raskem sõita, sest segajaid on kõige enam, täpselt sinna, kuhu tahtsin ja suutsin tõusta üles märki kuuendaks. Taganttuulega üks koht veel, finišis 5. Kahuks võtsin selle sõiduga vist kogu regati lõpliku õnnepaketi välja, sest viimases sõidus sain enamvähem stardi, kuid seal, kus mul avanes aken, et tõsta end tuulepöördega ladvikusse, seal pauditi mulle jõhkralt silma, justkui löödaks näpud sahtli vahele ning sel korral ma enam imet korda ei saatnud, kirja läks mahaviske sõit.
Kogu kupatuse kokkuvõttes tähendab see minu jaoks 11ndat kohta. Esimesena medal race-ist väljas! Kolm punkti! Pole kunagi selle koha peal olnud. Olin alati arvanud, et see on sama ebameeldiv kui neljas olla, esimesena pjedestaalilt maas, kuid pean tunnistama, et mu praegune tunne pole sugugi halb. Nagu võistlusele eelnenud AK intervjuus ütlesin, siis võtan selle aasta algusfaasi vähe rahulikumana kui tavaliselt, sest kalendris on rist alles septembris, kui MM-il jagatakse OM-pileteid. Pärast suhteliselt kehvade tuuleoludega USA laagrit vajasin regatti, mis läheks lõpuni, kõik sõidud saaks kirja. Seda me siin ka saime, kusjuures nii tugevat konkurentsi pole ma MK-l ammu näinud, kõik olid kohal, nagu MM. Sain täpselt selle, mida vajasin - mõõdupuu, kuid mitte ainult, sain mõõdupuu, mis näitab ka suunda. Julgen väita, et see suund näitab noolega üles poole, rohelise suunas, ja SEE on orientiir, mida siit vajasin.
Nüüd saab siirduda mõneks ajaks taas töörütmi, et laduda edasi põhja pikemaks perspektiiviks. Jään endiselt siia Palmale, kus kavatsen rattaga mägesid vallutada ja üldfüüsilist veelgi edasi arendada, ikka selleks, et järgmine kord kui tuult annab, oleks seis veelgi parem! Eks ma üritan teid endiselt eluga kursis hoida, kuid juhuks kui midagi peaks juhtuma, siis järgmine tõsisem andmine on juba 21-26 aprill, Hyeresis, järgmise MK näol!
Ilusat kevadet teile, naeratage, suvi tuleb! :)
Karla
